frikas ja Brasiilias  ja salap„rastes  keelatud
maades  piiri  taga,   Pariisi  ja  Berliini  t„navail,  Venemaa  „„retuisse
steppidesse pillatud k�lades, Hiina  ja Jaapani turgudel - igal pool  seisis
seesama tugev, v“itmatu  kuju,  t””st ja lastekandmisest moonutatud, s�nnist
surmani t””d  r�gav ja siiski  laulev.  Neist v“imsaist niuetest  peab  kord
s�ndima teadlike inimeste t“ug.  Sina oled surnud; tulevik on nende  p„ralt.
Aga sa v“id sellest tulevikust osa saada, kui sa hoiad oma vaimu elava, nagu
nemad hoiavad elava oma keha, ja annad edasi salajase “petuse, et kaks pluss
kaks on neli.
     ßMe oleme surnud,¯ �tles Winston.
     ßMe oleme surnud,¯ kordas Julia kohusetundlikult nagu kaja.
     ßTe olete surnud,¯ k“las metalne h„„l nende taga.
     Nad  p“rkusid teineteisest  eemale. Winstoni sisikond  oli  nagu  j„„ks
muutunud. Ta n„gi Julia suuri silmavalgeid. Julia n„gu oli t“mbunud piimjalt
kollaseks. Ruuz^ilaigud, mis  olid  ikka  veel m“lemal p“senukil, t“usid nii
teravalt esile, nagu ei puutukski nad kokku nahaga nende all.
     ßTe olete surnud,¯ kordas metalne h„„l.
     ßSee tuleb pildi tagant,¯ sosistas Julia.
     ßSee tuleb pildi tagant,¯ �tles h„„l. ßJ„„ge sinna,  kus te olete. Žrge
tehke �htegi liigutust, enne kui teid k„stakse.¯
     N��d see algas,  n��d see  l“puks algas!  Nad  ei saanud  teha muud kui
seista  ja  vaadata  teineteisele ainiti silma. Neil  ei  tulnud  m“ttessegi
majast v„lja tormata  ja  p“geneda,  enne kui on hilja. M“eldamatu oli j„tta
kuuletumata seinast kostvale metalsele h„„lele. Nad  kuulsid l“ksatust, nagu
oleks  mingi riiv eest „ra t“mmatud, ja puruneva klaasi  klirinat.  Pilt oli
p“randale kukkunud, j„ttes n„htavale teleekraani.
     ßN��d nad n„evad meid,¯ �tles Julia.
     ßN��d me  n„eme teid,¯  kordas h„„l.  ßJ„„ge  seisma  keset  tuba. Selg
vastamisi. K„ed kukla taga. Žrge puudutage teineteist.¯
     Nad ei puudutanud teineteist, aga Winstonile n„is, et ta tunneb, kuidas
Julia  keha v„riseb. V“i oli see ainult tema enda v„risemine. Ta suutis vaid
hammaste plagisemist tagasi hoida, aga  p“lved ei kuulanud  s“na. Alt kostis
saabast trampimist,  maja seest ja  v„ljast.  Hoov  n„is  mehi  t„is olevat.
Midagi lohistati m””da kive. Naise laul oli katkenud  poolelt s“nalt. Kostis
pikk  veerev kolin, nagu oleks pesupali �le “ue veerenud, ja seej„rel vihane
s“navaling, mis l“ppes valukarjatusega.
     ßMaja on �mber piiratud,¯ �tles Winston.
     ßMaja on �mber piiratud,¯ �tles h„„l.
     Winston  kuulis,  kuidas  Julia  surus hambad  risti.  ßMe  peame  n��d
jumalaga j„tma,¯ �tles Julia.
     ßTe  peate n��d jumalaga j„tma,¯  �tles h„„l. Ja siis sekkus �ks teine,
hoopis  erinev h„„l, tasane intelligentne h„„l, mis tundus Winstonile tuttav
olevat: ßMuide, kui me kord juba niikaugel oleme: ßSiin voodi pehme, kus uni
on hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea.¯¯
     Miski kukkus klirinal Winstoni selja  taha voodile.  Redeliots oli l„bi
akna torgatud ja see oli raami purustanud. Keegi ronis aknast sisse. Trepilt
kostis raskeid samme. Tuba oli t„is turskeid mehi,  jalas rautatud saapad ja
k„es kumminui.
     Winston ei v„risenud  enam. Ta  ei  pilgutanud isegi  silmi. Peaasi oli
olla vagusi, olla vagusi ja mitte anda neile ettek„„net  sind l��a!  Sileda,
elukutselise poksija  l“uaga mees,  kus  suu  oli ainult �ks pilu,  j„i tema
vastu seisma,  kiigutas m“tlikult  kumminuia p”idla  ja  nimetiss“rme vahel.
Winston kohtas tema pilku. Alastioleku  tunne, k„ed kukla taga ja n„gu  ning
keha  �leni   n„htaval,  oli  peaaegu  talumatu.  Mees  pistis  v„lja  valge
keeleotsa, nilpsas seda kohta, kus oleksid pidanud olema huuled, ja eemaldus
siis aeglaselt. J„lle  kostis klirinat. Keegi oli v“tnud  laualt kirjapressi
ja visanud selle vastu kaminakive puruks.
     M””da   p“randat  veeres  korallit�kike,   tilluke  roosa   m�gar  nagu
tordikreemist roos. Kui v„ike, m“tles  Winston, kui v„ike see tegelikult on!
Selja  tagant  kostis  k““ksatus ja m�tsatus ja  ta sai metsiku  hoobi vastu
pahkluud,  mis oleks teda „„repealt tasakaalust  v„lja  viinud. šks meestest
oli  Juliale rusikaga  solaari  virutanud, nii  et  t�druk vajus  kokku nagu
liigendnuga.  Ta  viskles  p“randal,  ahmides  “hku.  Winston  ei  s”andanud
millimeetri v“rragi  pead  p””rata,  aga ta n„gi silmanurgast Julia kahkjat,
“hku ahmivat  n„gu.  Hoolimata hirmust  paistis, nagu  oleks ta v“inud tunda
valu  omaenda  kehas, tapvat valu,  mis ei olnud aga nii pakiline  kui Julia
heitlus l„mbumisega.  Ta teadis,  mida see  t„hendab: kohutav, ahistav valu,
mis ei lakka, aga millele ei j“ua “ieti m“eldagi, sest  k“igepealt on tarvis
tagasi saada  hingamisv“ime.  Siis haarasid  kaks meest  Julial  “lgadest ja
p“lvedest  ja tassisid ta minema nagu koti. Winston n„gi korraks ta alaspidi
rippuvat  pead,  kollast  ja  v„„ndunud  n„gu; ta  silmad  olid  suletud  ja
ruuz^ilaigud  olid ikka  veel p“skedel; ja  see oli  viimane, mis  ta temast
n„gi.
     Winston  seisis  surmvaikselt.  Teda  polnud  veel keegi  l””nud.  Peas
vilksatasid m“tted,  mis  tulid iseenesest,  aga  olid t„iesti �ksluised. Ta
arutas endamisi, kas nad  mr. Charringtoni on juba kinni  v“tnud  ja mis nad
selle naisega seal hoovis tegid. Ta m„rkas, et tal on kange  tahtmine kusta,
ja see pani teda natuke imestama,  sest  ta oli paari tunni eest  seda alles
teinud.  Ta  m„rkas,  et  kell  kaminasimsil  n„itab  �heksa,  see  t„hendab
kaksk�mmend �ks. Aga v„ljas oli kuidagi liiga valge.  Kas ei  peaks augustis
sel kellaajal juba  h„maraks  minema? Ta  arutas endamisi,  et „kki olid nad
Juliaga ajaarvestuses segi l„inud, olid ”” otsa maganud ja  „rgates arvanud,
et kell on kaksk�mmend kolmk�mmend, kui tegelikult oli pool �heksa hommikul.
Aga ta ei j„rginud seda m“tet pikemalt. See ei olnud huvitav.
     Vahek„igust  kostsid  teistsugused, kergemad  sammud.  Tuppa  astus mr.
Charrington. Mundrimeeste k„itumine muutus korrapealt  vaoshoitumaks. Ka mr.
Charringtoni  olekus  oli  midagi   muutunud.  Ta  pilk  langes  kirjapressi
t�kkidele.
     ßKorjake need �les,¯ �tles ta teravalt.
     šks meestest kummardus k„sku t„itma. Kokniaktsent oli  kadunud: Winston
taipas „kki, kelle h„„l see oli,  mida ta oli m“ni hetk tagasi teleekraanist
kuulnud. Mr. Charringtonil oli ikka veel seljas tema vana velvetpintsak, aga
tema juuksed,  mis olid olnud peaaegu  valged, olid muutunud  mustaks. Ka ei
olnud tal enam prille ees. Ta heitis Winstonile  �heainsa terava pilgu, nagu
kontrollides, kas on ikka tegu “ige mehega, ja ei p””ranud  talle siis  enam
t„helepanu. Ta oli k�ll veel „ratuntav, aga ta ei olnud enam sama isik. Tema
keha oli sirgunud  ja ta oli nagu  pikemaks kasvanud.  Tema  n„gu  oli  l„bi
teinud  ainult   tillukesi  muutusi,  mis  olid   selle  aga  t„iesti  �mber
kujundanud.  Mustad  kulmud  olid  h“redad,  kortsud  olid kadunud  ja  k“ik
n„ojooned olid  muutunud;  isegi nina  tundus  olevat l�hem. See oli  valvsa
k�lmaverelise kolmek�mne viie aastase mehe  n„gu. Winston taipas, et ta n„eb
esimest korda elus kedagi, kellest ta teab kindlalt, et see on M“ttepolitsei
agent.
     </text><text>
        KOLMAS OSA
        1
     Winston ei teadnud, kus ta  on. Arvatavasti Armastusministeeriumis; aga
polnud mingit v“imalust seda kindlaks teha.
     Ta  oli  k“rge laega akendeta  kongis,  mille seinu katsid  s„ravvalged
kahhelplaadid.  Varjatud  lambid  t„itsid  kongi  k�lma valgusega ja  kostis
pidevat  �hetoonilist undamist, mis v“is tulla ehk  ventilatsiooniseadmeist.
Piki  seina jooksev  kitsas pink v“i riiul, kuhu vaevu mahtus istuma, katkes
vaid ukse kohal ja selle vastas, ilma prill-lauata klosetipoti kohal. Kongis
oli neli teleekraani, igas seinas �ks.
     Ta tundis k“hus mingit tuima valu. Ta oli tundnud  seda sellest hetkest
peale, kui ta kinnisesse  autosse topiti  ja  „ra  viidi. Aga  ta  tundis ka
n„lga, n„rivat,  ebaloomulikku n„lga. Sellest v“is olla m””dunud kaksk�mmend
neli tundi, kui  ta viimati s“i,  v“i kolmk�mmend kuus tundi.  Ta ei teadnud
ikka  veel, ja ei saagi v“ib-olla iial teada,  kas teda arreteeriti hommikul
v“i “htul. P„rast arreteerimist polnud talle s��a antud.
     Ta istus nii vaikselt kui sai kitsal pingil, k„ed vaheliti p“lvedel. Ta
oli  juba  “ppinud  vaikselt  istuma.  Kui  sa  tegid  ootamatu   liigutuse,
r””gatasid nad su peale teleekraanist. Aga n„ljatunne muutus �ha teravamaks.
šle k“ige unistas ta praegu leivat�kist. Tal oli tunne, et ta tunkede taskus
on  natuke leivapuru.  Oli isegi v“imalik,  - nii ta m“tles  sellep„rast, et
aeg-ajalt n„is miski ta jalga torkivat, - et seal oli  m“ni suurem  kooruke.
L“puks  v“itis  soov  selgust  saada  temas  hirmutunde  ja ta libistas  k„e
taskusse.
     ßSmith!¯  r””gatas h„„l teleekraanist.  ß6079 -  Smith, W.! K„ed kongis
taskust v„lja!¯
     Ta istus j„lle  vaikselt, k„ed vaheliti p“lvedel. Enne siiatoomist  oli
teda hoitud �hes teises kohas, mis  oli  ilmselt tavaline vangla v“i ajutine
kinnipidamiskoht,  mida kasutasid patrullid.  Ta ei teadnud, kui kaua ta oli
seal olnud;  m“ned  tunnid kindlasti; ilma kellata ja p„evavalgust  n„gemata
oli raske aega hinnata. See oli �ks k„rarikas, v“ikalt haisev koht. Nad olid
pannud teda kongi, mis  sarnanes sellega, kus ta  praegu  oli, aga  see  oli
kohutavalt  r„pane  ja  sinna  oli  pidevalt  kiilutud  k�mme v“i  viisteist
inimest.  Suuremalt  osalt olid need kriminaalkurjategijad, aga nende hulgas
oli  ka m“ni  poliitvang. Tema  istus  tummalt  vastu seina, r„paste  kehade
vahele  surutud,  liiga ametis oma hirmu  ja k“huvaluga, et �mbritseva vastu
huvi tunda, aga ta  m„rkas  siiski h„mmastavat erinevust  Partei  liikmetest
vangide  ja �lej„„nud vahialuste  k„itumise  vahel. Partei liikmetest vangid
olid  tummad ja hirmunud,  aga tavalised kriminaalvangid ei paistnud  midagi
ega  kedagi  kartvat. Nad s“imasid  valjusti  valvureid,  hakkasid  vihaselt
vastu, kui  nende isiklikke  asju taheti  „ra v“tta,  kritseldasid p“randale
roppusi,  s“id smugeldatud toidukraami,  mida  nad oma riiete  salap„rastest
peidupaikadest  esile  manasid,  ja  sundisid   oma   kisaga  vaikima  isegi
teleekraani,  kui see p��dis  neid korrale kutsuda. Teisest k�ljest paistsid
m“ned neist  valvuritega �sna heal jalal olevat,  kutsusid neid h��dnimepidi
ja norisid  l„bi  ukses  oleva  juudasilma  sigarette.  Ja valvurid suhtusid
tavalistesse  kriminaalkurjategijatesse teatava kannatlikkusega,  isegi  kui
nad   olid  sunnitud   neid   karmilt   kohtlema.   Kongis  r„„giti   sageli
sunnit””laagritest, kuhu  enamik vange pidi saadetama. Winston  sai aru,  et
laagril ßpole h„da midagi¯, kui  sul on h„id sidemeid ja kui sa tead, kuidas
asjad   k„ivad.  Laagris   valitses  korruptsioon,  pugemine,   igat   liigi
v„ljapressimine, homoseksualism ja  prostitutsioon, isegi  kartulitest aetud
samagonni  oli  saada. Sooje  kohti jagati �ksnes  kriminaalkurjategijatele,
enamasti    bandiitidele   ja    m“rtsukatele,   kes   moodustasid   omaette
laagriaristokraatia. Musta t”” tegid „ra poliitilised.
     Kongist k„is l„bi  igat  sorti  vange: uimastitega „ritsejaid, vargaid,
r””vleid,  spekulante,  joodikuid   ja  prostituute.  M“ni  joodik  oli  nii
v„givaldne, et  teistel  vangidel tuli �hiselt teda ohjeldada. Neli valvurit
tirisid   k„si-   ja   jalgupidi    sisse   tohutu    vanaeidevraki,   umbes
kuuek�mneaastase, lotendavate rindade ja r�seluses sorakile  vajunud hallide
juuksekahludega  naisterahva, kes r„uskas ja rabeles. Valvurid  kiskusid tal
jalast saapad, millega ta oli p��dnud neid tabada, ja viskasid ta Winstonile
s�lle,  nii  et Winstoni  reieluud  raksatasid. Naine ajas  end  upakile  ja
r””gatas neile j„rele:  ßV„rdjad!¯  Ja siis,  m„rgates, et ta istub millelgi
ebatasasel, libistas ta end Winstoni p“lvedelt pingile.
     ßAnna andeks,  kullake,¯ �tles ta. ßMa p“leks sulle  p„„le istunud, aga
need  nadikaelad viskasid. Ei  oska matsid  daamiga  k„ituda.¯  Ta j„i vait,
patsutas endale  vastu rinda ja r”hatas.  ßAndeks,¯  �tles ta, ßma olen nigu
v„heke -¯
     Ta kummardus ettepoole ja oksendas t�kk aega otse p“randale.
     ßN��d on palju  parem,¯ �tles  ta, suletud silmil  tahapoole n“jatudes.
ßMa olen alati ”eld, et ei tasu teist v„gisi  tagasi oida. Nigu vasta akkab,
lase v„lja, jajah.¯
     Ta oli n��d pisut  toibunud,  vaatas uuesti Winstonile otsa ja  Winston
paistis talle otsekohe meeldima hakkavat. Ta pani oma lihava k„e  Winstonile
�mber “lgade ja t“mbas teda enda  poole, hingates talle n„kku  “lle  ja okse
l“hna.
     ßMis su nimi on, kullake?¯ k�sis ta.
     ßSmith,¯ vastas Winston.
     ßSmith?¯  imestas  naine.  ßNaljakas, minu  nimi on  ka Smith.  Kuule,¯
muutus ta ootamatult h„rdameelseks, ßv“ib-olla ma olen sinu ema?¯
     Ta  v“iks  olla  k�ll  minu  ema, m“tles Winston. Vanus  ja  kehaehitus
paistsid  sobivat;  ja  mis v„limusse  puutus,  siis v“ib kaksk�mmend aastat
sunnit””d inimest m“nev“rra muuta.
     Keegi teine polnud Winstoniga r„„kima hakanud.  H„mmastaval  kombel  ei
p””ranud   kriminaalkurjategijad   Partei    liikmetest   vangidele   mingit
t„helepanu. ßPoliitilised,¯ ”eldi nende kohta p“lgliku �ksk“iksusega. Partei
liikmetest vangid paistsid kartvat kellegagi  r„„kida ja eriti veel omavahel
r„„kida. Ainult �kskord, kui kaks Partei liiget, m“lemad naised, olid pingil
tihedasti kokku surutud, tabas  Winstoni k“rv l„bi h„„lte r�ma paar rutakalt
sosistatud  s“na; ja sealhulgas vihjet  millelegi,  mida nimetati  ßtuba �ks
null �ks¯, millest ta ei saanud aru.
     Sellest  ajast, kui ta siia  toodi,  v“is  olla  m””dunud kaks v“i kolm
tundi. N�ri valu k“hus ei andnud  j„rele, aga  aeg-ajalt see vaibus ja  siis
j„lle  „genes,  ja tema m“tted avardusid v“i ahenesid vastavalt sellele. Kui
see „genes, m“tles  ta ainult valule  ja sellele, et  ta tahab s��a. Kui see
vaibus,  haaras  teda paanika. Oli hetki, kus ta kujutles  seda, mis  temaga
kohe  s�nnib, nii elavalt,  et ta s�da hakkas kloppima ja hing j„i kinni. Ta
tundis nuiahoope oma k��narnukkidel ja rautatud saapaid vastu s„„ri tagumas,
ta  n„gi  end  p“randal  roomamas, kisendamas ja l„bi  sissel””dud  hammaste
halastust  palumas. Ta  ei m“elnud  palju Juliale. Ta  ei suutnud oma  m“tet
temale keskendada. Ta armastab teda ja ei reeda teda;  aga  see oli lihtsalt
t“sisasi,  mis  oli  teada,  nagu on  teada �kskord�ks. Ta ei tundnud praegu
mingit  armastust  ja  ei juurelnud  selle  kallal,  mis Juliast on  saanud.
Sagedamini  m“tles ta O'Brienile, mingi ebam„„rase  lootusega. O'Brien peaks
teadma, et  ta  on arreteeritud. Ta oli k�ll  ”elnud, et Vennaskond ei  p��a
kunagi  oma liikmeid  p„„sta. Aga oli olemas z^iletitera; nad saadavad talle
z^iletitera, kui saavad. L„heb enne viis sekundit, kui  valvur kongi kargab.
Tera  tungib temasse  p“letava  j„isusega  ja l“ikab isegi  s“rmed, mis seda
hoiavad, luuni l„bi. Aga k“ik ta m“tted j“udsid tagasi ta haige keha juurde,
mis kiskus krampi v„himagi valuaistingu puhul. Ja ta ei olnud kindel, et  ta
kasutab z^iletitera, isegi kui  see  on  tal v“imalik.  Loomulikum oli elada
hetkest hetkesse ja v“tta vastu veel k�mme minutit elu, isegi kui on kindel,
et see l“peb piinamisega.
     Aeg-ajalt p��dis  ta  kongiseinu katvaid kahhelplaate kokku lugeda. See
paistis olevat lihtne, aga ometi l„ks ta loendamisega iga kord  kuskil segi.
Sagedamini arutas ta endamisi, kus ta on ja mis aeg p„evast praegu  on. Kord
ta oli kindel, et  v„ljas  on keskp„ev,  ja j„rgmisel hetkel  ta oli niisama
kindel,  et seal  on  pilkane  ””. Siin sees, aimas  ta, ei kustutata kunagi
valgust. See oli niisugune koht, kus ßei ole pimedust¯: n��d ta taipas, miks
O'Brien  oli paistnud tema vihjest aru saavat. Armastusministeeriumil polnud
aknaid.  See  kong v“is olla  hoone keskosas v“i vastu v„lisseina;  see v“is
olla k�mnendal korrusel  maa all  v“i kolmek�mnendal  korrusel maa  peal. Ta
asetas  end m“ttes  �hte ja  teise  kohta ja p��dis  tunde  j„rgi oma  kehas
kindlaks m„„rata, kas ta on kusagil k“rgel v“i on maetud s�gavikku.
     Koridoris k“masid marssivad sammud. Terasuks avanes kilatades. Hoogsalt
astus  uksest sisse  noor traksis ohvitser, seljas  must l„ikivate rihmadega
munder, sirgete joontega n„gu kahvatu  nagu vahamask.  Ta andis  valvuritele
m„rku vang sisse  tuua. Jalgu j„rele  vedades  lohistas  end kongi luuletaja
Ampleforth. Uks kilatas taas kinni.
     Ampleforth  tegi  �hes ja teises  suunas  paar  ebakindlat  sammu, nagu
lootes,  et  kusagil on veel teine uks, kust v„lja  p„„seb,  ja  hakkas siis
kongis edasi-tagasi k„ima. Ta ei olnud veel Winstonit m„rganud. Tema murelik
pilk puuris seina umbes meetri jagu Winstoni peast k“rgemal. Kingi tal jalas
ei olnud; l„bi sokuaukude vahtisid suured r„pased varbad. Habe oli tal  juba
mitu  p„eva ajamata.  P“senukkideni  karvakasvanud  n„gu  andis talle r””vli
v„limuse, mis ei sobinud kuidagi kokku tema suure lodeva keha ja  n„rviliste
liigutustega.
     Winston virgus veidi  oma tardumusest. Ta pidi  Amplefortiga r„„kima ja
riskeerima sellega,  et teleekraan pistab r””kima. Oli t„iesti  v“imalik, et
Ampleforth on tulnud talle z^iletitera tooma.
     ßAmpleforth,¯ �tles ta vaiksel.
     Teleekraan  ei pistnud r””kima.  Ampleforth  seisatas h„mmeldunult.  Ta
pilk j„i pikkamisi Winstonile pidama.
     ßSmith,¯ �tles ta. ßTeie ka!¯
     ßMiks teie siin olete?¯
     ßT“tt-”elda - -¯ Ta seadis end kohmakalt Winstoni vastu pingile istuma.
ßOn ju ainult �ks s��tegu, eks ole?¯ �tles ta.
     ßJa teie saite sellega hakkama?¯
     ßIlmselt k�ll.¯
     Ta pani k„e laubale ja murdis korraks s“rmedega meelekohti, nagu p��des
midagi meelde tuletada.
     ßNiisuguseid asju juhtub,¯ alustas ta ebalevalt. ßMulle  meenub �ks aps
- v“imalik aps. See oli kahtlemata ettevaatamatus. Me redigeerisime Kiplingi
kogutud luuletuste v„ljaannet. Ja ma j„tsin  rea l“ppu s“na  ßjumal¯. Ma  ei
saanud sinna midagi parata!¯ lisas ta  peaaegu n”rdinult ja t“stis pilgu, et
Winstonile otsa vaadata. ßSeda rida  oli v“imatu muuta. Riimiks oli ßrumal¯.
Saate  aru, ßrumal¯ riimub meie keeles  k“igest seitsme  s“naga! Ma  murdsin
p„evade kaupa pead. Paremat riimi <b><i>ei</i></b> olnud.¯
     Ta ilme  muutus. Pahameel  kadus ja ta oli  hetkeks isegi nagu  r““mus.
L„bi r„pase ja h“reda habemet��ka kumas mingi intellektuaalne  l““m, pedandi
rahulolu, kes on avastanud midagi kasutut.
     ßOn teile kunagi p„he tulnud,¯ �tles ta, ßet kogu inglise luule ajalugu
on m“jutanud seik, et inglise keeles on nii v„he riime?¯
     Ei, see  polnud Winstonile iial  p„he  tulnud. Ja  antud tingimustes ei
tundunud see ka eriti oluline v“i huvitav olevat.
     ßEga te ei tea, kas praegu on p„ev v“i ””?¯ k�sis ta.
     Ampleforth oli  j„lle  h„mmeldunud. ßMa  pole  sellele m“elnudki.  Mind
arreteeriti  kaks  p„eva tagasi  - v“ib-olla ka kolm p„eva  tagasi.¯ Ta pilk
eksles m””da kongiseina,  nagu  loodaks ta kuskilt siiski akent leida. ßSiin
ei ole ””l ja  p„eval mingi vahet. Ma ei kujuta ette,  kuidas saab  niimoodi
aega kindlaks m„„rata.¯
     Nad r„„kisid m“ne minuti veel �hest ja teisest, ja siis sundis ootamatu
r””gatus teleekraanist  neid vait j„„ma. Winston istus vagusi, k„ed vaheliti
p“lvedel.  Ampleforth,  liiga suur, et  korralikult  kitsale pingile  istuma
mahtuda,  niheles k�ljelt k�ljele, haakides  oma  pikad k„ed kord  �he, kord
teise  p“lve  �mber. Teleekraan k„ratas talle peale, et ta  istuks vaikselt.
Aeg venis.  Kaksk�mmend minutit, tund  aega  - raske oli seda  hinnata. Siis
k“masid koridoris j„lle sammud. Winstoni sisemus kiskus krampi. Varsti, “ige
varsti,  v“ib-olla  viie  minuti  p„rast,  v“ib-olla n��d kohe  v“isid  need
trampivad sammud t„hendada, et j„rg on j“udnud temani.
     Uks avanes.  J„ise ilmega noor ohvitser astus  sisse. P“gusa k„eviipega
andis ta Ampleforthile m„rku.
     ßTuba �ks null �ks,¯ �tles ta.
     Ampleforth marssis valvurite vahel kohmakalt v„lja, ebalevalt jahmunud,
kuid m“istmatu ilmega.
     M””dus  ilmselt  j„lle hulk aega. Winstonil  oli k“ht  uuesti  valutama
hakanud. Tema m“tted k„sisid  ringi m””da �hte ja sama rada nagu pallid, mis
kukuvad ikka ja j„lle samadesse aukudesse.  Tal  oli ainult kuus m“tet. Valu
maos; t�kk leiba; veri  ja karjed; O'Brien;  Julia; z^iletitera. Taas t“mbus
ta sisemus krampi;  koridoris l„henesid rasked sammud. Kui  uks avanes,  t“i
“hulaine, mis selles  tekkis,  kaasa  v„nget  k�lma higil“hna.  Kongi  astus
Parsons. Tal olid jalas l�hikesed khakiv„rvi p�ksid ja seljas spordis„rk.
     Winston oli sedav“rd rabatud, et kaotas enesevalitsuse.
     ß<b><i>Teie</i></b> siin!¯ h��atas ta.
     Parsons heitis talle  pilgu, milles polnud uudishimu ega imestust, vaid
ainult ahastus.  Ta hakkas  n„rviliselt edasi-tagasi k„ima, ilmselt suutmata
paigal p�sida. Iga  sammu  juures,  kui ta t“stis  oma t”ntsakaid p“lvi, oli
n„ha, et  need v„risesid. Ta j“llitas p„rani silmi enda ette, nagu poleks ta
v“imeline oma pilku milleltki, mis oli taamal, lahti rebima.
     ßMiks teie siin olete?¯ k�sis Winston.
     ßM“tteroim!¯  vastas  Parsons  peaaegu   nutuselt.  Ja  tema  h„„letoon
sisaldas korraga nii oma  s�� t„ielikku omaksv“ttu kui ebausklikku hirmu, et
niisugust  s“na  saab  �ldse temaga seoses  kasutada. Ta j„i  Winstoni  ette
seisma ja kukkus  h„daldama: ßMis te arvate, ega nad mind maha ei lase?  Nad
ei lase ju maha, kui  sa ei  ole midagi teinud - ainult v„ike m“ttev„„ratus,
sinna  ei  saa  ju  midagi  parata. Ma  tean,  et  nad  kuulavad  sind  enne
p“hjalikult �le. Oh, selles suhtes ma usaldan neid t„ielikult!  Mu ankeet on
ju neile teada, eks  ole? <highlighted rendition=italic>Teie</i></b> teate, mis mees
ma olen.  Ma ei ole halb mees. Tark ma muidugi ei ole, aga  ma olen p��dlik.
Ma olen katsunud Partei heaks oma  parima teha, eks ole?  Ma p„„sen ehk viie
aastaga, kas  te  ei  arva?  V“i k�mnega? Minusugusest mehest  v“ib  laagris
k“vasti kasu olla. šheainsa juhusliku eksimuse eest ei lasta ju maha?¯
     ßKas te olete s��di?¯ k�sis Winston.
     ßMuidugi olen ma s��di!¯ h��dis Parsons,  alandlikult teleekraani poole
piiludes. ßEga te ometi ei arva, et Partei laseb arreteerida s��tu inimese?¯
Tema konnan„gu t“mbus veelgi kahvatumaks ja omandas  isegi kergelt vagatseva
ilme. ßM“tteroim  on kohutav asi,  vanapoiss,¯ �tles ta “petlikult. ßSee  on
salakaval. Sa saad sellega hakkama, nii et sa ei m„rkagi. Teate, kuidas mina
sellega hakkama  sain? Unes! Jah,  aus“na. Ma  muudkui  vehkisin t””d  teha,
p��des  t„ita oma  kohust, ega  aimanudki,  et  mul v“iks  olla  peas  halbu
m“tteid.  Ja  siis ma  hakkasin unes  r„„kima.  Ja  teate,  mida mind kuuldi
�tlevat?¯
     Ta tasandas h„„lt  nagu patsient, kes  peab arstile midagi  s�ndsusetut
�les tunnistama.
     ßßMaha Suur Vend!¯ Jah, just nii ma �tlesin!  Ja paistab, et isegi mitu
korda. Omavahel ”eldes, vanapoiss,  ma olen r““mus, et mind tabati enne, kui
asi oleks hullemaks l„inud. Ja teate, mida ma neile kohtulaua ees �tlen? ßMa
t„nan teid,¯ �tlen ma, ßma t„nan teid selle eest, et te p„„stsite mind, enne
kui oleks olnud hilja.¯¯
     ßKes teid �les andis?¯ k�sis Winston.
     ßMu  v„ike t�tar,¯ �tles Parsons nukra uhkusega.  ßTa kuulas ukse taga.
Kuulis  l„bi  lukuaugu,  mida ma  �tlesin,  ja lippas  kohe j„rgmisel p„eval
patrullile teatama. V„ga terane seitsmeaastase plikatirtsu kohta, mis? Ja ma
ei ole  talle  selle p„rast pahane. Vastupidi, ma  olen tema peale uhke. See
n„itab, et ma olen teda “iges vaimus kasvatanud.¯
     Ta sammus veel veidi aega  n„rviliselt  edasi-tagasi, heites igatsevaid
pilke paraski suunas. J„rsku laskis ta p�ksid maha.
     ßVabandage, vanapoiss,¯ �tles ta. ßMa ei saa midagi  parata. See on see
ootamine.¯
     Ta  potsatas  oma  suure tagumikuga klosetipotile. Winston  kattis  n„o
k„tega.
     ßSmith!¯ r””gatas h„„l teleekraanist. ß6079 - Smith, W.! V“tke k„ed n„o
eest! N„o varjamine on kongis keelatud.¯
     Winston v“ttis  k„ed  n„o  eest.  Parsons kasutas klosetti valjusti  ja
ohtralt. Siis selgus,  et klosett on rikkis, ja kamber haises vastikult mitu
tundi tagantj„rele.
     Parsons  viidi „ra.  Vange ilmus  ja kadus  �htelugu salap„raselt.  šks
neist,  naine, saadeti ßtuba �ks null �hte¯ ja Winston m„rkas,  kuidas naine
t“mbus nende s“nade juures k”ssi ja vajus n„ost „ra. Oli  kulunud t�kk aega,
nii et  kui teda oli toodud siia hommikul,  siis pidi n��d olema “htupoolik,
v“i kui teda  oli toodud “htupoolikul,  siis pidi n��d olema  s�da””. Kongis
oli kuus vangi, mehed ja naised. K“ik istusid v„ga vaikselt. Winstoni vastas
istus  �ks l“uatu,  hambulise, nagu  mingi  suure s��tu n„rilise n„oga mees.
Tema paksud laigulised p“sed olid alt nii pungis,  et  oli  raske uskuda, et
tal ei ole  sinna  v„ikesi  toiduvarusid peidetud. Tema kahvatuhallid silmad
vilasid pelglikult n„olt n„ole ja  p””rdusid k„hku „ra, niipea kui ta kohtas
kellegi pilku
     Uks  avanes ja sisse toodi  uus  vang,  kelle  ilmumine  pani  Winstoni
hetkeks v“patama. See oli t„iesti tavalise, ilmetu v„limusega mees, kes v“is
olla olnud  m“ni insener v“i tehnik. Aga jahmatama pani tema n„o k“hnus. Tal
oli  nagu  surnu  kolp.  Ja  selle t“ttu paistis,  et  ta suu  ja  silmad on
ebaproportsionaalselt  suured,  ja  tundus,  et   ta  silmi  t„idab  tappev,
lepitamatu vihkamine kellegi v“i millegi vastu.
     Mees  istus Winstoni l„hedale  pingile.  Winston ei  vaadanud enam tema
poole, aga see „ravaevatud kolban„gu p�sis tal elavalt silme ees. Ja „kki ta
taipas, milles on asi.  See mees oli poolsurnuks n„ljutatud. Ja seesama m“te
n„is peaaegu korraga tulevat k“igile, kes olid kongis. Pingil istujaid l„bis
vaevukuuldav kahin. L“uatu mees vaatas vilksamisi kolban„oga mehe  poole  ja
p””ras pilgu  s��dlaslikult  „ra, aga  mingi vastupandamatu j“ud sundis teda
uuesti  end p””rama. Siis  ta  hakkas nihelema. Ja  l“puks  ta t“usis p�sti,
taarus  kohmakalt  �le kongi,  pistis  k„e  oma tunkede  taskusse ja  ulatas
kolban„oga mehele h„belikult m„„rdunud leivat�ki.
     Teleekraanist  kostis  kohutav,  k“rvulukustav  m”iratus.  L“uatu  mees
kargas “hku. Kolban„oga  mees oli  k„ed  kiiresti selja  taha  peitnud, nagu
demonstreerides kogu maailmale, et ta l�kkas kingituse tagasi.
     ßBumstead!¯ m”irgas h„„l. ß2713 - Bumstead, J.! Visake leivat�kk maha!¯
     L“uatu mees pillas leivat�ki p“randale.
     ßJ„„ge seisma sinna, kus te olete,¯ �tles h„„l.  ßN„gu ukse poole. Žrge
liigutage!¯
     L“uatu mees kuuletus. Tema suured pungis p“sed vabisesid ohjeldamatult.
Uks kilatas lahti.  Kui  noor ohvitser sisenes ja  k“rvale astus, ilmus tema
selja tagant n„htavale l�hike j„ssakas valvur, tohutute k„te ja “lgadega. Ta
seadis end l“uatu mehe ette seisma ja virutas siis ohvitseri m„rguande peale
kohutava  hoobi, mille  taga  oli kogu tema kehakaal,  otse l“uatu  mehe suu
pihta. Selle l””gi j“ud p�hiks  mehikesel jalad alt.  Tema  keha lendas l„bi
kongi ja p“rkas vastu klosetipotti. Hetkeks j„i ta oimetult lamama, ta suust
ja ninast immitses  tumedat verd. Kostis j“uetut niutsumist  v“i vigisemist,
mis  tundus  olevat  teadvusetu.  Siis  keeras  ta  end  upakile  ja  t“usis
vaevaliselt k„puli.  Koos vere ja ilaga pudenes tal suust kaks hambaproteesi
poolt.
     Vangid istusid v„ga vaikselt, k„ed vaheliti p“lvedel. L“uatu mees ronis
tagasi  oma  kohale.  Ta  �ks n„opool  oli tumedaks  t“mbunud. Tema suu  oli
tursunud  vormituks  kirsipunaseks  tombuks,  millel  oli  keskel must  auk.
Aeg-ajalt tilkus ta tunkede  rinnale  verd.  Ta hallid  silmad vilasid j„lle
n„olt n„ole, s��dlaslikumalt  kui enne, nagu p��aks ta  „ra arvata,  kuiv“rd
teised teda tema alanduse p„rast p“lgavad.
     Uks avanes. Kerge z^estiga andis ohvitser kolban„oga mehele m„rku.
     ßTuba �ks null �ks,¯ �tles ta.
     Winstoni  k“rvalt  kostis  „hinat  ja  r�belemist.   Mees  oli  p“lvili
p“randale langenud, k„ed ristis.
     ßSeltsimees! Ohvitser!¯ h��dis  ta.  ߎrge viige mind sinna!  Kas ma ei
ole  siis k“ik juba „ra r„„kinud! Mida te  veel tahate teada? Ma olen valmis
k“ik omaks v“tma, k“ik! ™elge mulle ainult, mis see peab olema,  ja ma v“tan
k“ik omaks. Pange see kirja, ja ma kirjutan k“igele alla! Ainult  mitte tuba
�ks null �ks!¯
     ßTuba �ks null �ks,¯ �tles ohvitser.
     Mehe n„gu, mis oli niigi v„ga kahvatu,  omandas varjundi,  mida Winston
poleks uskunud v“imalik olevat. See oli kindlalt, eksimatult rohekas.
     ßTehke minuga, mida  tahate!¯ r””kis  mees.  ßTe olete  mind juba  mitu
„dalat n„ljutanud. L“petage see  „ra ja laske  mul  surra! Laske mind  maha!
Pooge �les! M“istke mulle kaksk�mmend viis aastat! Kas te tahate, et ma pean
veel kedagi reetma? ™elge ainult, kes see on, ja ma r„„gin teile k“ik,  mida
te soovite. Ma ei hooli, kes ta  on v“i mida te talle teete. Mul on naine ja
kolm last. Nendest k“ige vanem  ei ole veel kuue  aastanegi.  Tooge nad k“ik
siia ja  l“igake  neil  minu silme  all k“ri l„bi, ma  vaatan  pealt  ja  ei
piiksatagi. Ainult mitte tuba �ks null �hte!¯
     ßTuba �ks null �ks!¯
     Mees vaatas paaniliselt ringi, teiste vangide poole,  nagu m“ttega,  et
ta v“iks  kedagi  teist enda asemel ohvriks  tuua. Ta pilk j„i pidama l“uatu
mehe segil””dud n„ol. Ta sirutas v„lja oma kuivetunud k„e.
     ßTema te peaksite v“tma, mitte mind!¯ karjus ta. ßTe ei  kuulnud,  mida
ta  �tles, kui  ta oli vastu vahtimist saanud. Andke  mulle v“imalus, ja  ma
kordan  iga  ta s“na. <highlighted rendition=italic>Tema</i></b> on Partei vaenlane,
mitte  mina.¯ Valvurid astusid l„hemale. Mehe h„„l kasvas kriiskamiseks. ßTe
ei  kuulnud  teda!¯  kordas  ta.  ßTeleekraanil  oli  midagi  viga! Teil  on
<highlighted rendition=italic>teda</i></b> vaja! V“tke tema, mitte mind!¯
     Kaks  tursket valvurit  kummardusid, et tal  k„e  alt kinni  v“tta. Aga
samal  hetkel  viskus ta  pikali  kongip“randale ja haakus  rauast pingijala
k�lge.  Ta  pistis s“natult ulguma  nagu loom.  Valvurid p��dsid teda  lahti
rebida, aga ta hoidis pingist  kinni h„mmastava  j“uga. Nad  sikutasid  teda
umbes  kaksk�mmend sekundit. Vangid istusid vagusi, k„ed vaheliti  p“lvedel,
otse enda  ette vaadates.  Ulgumine lakkas;  mehel ei olnud enam muuks jaksu
kui klammerdumiseks.  Siis kostis �ks teistmoodi karjatus. Valvuri saapahoop
oli purustanud tema �he k„e s“rmed. Nad t“stsid ta jalule.
     ßTuba �ks null �ks,¯ �tles ohvitser.
     Mees  viidi  minema, ta  astus n“tkuval  sammul, langetatud p„i, hoides
hellalt oma vigastatud k„tt, ja kogu ta s“jakus oli kadunud.
     M””dus hulk aega. Kui kolban„oga mees oli „ra  viidud kesk””l, siis oli
n��d  hommik;  kui hommikul,  siis oli  “htupoolik. Winston  oli �ksi ja oli
olnud �ksi juba mitu tundi. Kitsal pingil istumine oli nii piinarikas, et ta
t“usis �htelugu p�sti ja k“ndis ringi, ilma et teleekraan oleks teda korrale
kutsunud.  Leivat�kk vedeles ikka veel  seal, kuhu  l“uatu  mees  oli  selle
pillanud. Algul  n“udis  Winstonilt  suurt  pingutust,  et  mitte sinnapoole
vaadata,  hiljem aga taganes n„ljatunne janu eest.  Kurk kuivas ja  suus oli
vastik maik.  Lakkamatu  undamine  ja �htlaselt  ere  valgus  tegid  kuidagi
j“uetuks, pea oli  nagu seest t�hi.  Aeg-ajalt ta  t“usis p�sti, sest  ta ei
suutnud enama taluda valu  kontides, ja  istus peaaegu kohe j„lle maha, sest
ta  oli liiga  uimane,  et  kindlalt  jalul p�sida.  Niipea  kui  f��silised
aistingud  natukegi  taltusid,  haaras  teda uuesti hirm.  Kustuva lootusega
m“tles  ta  O'Brienile ja z^iletiterale.  Oli m“eldav,  et z^iletitera j“uab
temani s””gi sisse peidetuna, kui siin muidugi �ldse s��a  anti.  Juliale ta
m“tles palju „hmasemalt. V“ib-olla kannatab Julia hoopis hullemini kui tema.
V“ib-olla  karjub ta just  praegu valu k„es. Ta m“tles: kui ma saaksin Julia
p„„sta, kannatades  ise kahe eest, kas ma teeksin seda? Jah, ma teeksin. Aga
see oli ainult  puht m“istuslik otsus,  millele ta j“udis sellep„rast, et ta
teadis, et ta peab sellele j“udma. Ta ei tundnud seda. Siin selles paigas sa
ei tunne midagi muud kui valu ja selle eelaimust. Pealegi, kas on v“imalik -
�ksk“ik  mis  p“hjusel - soovida,  kui sa t“epoolest  kannatad, et  see valu
veelgi suureneks? Aga sellele k�simusele ei osanud ta veel vastata.
     J„lle l„henesid sammud. Uks avanes. Sisse astus O'Brien.
     Winston kargas p�sti. Ta oli n„htust  nii rabatud, et unustas igasuguse
ettevaatuse.  Esmakordselt paljude  aastate  jooksul  ei  tulnud teleekraani
talle meeldegi.
     ßKa teie olete neil peos?¯ karjatas ta.
     ßJah,  ammust  aega  juba,¯  �tles  O'Brien  leebe,  peaaegu  kahetseva
irooniaga. Ta astus k“rvale.  Tema  tagant ilmus  n„htavale  laia“lgne, pika
musta kumminuiaga valvur.
     ßTe  teadsite seda, Winston,¯ �tles O'Brien.  ߎrge  petke  ennast.  Te
olete seda kogu aeg teadnud.¯
     Jah, n��d ta sai aru, et ta on seda kogu aeg teadnud. Aga praegu polnud
aega sellele m“elda. Tal oli silmi veel ainult musta kumminuia jaoks valvuri
k„es.  See  v“is  tabada  mida   tahes:   lagipead,   k“rvalesta,  k„sivart,
k��narnukki - -
     K��narnukki!  Ta  langes p“lvili, peaaegu  teadvusetult,  hoides  teise
k„ega seda tabatud k��narnukki.  K“ik  oli kollaseks  plahvatanud. Uskumatu,
uskumatu,  et  �ksainus l””k v“ib niisugust valu teha! Ta pilk selgis ja  ta
n„gi  kaht teist alla enda  poole  vaatavat. Valvur naeris tema  v„„nlemist.
V„hemalt �hele k�simusele oli n��d vastus olemas. Mitte  iial, mitte  �helgi
p“hjusel ei  saa sa soovida, et valu suureneks.  Sa saad soovida ainult,  et
valu  lakkaks.  Pole olemas midagi hirmsamat kui f��siline valu. Valu  palge
ees   ei  ole  kangelasi,  ei  ole  kangelasi,  m“tles  ta  ikka  ja  j„lle,
kongip“randal vingerdades ja abitult oma j“uetut vasakut k„tt hoides.
     </text> <text>
        2
     Ta lamas  millelgi, mis oli nagu  v„livoodi, ainult  et see oli  k“rgel
p“randa  kohal ja ta oli mingil  moel selle k�lge kinnitatud,  nii et  ta ei
saanud liigutada. Talle langes  n„kku valgus,  mis tundus olevat  tavalisest
tugevam. Tema  k“rval seisis  O'Brien  ja vaatas t„helepanelikult alla  tema
poole. Teisel pool seisis valge kitliga mees, k„es s�stal.
     Isegi kui ta silmad olid lahti, hakkas  ta oma �mbrust alles v„hehaaval
tajuma. Tal oli  tunne, nagu ujuks  ta  pinnale  hoopis  teisest  maailmast,
mingist veealusest  maailmast,  mis oli kuskil  s�gaval. Ta ei  teadnud, kui
kaua  ta oli seal all olnud. Sellest hetkest peale, kui teda arreteeriti, ei
olnud ta n„inud  ei ””pimedust  ega p„evavalgust.  Pealegi  olid  tema m„lus
l�ngad. Ajuti oli tema  teadvus, isegi  seda  sorti teadvus, mis on magajal,
t„iesti  v„lja l�litatud ja oli taas k„ivitunud p„rast t�hja pausi. Ja ta ei
teadnud, kas need pausid olid kestnud p„evi, n„dalaid v“i ainult sekundeid.
     See  kos^maar  oli  alanud  selle  esimese  l””giga  k��narnuki  pihta.
Tagantj„rele  ta  sai  aru,  et  k“ik,  mis  tookord  juhtus,  oli  lihtsalt
ettevalmistus,  tavaline �lekuulamine,  mis sai osaks peaaegu igale vangile.
Oli terve hulk  kuritegusid - spionaaz^,  sabotaaz^ ja nii  edasi - , milles
k“ik pidid end tingimata s��di tunnistama. See �lestunnistus oli formaalsus,
piinamine aga oli t“eline. Ta  ei  suutnud meelde  tuletada, kui  mitu korda
teda oli pekstud  ja kui kaua olid need peksmised  kestnud.  Alati olid tema
kallal korraga viis  v“i kuus musta mundriga meest.  Vahel rusikatega, vahel
kumminuiadega, vahel terasvarbadega,  vahel saabastega. M“nikord v„hkres  ta
h„benemata  nagu  loom  p“randal,  v„„nates oma keha siia  ja  sinna l“putus
lootusetus  p��des hoopide eest k“rvale p“igelda  ja p„lvides sellega ainult
j„rjest  uusi  hoope,  ribidesse,  k“htu,  vastu  k��narnukke, vastu  s„„ri,
kubemesse, munanditesse  ja  sabaluu pihta. M“nikord see  kestis  ja kestis,
kuni  k“ige julmem, “elam ja andestamatum ei tundnud talle olevat mitte see,
et valvurid j„tkavad peksmist, vaid see, et ta ei suuda end sundida teadvust
kaotama. M“nikord �tlesid  ta  n„rvid  nii �les,  et  ta hakkas  karjuma  ja
halastust  paluma  veel  enne, kui peksmine  algas, ja  piisas vaid  l””giks
t“stetud  rusika  n„gemisest,  et  panna  teda  �les  tunnistama t“elisi  ja
v„ljam“eldud  kuritegusid.  M“nikord  aga  otsustas  ta  alguses,  et ta  ei
tunnista  midagi  �les, ja  talt  tuli  iga  s“na  valu„hinate  vahel  v„lja
pressida, ja  m“nikord taotles  ta j“uetult kompromissi,  ”eldes endale: ßMa
tunnistan k�ll,  aga mitte kohe.  Ma  pean vastu  pidama, kuni  valu  muutub
talumatuks. Veel kolm hoopi, veel kaks, ja siis ma �tlen, mida nad tahavad.¯
Vahel  peksti  teda,  kuni  ta  ei  seisnud  enam  jalul, visati  siis  nagu
kartulikott kongi kivip“randale,  j„eti m“neks tunniks toibuma ja v“eti siis
j„lle ette ja  hakati  uuesti peksma. Esines  ka pikemaid hinget“mbeaegu. Ta
m„letas neid  „hmaselt, sest need m””dusid peamiselt  unes v“i uimasuses. Ta
m„letas kongi, kus oli puunari, midagi seinast v„ljaulatuva  riiuli taolist,
ja  m„letas plekist silmapesukaussi,  ja s””maaegu,  mis  koosnesid  kuumast
supist  ja  leivast ja vahel ka  kohvist.  Ta m„letas t“redat juuksurit, kes
k„is  tal habet ajamas ja juukseid  l“ikamas,  ja asjalikke, kalke,  valgete
kitlitega mehi,  kes katsusid ta  pulssi, kontrollisid ta reflekse, p””rasid
tal  laud  pahupidi,  kompasid  teda  j„ikade  s“rmedega, ega  tal  m“ni luu
murdunud ei ole, ja torkasid talle n“ela k„sivarde, et panna teda magama.
     Peksmine j„i  harvemaks ja  muutus  rohkem „hvarduseks, “uduseks,  kuhu
teda  v“idi  iga  hetk  tagasi  saata,  kui  ta  vastused  ei  rahulda. Tema
�lekuulajad   ei   olnud   n��d   enam   musta  mundriga   j“hkardid,   vaid
Partei-haritlased,  v„ikesed,   �marad,  kiirete  liigutuste   ja  v„lkuvate
prilliklaasidega  mehed, kes t””tlesid teda vaheldumisi, nagu talle tundus -
ta ei saanud selles kindel olla - , k�mme kuni kaksteist tundi j„rjest. Need
teised �lekuulajad vaatasid, et ta tunneks  kogu aeg kerget valu, aga see ei
olnud eesk„tt valu, millele nad toetusid. Nad l“id teda vastu n„gu, v„„nasid
ta  k“rvu,  katkusid  ta juukseid, panid teda  �hel jalal seisma, ei lasknud
teda kusema minna ja  suunasid talle ereda  valguse n„kku, nii  et ta silmad
hakkasid vett jooksma; aga selle k“ige eesm„rgiks oli lihtsalt teda alandada
ja v“tta talt  argumenteerimis-  ja arutlemisv“ime. Nende tegelik  relv  oli
halastamatu  �lekuulamine, mis  kestis ja kestis,  tund tunni j„rel,  pannes
teda  komistama,  p��des  teda l“ksu,  keerates k“ik pahupidi, mis ta �tles,
s��distades teda igal  sammul valetamises ja endale vastur„„kimises, kuni ta
hakkas  nutma samav“rd  h„bist  kui  n„rvide  kurnatusest.  Vahel nuttis  ta
viis-kuus korda �he �lekuulamise  jooksul. Enamasti nad karjusid ta peale ja
„hvardasid teda  v„himagi  ebaluse puhul  uuesti valvurite  k„tte anda;  aga
m“nikord nad muutsid „kki  tooni,  nimetasid  teda seltsimeheks,  manitsesid
teda  ingsotsi ja Suure  Venna nimel ja k�sisid kurvalt, kas talle t“esti ei
ole j„„nud nii paljugi lojaalsust Partei vastu, et see paneks  teda  soovima
heaks  teha seda kurja, mis  ta on  teinud.  Kui ta n„rvid oli  p„rast tunde
kestnud �lekuulamist t„iesti  l„bi, v“is isegi niisugune manitsus teda nutma
panna. L“puks muserdas see n„„gutamine teda  hullemini kui  valvurite saapad
ja rusikad. Ta muutus lihtsalt �heks  suuks, mis andis tunnistusi, ja k„eks,
mis kirjutas alla, mida temalt n“uti.  Tema ainus  mure oli „ra arvata, mida
ta  nende  meelest  peaks  �les  tunnistama,  et  siis  seda  kiiresti  �les
tunnistada,  enne kui  see t””tlemine uuesti algab. Ta tunnistas �les, et ta
on tapnud silmapaistvaid Partei liikmeid, on  levitanud m„ssulisi lendlehti,
on  riisunud  rahva  vara,  on  m��nud maha  s“jasaladusi  ja  pannud  toime
sabotaaz^iakte.  Ta  tunnistas  �les,  et ta on  olnud  Ida-Aasia  valitsuse
teenistuses juba  1968. aastast. Ta tunnistas �les, et ta  on usklik,  et ta
l”mitab kapitalismi  ees ja et ta on seksuaalpervert.  Ta tunnistas �les, et
ta on  m“rvanud  oma naise,  kuigi ta teadis ja  ka  tema �lekuulajad  pidid
teadma, et  ta naine  on elus.  Ta tunnistas �les, et ta  on  aastaid  olnud
isiklikult    kontaktis    Goldsteiniga    ja    kuulunud    p“randaalusesse
organisatsiooni, mille liikmeks on peaaegu k“ik inimolendid, keda ta iial on
tundnud. Kergem oli k“ike tunnistada ja k“iki sisse m„ssida. Pealegi oli see
k“ik  teatavas m“ttes t“si.  Oli t“si,  et ta oli olnud Partei vaenlane,  ja
Partei silmis ei olnud mingit vahet m“tte ja teo vahel.
     Aga oli ka teist laadi m„lestusi. Need seisid tema m„lus iga�ks omaette
- nagu pildid, mida raamis pimedus.
     Ta oli �hes kongis,  mis v“is olla  pime v“i  valge, sest  ta ei n„inud
midagi  peale   �he  silmapaari.  K„sivarre  l„hedal   tiksus  aeglaselt  ja
regulaarselt mingi aparaat. Silmad  l„ksid suuremaks ja helendavamaks.  Žkki
ta kerkis toolilt, s””stis neisse silmadesse ja need neelasid ta alla.
     Ta oli rihmadega seotud �he tooli k�lge, keset m““teriistu, pimestavate
tulede  all.  šks  valge  kitliga  mees j„lgis m““teriistu.  V„ljast  kostis
raskete  saabaste  trampimist. Uks kilatas  lahti.  Sisse  marssis vahakarva
n„oga ohvitser ja tema kannul kaks valvurit.
     ßTuba �ks null �ks,¯ �tles ohvitser.
     Valge kitliga mees ei p””ranud �mber. Ta ei vaadanud ka Winstoni poole,
vaatas ainult m““teriistu.
     Ta kihutas m””da  suurt  koridori, mis oli kilomeetri  laiune  ja s„ras
kuldses valguses, r“kates naerda ja kisendades t„iest k“rist �lestunnistusi.
Ta tunnistas �les isegi  niisuguseid asju,  mida  ta oli suutnud  piinamisel
endale hoida. Ta kandis ette kogu oma eluloo kuulajaskonnale, kes seda  juba
tundis. Teda saatsid valvurid, teised �lekuulajad,  valge kitliga mehed, kes
k“ik kihutasid �heskoos m””da koridori ja r“kkasid naerda. Midagi kohutavat,
mis oli olnud tulevikku talletatud,  oli  kuidagi v„lditav olnud ja oli  „ra
j„„nud. K“ik  oli korras, ta ei tundnud enam valu, tema elu viimane kui seik
oli avalikuks tulnud, m“istetud ja andestatud.
     Ta tahtis t“usta narilt, sest ta oli peaaegu  kindel, et ta oli kuulnud
O'Brieni h„„lt. Kogu selle �lekuulamise ajal oli tal olnud tunne, et O'Brien
on kusagil  l„hedal, kuigi ta ei olnud teda kordagi n„inud. See oli O'Brien,
kes  k“ike juhtis. See oli tema, kes laskis valvurid Winstoni kallale ja kes
takistas neid teda tapmast. See oli tema, kes otsustas,  millal Winston peab
valu k„es karjuma, millal  ta  peab puhata  saama, millal  tuleb talle  s��a
anda,  millal  tuleb  tal  magada  lasta  ja  millal tuleb  talle  arstimeid
k„sivarde s�stida. Tema oli see, kes esitas  k�simusi ja sisendas vastuseid.
Tema oli piinaja, tema oli kaitsja, tema oli inkvisiitor ja tema oli  s“ber.
Ja �kskord - Winston ei suutnud  meenutada, kas see oli arstimitest tingitud
unes v“i tavalises unes v“i isegi  „rkveloleku hetkel, - oli �ks h„„l  talle
k“rva sosistanud: ߎrge  kartke,  Winston, te  olete minu hoole all.  Seitse
aastat ma olen teid silmas pidanud. N��d on  otsustav hetk k„tte j“udnud. Ma
p„„stan  teid, ma teen  teid  t„iuslikuks.¯ Ta ei  olnud kindel, kas see oli
O'Brieni h„„l;  aga see oli seesama h„„l, mis oli talle selle teises unen„os
seitse  aastat  tagasi  ”elnud: ßMe  kohtume  niisuguses  kohas,  kus ei ole
pimedust.¯
     Ta ei m„letanud  �lekuulamise l“ppemist.  Oli olnud must ajavahemik, ja
siis  oli see kong - v“i  tuba - , kus  ta praegu oli, v„hehaaval tema �mber
kuju v“tnud. Ta  lamas  selili ja ei olnud v“imeline end  liigutama. Ta keha
oli k“igis  olulistes  punktides kindlalt fikseeritud.  Isegi  ta  kukal oli
millegi haardes.  O'Brien vaatas tema peale  alla t“siselt  ja �sna kurvalt.
Tema  n„gu oli  altpoolt vaadatuna j„medakoeline  ja  roidunud,  silmaalused
kottis,  v„sinud kortsud  ninast l“uani.  Ta  oli  vanem,  kui  Winston  oli
arvanud; ta v“is  olla neljak�mne kaheksa v“i  viiek�mne aastane. Ta k„e all
oli mingi m““teriist, millel oli peal hoob ja numbrilaud.
     ßMa  �tlesin  teile,¯  s“nas  O'Brien, ßet kui me uuesti  kohtume, siis
s�nnib see siin.¯
     ßJah,¯ vastas Winston.
     šhegi hoiatuseta, v„lja arvatud O'Brieni vaevum„rgatav liigutus, tulvas
valulaine  �le kogu tema keha. See oli kohutav  valu, sest ta ei saanud aru,
mis toimub, ja tal oli tunne, et talle tekitatakse mingi surmav vigastus. Ta
ei teadnud,  kas see s�nnib tegelikult v“i  on see tunne elektriliselt esile
kutsutud; aga ta keha oli kujutuks v„„ndumas ja ihuliikmed aeglaselt k�ljest
rebenemas. Ja kuigi see valu ei  toonud talle higi laubale, oli k“ige halvem
selle asja juures hirm, et ta selgroog v“ib murduda.  Ta  surus hambad kokku
ja hingas s�gavalt l„bi nina, p��des vaikida nii kaua kui v“imalik.
     ßTe  kardate,¯ �tles O'Brien, vaadates  tema n„gu,  ßet iga  hetk  v“ib
miski rebeneda. Ja k“ige rohkem te kardate, et see saab olema teie selgroog.
Te kujutate oma vaimusilmas elavalt ette, kuidas l�lisammas koost rebeneb ja
�di sealt v„lja voolab. Te ju m“tlete sellele, kas pole, Winston?¯
     Winston ei vastanud. O'Brien t“mbas hoova numbrilaual tagasi. Valulaine
taandus peaaegu niisama kiiresti, nagu oli alanud.
     ßSee oli praegu nelik�mmend,¯ �tles O'Brien. ßAga te  n„ete, et numbrid
sel  m““teriistal  ulatuvad  sajani.  Pidage, palun, kogu  meie  jutuajamise
kestel meeles, et minu  v“imuses on tekitada teile valu - iga hetk ja selles
astmes,  nagu  ma tahan.  Niipea  kui te mulle  valetate v“i p��ate  kuidagi
k“rvale   p“igelda   v“i  ka  lihtsalt   langete  allapoole   oma   tavalist
intelligentsustaset,  karjute  te   silmapilk   valu  k„es.  On  see   teile
arusaadav?¯
     ßJah,¯ vastas Winston.
     O'Brien  muutus lahkemaks.  Ta kohendas m“tlikult prille ja k“ndis paar
sammu edasi-tagasi. Kui ta  uuesti  r„„kima hakkas,  oli ta  h„„l  leebe  ja
kannatlik. Ta sarnanes arsti v“i “petaja v“i isegi hingekarjasega, kes p��ab
pigem selgitada ja veenda kui karistada.
     ßMa olen valmis teiega vaeva n„gema, Winston,¯ �tles ta, ßsest te olete
seda v„„rt. Te teate v„ga  h„sti, mis  teil  viga  on. Te olete seda teadnud
juba aastaid,  aga te olete s“dinud selle teadmise vastu.  Te olete vaimselt
v„„rastunud. Te kannatate  m„luh„irete all.  Te ei  ole  v“imeline meenutama
tegelikke s�ndmusi ja te  p��ate end veenda,  et te m„letate s�ndmusi,  mida
pole iial toimunud. O^nneks on see ravitav. Aga teie pole end  iial ravinud,
sest  te   pole   seda   lihtsalt  suvatsenud.   Oleks  piisanud   v„ikesest
tahtepingutusest, mida te  pole  valmis olnud tegema. Ma tean v„ga h„sti, et
te isegi  praegu hoiate kinni oma t“vest, uskudes, et see on  voorus. V“tame
�he n„ite. Kellega Okeaania praegu s“dib?¯
     ßKui mind arreteeriti, s“dis Okeaania Ida-Aasiaga.¯
     ßIda-Aasiaga.  H„sti. Ja Okeaania  on  alati  Ida-Aasiaga  s“dinud, v“i
kuidas?¯
     Winston t“mbas s�gavalt hinge.  Ta avas suu,  et midagi  ”elda,  aga ei
”elnud midagi. Ta ei suutnud p””rata pilku numbrilaualt.
     ßT“de, palun, Winston. <highlighted rendition=italic>Teie</i></b>  t“de.  ™elge
mulle, mida te oma meelest m„letate?¯
     ßMa m„letan,  et k“igest n„dal aega enne seda, kui mind arreteeriti, ei
s“dinud  me �ldse Ida-Aasiaga. Me olime temaga liidus. S“da k„is Euraasiaga.
Ja see oli kestnud neli aastat. Enne seda - - ¯
     O'Brien peatas teda k„eviipega.
     ßTeine  n„ide,¯  �tles  ta.  ßM“ne  aasta   eest  te   olite   t“siselt
eksiarvamusel. Te uskusite, et kolm meest, kolm  omaaegset Partei liiget, ja
nimelt  Jones,  Aaronson ja Rutherford, - mehed, kes hukati riigireetmise ja
sabotaaz^i eest, p„rast seda, kui nad olid k“ik t„ielikult �les tunnistanud,
- ei olnud s��di neis kuritegudes, milles neid  s��distati. Te uskusite,  et
te olete n„inud �mberl�kkamatut dokumentaalset t“endit selle kohta, et nende
�lestunnistused ei pidanud paika. Seal oli �ks foto, mis teile viirastus. Te
uskusite,  et  te  olete seda  t“esti  k„es  hoidnud.  See oli umbes  midagi
niisugust.¯
     O'Brieni  n„puvahele  oli ilmunud piklik ajalehev„ljal“ige. Umbes  viis
sekundit p�sis see Winstoni vaatev„ljas. See oli �ks foto,  ja polnud mingit
kahtlust selle  samasuses. See oli <b><i>see</i></b> foto. See  oli �ks eksemplar Jones'i,
Aaronsoni ja Rutherfordi fotost Partei delegaatidena New Yorgis, mille peale
ta oli juhuslikult sattunud �ksteist aastat tagasi ja  mille ta oli otsekohe
h„vitanud. Ainult �he  hetke p�sis  see tema  silme ees ja kadus siis j„lle.
Aga ta  oli seda n„inud, oli  seda kahtlemata n„inud! Ta tegi meeleheitliku,
ahastava  katse oma �lakeha vabaks p„„sta. Aga v“imatu oli isegi sentimeetri
v“rra  �ksk“ik  mis  suunas  liikuda.  Ta oli korraks  isegi m““teriista „ra
unustanud. Tema  ainus soov oli seda fotot veel kord k„es hoida v“i v„hemalt
seda n„hagi.
     ßSee on olemas!¯ h��atas ta.
     ßEi ole,¯ �tles O'Brien.
     Ta l„ks  �le toa. Vastasseinas oli m„luauk.  O'Brien  t“stis v“re �les.
Soe   “huvool  haaras  kerge  paberit�ki  m„rkamatult   kaasa;  see  haihtus
lahvatavas leegis. O'Brien p””ras end ringi.
     ßTuhk,¯ �tles ta.  ßIsegi teadmata mille tuhk. P“rm.  Seda pole olemas.
Pole iial olnud.¯
     ßAga see oli ju olemas! See on olemas! See on olemas m„lus!  Ma m„letan
seda. Teie m„letate seda.¯
     ßMina ei m„leta midagi,¯ �tles O'Brien.
     Winstoni  s�da v“patas. See oli kaksisoim. Ta tundis surmlikku abitust.
Kui ta  oleks  saanud kindel  olla, et O'Brien valetab, siis  poleks sellest
midagi olnud. Aga oli t„iesti  v“imalik, et O'Brien on t“epoolest selle foto
unustanud. Ja  kui  nii,  siis v“is ta  olla unustanud ka  juba selle, et ta
eitas, et ta  m„letab,  ja  v“is  olla unustanud  ka selle  unustamise enda.
Kuidas sai  kindel olla, et see on lihtsalt silmamoondus?  V“ib-olla oli see
hullumeelne nihestus ajus t“esti toimunud: see m“te tegi teda relvituks.
     O'Brien vaatas  arupidavalt  alla ta peale.  Tal  oli  n��d  veel  enam
“petaja ilme, kes n„eb vaeva isemeelse, kuid andeka lapse p„rast.
     ßOn olemas Partei loosung, mis k„ib mineviku  valitsemise kohta,¯ �tles
ta. ßKorrake seda, palun.¯
     ßßKes  valitseb  minevikku,  see  valitseb   tulevikku;   kes  valitseb
olevikku, see valitseb minevikku¯,¯ kordas Winston kuulekalt.
     ßßKes  valitseb  olevikku,  see valitseb  minevikku¯,¯  kordas  O'Brien
heakskiitvalt  pead  noogutades.  ßMis  te arvate, Winston,  kas minevik  on
tegelikult olemas?¯
     Winstonit  haaras j„lle abitus. Ta pilk vilksas numbrilaua  poole. V„he
sellest, et ta ei teadnud,  kas teda p„„stab piinast  ßei¯  v“i  ßja¯; ta ei
teadnud isegi seda, missugust vastust ta O^IGEKS PEAB.
     O'Brien muigas  p“gusalt. ßTe  ei  ole  metaf��sik, Winston,¯ �tles ta.
ßSiiani te ei ole kordagi j„rele m“elnud, mida t„hendab “ieti ßolemas olla¯.
Ma k�sin t„psemalt. Kas minevik on  olemas k„egakatsutavalt, ruumis?  Kas on
kuskil niisugune  koht,  tahkete  esemete  maailm,  kus  minevik  ikka  veel
kestab?¯
     ßEi ole.¯
     ßKus see minevik siis �ldse olemas on, kui ta on?¯
     ßAllikates. See on kirja pandud.¯
     ßAllikates. Ja - -?¯
     ßTeadvuses. Inimeste m„lus.¯
     ßM„lus. Nii, v„ga  hea.  Meie, Partei, valitseme k“iki allikaid  ja  me
valitseme k“igi m„lu. Niisiis me valitseme minevikku, eks ole?¯
     ßAga kuidas te saate takistada  inimesi  m„letamast?¯  h��atas Winston,
unustades hetkeks j„lle numbrilaua. ßSee ei  allu tahtele. See on s“ltumatu.
Kuidas te saate m„lu valitseda? Te ei valitse minu m„lu!¯
     O'Brieni n„gu t“mbus pilve. Ta pani k„e hoovale.
     ßVastupidi,¯  �tles  ta, ß<highlighted rendition=italic>teie</i></b> ei valitse
seda. See ongi, mis teid siia t“i. Te olete siin sellep„rast, et teil puudub
tagasihoidlikkus, enesedistsipliin. Te ei ole valmis alistuma, mis on vaimse
tervise hind.  Te  eelistate olla vaimuhaige, �heisikuline  v„hemus.  Ainult
distsiplineeritud  teadvus  v“ib  n„ha  reaalsust,  Winston.  Te  usute,  et
reaalsus  on  midagi objektiivset,  v„list, s“ltumatult  olemas  olevat.  Te
usute, et  reaalsus on  oma olemuselt  endastm“istetav. Kui  te  petate  end
m“ttega,  et  te n„ete midagi, siis  te  eeldate, et ka  k“ik teised  n„evad
sedasama mis teie.  Aga ma �tlen teile, Winston, et  reaalsus ei ole v„line.
Reaalsus on  olemas  ainult inimteadvuses  ja ei  kusagil mujal.  Aga  mitte
�ksikisiku teadvuses, mis v“ib olla ekslik ja igal juhul kaob peatselt, vaid
ainult Partei teadvuses, mis on kollektiivne ja surematu. K“ik,  mida Partei
t“eks peab, <b><i>on</i></b>  t“de.  V“imatu on n„ha reaalsust teisiti kui  Partei silmade
l„bi. See on t“siasi, mis tuleb teil uuesti „ra  “ppida,  Winston. See n“uab
eneseh„vitamist, tahtepingutust.  Te  peate end  maha salgama,  enne  kui te
saate terveks.¯
     Ta vaikis m“ne hetke, nagu lastes sellel, mis ta oli ”elnud, settida.
     ßM„letate,¯  j„tkas  ta  siis,  ßmida  te  oma  p„evikusse kirjutasite:
ßVabadus on vabadus ”elda, et kaks pluss kaks on neli¯?¯
     ßJah,¯ vastas Winston.
     O'Brien t“stis oma vasaku  k„e,  k„eselg  Winstoni poole,  p”ial  pihku
peidetud ja neli s“rme harali.
     ßMitu s“rme mul p�sti on, Winston?¯
     ßNeli.¯
     ßAga kui  Partei �tleb, et neid ei ole mitte neli, vaid viis,  -  palju
siis?¯
     ßNeli.¯
     S“na l“pp muutus valu„hinaks. Osuti numbrilaual oli s””stnud  viiek�mne
viie peale.  Winston  t“mbus �leni higiseks. O^hk  tungis  talle kopsudesse,
„hvardades neid rebestada, ja v„ljus  uuesti  s�gavate oiete saatel, mida ta
ei suutnud isegi  hambaid  risti surudes tagasi hoida.  O'Brien j„lgis teda,
neli s“rme ikka veel  p�sti. Ta  t“mbas hoova tagasi.  Sedapuhku valu ainult
v„henes natuke.
     ßMitu s“rme, Winston?¯
     ßNeli.¯
     Osuti t“usis kuuek�mne peale.
     ßMitu s“rme, Winston?¯
     ßNeli! Neli! Mida ma muud saan ”elda? Neli!¯
     Osuti oli  ilmselt  veelgi  t“usnud, aga ta ei vaadanud seda. Rohmakas,
t“re n„gu  ja  neli s“rme t„itsid kogu  vaatev„lja. S“rmed seisid ta silmade
ees nagu sambad, tohutu suured, „hmased ja nagu v„relevad, aga neid oli ilma
kahtluseta neli.
     ßMitu s“rme, Winston?¯
     ßNeli! L“petage „ra, l“petage „ra! Kuidas te tohite! Neli! Neli!¯
     ßMitu s“rme, Winston?¯
     ßViis! Viis! Viis!¯
     ßEi, Winston, see ei  aita. Te valetate. Te m“tlete ikka veel,  et neid
on neli. Mitu s“rme, palun?¯
     ßNeli!  Viis! Neli! Niipalju  kui tahate. Ainult l“petage „ra, l“petage
see valu!¯
     Žkitselt ta oli istukil, O'Brieni k„sivars �mber “lgade. N„htavasti oli
ta  m“neks  hetkeks  teadvuse  kaotanud. K”idikud, mis  olid ta  keha  kinni
hoidnud, olid  l“dvenenud. Tal oli v„ga  k�lm, ta  vappus �le kogu keha,  ta
hambad plagisesid ja  pisarad veeresid m””da p“ski.  Hetkeks liibus ta vastu
O'Brienit nagu imik,  see raske k„si �mber tema “lgade lohutas teda imelikul
kombel.  Tal oli tunne, et O'Brien on tema kaitsja, et  valu  tuleb  kuskilt
v„ljastpoolt, mingist teisest allikast, ja et O'Brien p„„stab teda sellest.
     ßTeil l„heb “ppimine v„ga visalt, Winston,¯ �tles O'Brien malbelt.
     ßMis ma sinna teha saan?¯ nuuksus Winston. ßMis ma sinna teha saan, kui
ma n„en seda, mis on otse mu silmade ees? Kaks ja kaks on neli.¯
     ßM“nikord, Winston.  M“nikord  on  see viis.  M“nikord on see kolm.  Ja
m“nikord on see nii �hte kui teist, k“ik korraga. Te peate rohkem pingutama.
Terveks saamine ei ole kerge.¯
     Ta pani Winstoni uuesti pikali. Haare j„semete �mber tihenes j„lle, aga
valu oli taandunud ja v„rinad olid lakanud, j„ttes j„rele ainult  n“rkuse ja
k�lmatunde.  O'Brien  andis  peaga  m„rku  valge  kitliga  mehele, kes selle
protseduuri  ajal   oli  liikumatult  k“rval  seisnud.  Valge  kitliga  mees
kummardus  ja vaatas Winstonile l„hedalt  silma, katsus pulssi, surus  k“rva
vastu rinda, koputles siin ja seal; ja noogutas siis O'Brienile.
     ßVeel kord,¯ �tles O'Brien.
     Valu  voogas  Winstoni   kehasse.   Osuti   pidi  olema   seitsmek�mne,
seitsmek�mne viie peal.  Seekord ta sulges  silmad. Ta teadis, et  s“rmed on
ikka seal ja et neid  on  ikka neli. T„htis  oli ainult kuidagi ellu  j„„da,
kuni see kramp on m””das. Ta oli lakanud m„rkamast, kas ta karjub v“i mitte.
Valu v„henes j„lle. Ta avas silmad. O'Brien oli hooba tagasi t“mmanud.
     ßMitu s“rme, Winston?¯
     ßNeli. Ma oletan,  et neli. Ma n„eksin  viit, kui ma  saaksin. Ma p��an
n„ha viit.¯
     ßMida te tahate: veenda mind, et te n„ete viit, v“i t“esti n„ha neid?¯
     ßT“esti n„ha neid.¯
     ßVeel kord,¯ �tles O'Brien.
     Osuti  oli n��d  ehk  kaheksa-  v“i  �heksak�mne peal. Winston  m„letas
ainult  t�kati,  kust tuleb see valu! Tema  v„relevate  laugude taga  liikus
s“rmede mets nagu mingis tantsus, liugudes sinna ja t„nna, kadudes  �ksteise
taha  ja  tulles j„lle n„htavale. Ta p��dis neid loendada, ilma et  ta oleks
m„letanud, misjaoks  ta  seda teeb.  Ta  teadis  vaid,  et  neid  on v“imatu
loendada ja et see tuleb kuidagi nelja  ja viie m�stilisest samasusest. Valu
vaibus taas. Kui ta silmad avas,  leidis ta, et ta n„eb ikka sedasama. Arutu
hulk s“rmi nagu liikuvad puud libises igas suunas, risti ja r„sti. Ta sulges
uuesti silmad.
     ßMitu s“rme mul p�sti on, Winston?¯
     ßMa ei tea. Ma  ei tea.  Te  tapate mind, kui te seda veel  kord teete.
Neli, viis kuus - aus“na, ma ei tea.¯
     ßSee on juba parem,¯ �tles O'Brien.
     N“el tungis Winstoni k„sivarde. Ja peaaegu samal  hetkel levis �le tema
keha “nnis, tervistav soojus. Valu oli juba pooliti ununenud. Ta avas silmad
ja  vaatas  t„nulikult O'Brienile otsa. N„hes seda rohmakat, vagudest k�ntud
n„gu, nii inetut ja nii intelligentset, sulas  tal s�da  sees. Kui ta  oleks
saanud  end  liigutada,  oleks ta oma k„e  v„lja sirutanud  ja pannud  selle
O'Brieni k„sivarrele. Ta polnud teda kunagi armastanud nii nagu sel  hetkel,
ja mitte  ainult sellep„rast,  et  ta  oli l“petanud  valu.  Vana  tunne, et
tegelikult  pole  t„htis,  kas O'Brien  on  s“ber v“i  vaenlane, oli  tagasi
tulnud. O'Brien oli keegi, kellega sai r„„kida. V“ib-olla inimene ei soovigi
niiv“rd seda, et teda armastataks, kui seda, et teda m“istetaks. O'Brien oli
teda piinanud  hullumeelsuse piirini,  ja m“ne  aja p„rast, see  on  kindel,
saadab ta teda surma. Aga see ei muutnud asja. Neid sidus miski, mis  ulatus
s�gavamale  kui s“prus,  nad  olid  v„ga l„hedased:  kuskil oli  paik, kuigi
olulisi s“nu ei  ”elda  v“ib-olla kunagi  v„lja, kus nad v“isid  kohtuda  ja
vestelda. O'Brien vaatas alla tema peale n„oga, mis j„ttis mulje, et seesama
m“te v“is liikuda ka tema peas. Kui ta hakkas r„„kima, tegi  ta seda kergel,
vestlustoonil.
     ßKas te teate, Winston, kus kohas te olete?¯ k�sis ta.
     ßEi tea. Ma oletan. Armastusministeeriumis.¯
     ßAga kas te teate, kui kaua te olete siin olnud?¯
     ßEi tea. P„evi, n„dalaid, kuid - ilmselt mitu kuud.¯
     ßJa mis te arvate, miks me inimesi siia toome?¯
     ßEt nad end s��di tunnistaksid.¯
     ßEi, see ei ole p“hjus. M“elge veel.¯
     ßEt neid karistada.¯
     ßEi!¯ h��dis O'Brien. Ta  h„„l oli t„iesti muutunud  ja ta n„oilme  oli
„kki  �heaegu  karm  ja hingestatud. ßEi, mitte ainult  selleks, et pressida
teilt  v„lja  �lestunnistust ja  et teid karistada. Tahate, ma �tlen  teile,
miks  teid siia toodi? Et  teid ravida! Et  teid terveks teha! Kas  te saate
aru, Winston, et mitte �kski, keda me  siia toome,  ei lahku siit nii, et me
ei ole  teda terveks ravinud?  Meid ei huvita need totrad  kuriteod, mida te
olete toime pannud. Parteid ei huvita  avalikud teod: meisse puutuvad ainult
m“tted. Me ei piirdu vaenlase h„vitamisega, me teeme nad �mber. Kas te saate
aru, mida ma sellega m“tlen?¯
     Ta kummardus Winstoni kohale.  Tema  n„gu oli ebaloomulikult suur, sest
see  oli  nii l„hedal,  ja  kohutavalt inetu,  sest  see paistis  altvaates.
Pealegi v„reles  see erutusest, mingist hullumeelsest pingest. Winstoni s�da
t“mbus  j„lle kokku. Ta oleks  hea meelega  s�gavale  voodisse  vajunud, kui
oleks saanud. Ta kartis t“siselt, et O'Brien v“ib niisama heast peast  hooba
t“mmata.  Aga  samal  hetkel   p””rdus  O'Brien  „ra.  Ta  tegi  paar  sammu
edasi-tagasi. Ja j„tkas siis juba rahulikumalt:
     ßK“igepealt te peate aru saama, et siin ei ole  kohta m„rterlusele.  Te
olete  lugenud  usulisest  tagakiusamisest  minevikus.  Keskajal oli  olemas
inkvisitsioon. See kukkus l„bi.  See  p��dis  ketserlust  v„lja juurida, aga
tegelikult  p“listas  selle. Sest  iga tuleriidal p“letatud ketseri  asemele
tekkis  tuhat  uut.  Misp„rast?  Sest  inkvisitsioon   hukkas  oma  vaenlasi
avalikult,  ja hukkas neid nii, et nad polnud midagi kahetsenud.  Tegelikult
hukkas   neid  sellep„rast,  et  nad   polnud  kahetsenud.  Inimesed   surid
sellep„rast,  et nad  ei loobunud oma t“ekspidamistest.  Loomulikult  kuulus
kogu au  ohvritele ja kogu h„bi langes inkvisiitoritele, kes neid p“letasid.
Hiljem,   kahek�mnendal  sajandil,   tekkisid   niinimetatud   totalitaarsed
rez^iimid. Saksa  natsid  ja vene kommunistid. Venelased kiusasid ketserlust
taga julmemalt, kui inkvisitsioon seda oli teinud. Ja nad kujutlesid, et nad
on  mineviku vigadest “ppinud;  igatahes nad teadsid,  et ei  tohi  m„rtreid
teha.  Enne kui nad oma  ohvrid avalikule kohtuprotsessile t“id, p��dsid nad
neis  etten„gelikult  h„vitada   igasuguse  v„„rikuse.  Nad  laostasid  neid
piinamise  ja �ksikkambritega,  kuni  ohvrid oli  haledad  inimvaremed,  kes
tunnistasid k“ike, mida neile suhu  pandi,  teotasid ennast,  s��distasid ja
mustasid  �ksteist  ja palusid  vigisedes armu.  Ja  ometi algas  m“ne aasta
p„rast k“ik otsast peale. Surnutest olid saanud m„rtrid ja nende alandus oli
unustatud. Nii et  veel  kord  -  misp„rast? Eelk“ige sellep„rast,  et nende
�lestunnistused  oli  silman„htavalt  v„lja pressitud ja v“ltsid.  Meie seda
laadi vigu ei tee. K“ik siinsed �lestunnistused  vastavad  t“ele. Me  paneme
nad  t“ele vastama.  Ja peaasi, me ei lase surnutel  enda vastu t“usta. Žrge
lootkegi, Winston,  et  j„relp“lved  teid “igeks  m“istavad. J„relp“lved  ei
kuule  teist  iial.  Teid  t“stetakse  lihtsalt  ajaloo  voolust  v„lja.  Me
aurustame  teid  ja lennutame  stratosf„„ri. Teist ei j„„ midagi  j„rele; ei
nime registrisse ega j„lge elavate m„llu. Te muutute olematuks nii minevikus
kui tulevikus. Teid pole kunagi olemas olnud.¯
     Milleks siis minu piinamisega nii palju vaeva n„ha? m“tles Winston „kki
kibestunult. O'Brien j„i seisma,  nagu  oleks Winston  selle m“tte  valjusti
v„lja ”elnud. Ta lai inetu n„gu tuli l„hemale, silmad veidi vidukil.
     ßTe m“tlete,¯ �tles ta, ßet kuna me kavatseme teid t„ielikult h„vitada,
nii et sellel, mida  te  �tlete  v“i teete, ei  ole v„himatki t„htsust, - et
miks me siis n„eme esmalt  vaeva teie �lekuulamisega? Seda te m“tlesite, eks
ole?¯
     ßJah,¯ vastas Winston.
     O'Brien  muigas kergelt.  ßTe olete viga  mustris,  Winston,  te  olete
plekk, mis tuleb „ra p�hkida. Kas ma ei seletanud  siis teile „sja, et  meie
erineme mineviku represseerijatest? Meid ei  rahulda tuim kuulekus ega isegi
k“ige  orjalikum  allaheitlikkus. Kui  te  l“puks  meile alistute,  peab see
toimuma teie omal vabal tahtel. Me  ei h„vita ketserit, sellep„rast et ta on
meie vastu: kuni ta on  meie vastu, me ei h„vita teda iial. Me p””rame teda,
me alistame ta  sisima olemuse, me kujundame  ta  �mber. Me k“rvetame temast
v„lja  k“ik halva ja k“ik  pettekujutlused; me toome ta  enda  leeri,  mitte
n„iliselt,  vaid t“eliselt, kogu s�dame ja hingega. Me teeme ta  �heks  meie
hulgast, enne kui me  ta „ra tapame. Me ei talu ainsatki v„„rm“tet maailmas,
�ksk“ik kui salajane  v“i j“uetu see  ka oleks.  Isegi surmatunnil ei saa me
lubada v„himatki  k“rvalekaldumist.  Vanasti  l„ks ketser  tuleriidale  nagu
ketser, ilmutades  avalikult oma ketserlust ja olles  selle �le  uhke. Isegi
Vene puhastuste ohver  v“is  kanda oma kolpa suletult m„ssulisi m“tteid, kui
ta astus m””da koridori, oodates kuuli. Aga meie teeme aju t„iuslikuks, enne
kui  me  ta  sodiks  laseme. Vana despotismi  k„sk oli  ßSina ei pea mitte¯.
Totalitarismi   k„sk   oli   ßSa   pead¯.   Meie   k„sk   on   ß<highlighted
rendition=italic>Ole</i></b>¯. Mitte keegi, keda me siia toome, ei suuda meile vastu
seista. K“ik  pestakse  puhtaks.  Isegi need kolm  armetut  reeturit,  kelle
s��tusse te kunagi uskusite,  - Jonesi, Aaronsoni ja Rutherfordi me murdsime
viimaks.  Ma  v“tsin ise  osa nende �lekuulamisest. Ma n„gin,  kuidas  nende
vastupanu  v„hehaaval  rauges,  kuidas  nad vigisesid, roomasid ja nutsid, -
l“puks  enam  mitte valu v“i hirmu,  vaid  ainult kahetsuse  p„rast. Selleks
ajaks, kui  me  nendega  l“petasime,  olid nad  veel ainult inimese  kestad.
Neisse  ei  olnud j„„nud  midagi  peale  ahastuse selle p„rast, mis  nad oli
teinud, ja  armastuse  Suure Venna vastu.  Oli liigutav  vaadata, kuidas nad
teda armastasid.  Nad palusid, et neid lastaks  kiiresti  maha,  nii et  nad
v“iksid surra, kuni nende m“tted on veel puhtad.¯
     Tema   h„„l  oli   muutunud   peaaegu  unistavaks.   Tema   n„ol  p�sis
eksalteeritus,  hullumeelne elevus.  Ta ei  teeskle, m“tles Winston;  ta  ei
silmakirjatse; ta usub iga oma s“na. Ja mis Winstonit k“ige  enam r“hus, oli
omaenda vaimse alav„„rsuse tunne. Ta vaatas seda rohmakat, aga siiski n“tket
kuju,  kes edasi-tagasi k“ndides  aeg-ajalt tema vaatev„ljale ilmus ja sealt
j„lle kadus. O'Brien oli temast igas suhtes �le. K“ik, mis Winstonile  eales
p„he  oli  tulnud v“i v“is tulla, oli O'Brienile ammu teada, l„bi m“eldud ja
k“rvale  heidetud.  Ta teadvus  <b><i>sisaldas</i></b>  Winstoni teadvust.  Aga kuidas sai
O'Brien niisugusel puhul  hull olla?  See pidi olema  tema, Winston, kes  on
hull.  O'Brien  j„i seisma  ja vaatas  alla tema peale.  Ta h„„l k“las  taas
karmilt.
     ߎrge lootkegi, Winston, et te saate end p„„sta, �ksk“ik kui t„ielikult
te  meile  ka  alistute. šhelegi, kes  on  kord  juba  “igelt teelt  k“rvale
kaldunud,  ei heiteta armu. Te ei  p„„seks meie k„est  isegi  siis,  kui  me
otsustaksime  lasta teid elada rahus oma elup„evade  l“puni. See, mis teiega
siin toimub,  j„tab igaveseks oma  j„lje. Teadke seda  juba ette. Me  surume
teid seisundisse,  millest on v“imatu t“usta. Teiega s�nnib asju, millest te
ei parane, isegi kui te elaksite tuhat aastat. Te ei ole enam iial v“imeline
tundma lihtsaid inimtundeid. Teie sees  on k“ik surnud. Te ei ole enam  iial
v“imeline tundma, mis on  armastus,  v“i s“prus, v“i elur““m, v“i naer,  v“i
uudishimu,  v“i julgus,  v“i ausus. Te  olete seest ““nes. Me pigistame teid
t�hjaks ja t„idame siis iseendaga.¯
     Ta j„i vait ja andis valge kitliga mehele m„rku.  Winston taipas, et ta
kukla taha l�katakse mingi raske aparaat. O'Brien istus  tema voodi k“rvale,
nii et ta n„gu j„i Winstoni omaga enam-v„hem samale k“rgusele.
     ßKolm tuhat,¯ �tles ta �le Winstoni pea valge kitliga mehele.
     Kaks pehmet  padjakest, mis  olid  kergelt niisked,  liibusid  Winstoni
oimudele. Ta  hakkas  �le  keha v„risema.  Piin oli tulekul,  uutmoodi piin.
O'Brien pani oma k„e rahustavalt, peaaegu s“bralikult tema k„ele.
     ßSeekord see pole valus,¯ �tles ta. ßVaadake mulle otse silma.¯
     Samal  hetkel  toimus kurdistav  plahvatus  v“i  miski,  mis  oli  nagu
plahvatus, kuigi ei olnud kindel, kas mingit heli �ldse oli. Igal  juhul oli
seal pimestav valguss„hvatus. Winston ei tundnud valu, ta oli ainult oimetu.
Ja kuigi  ta oli juba selili lamanud,  kui see  asi juhtus,  oli  tal imelik
tunne, et teda oli sellesse asendisse paisatud. Kohutav valutu hoop  oli  ta
laiaks litsunud.  Samuti oli  midagi toimunud ta  peas.  Kui ta pilk selgis,
m„letas  ta, kes ta on  ja kus  ta  on,  ja  tundis „ra  n„o, mis talle otsa
vaatas; aga kuskil oli suur t�hjuselaik, nagu oleks tal ajust �ks t�kk v„lja
v“etud.
     ßSee  l„heb  m””da,¯  �tles  O'Brien.  ßVaadake  mulle  silma.  Kellega
Okeaania s“dib?¯
     Winston j„i m“tlema.  Ta teadis,  mida  t„hendab Okeaania ja et tema on
Okeaania kodanik.  Ta  m„letas ka  Euraasiat ja  Ida-Aasiat; aga kes kellega
s“dib, seda  ta  ei teadnud. Tegelikult ei olnud tal aimugi,  et  �ldse s“da
k„ib.
     ßMa ei m„leta.¯
     ßOkeaania s“dib Ida-Aasiaga. Kas te n��d m„letate seda?¯
     ßJah.¯
     ßOkeaania  on  alati  s“dinud Ida-Aasiaga.  See s“da  on  vahetpidamata
kestnud,  teie  elu esimestest  p„evadest peale,  Partei asutamisest  peale,
ajaloo algusest peale, kogu aeg ikka seesama s“da. Kas te m„letate seda?¯
     ßJah.¯
     ßšksteist aastat tagasi te m“tlesite v„lja legendi kolmest mehest,  kes
m“isteti  surma  riigireetmise  eest.  Te   v„itsite,  et  te  olete  n„inud
ajalehev„ljal“iget, mis t“endas  nende s��tust. Niisugust ajalehev„ljal“iget
pole  iial  olemas  olnud.  Te  m“tlesite  selle  v„lja  ja  j„ite  ise  oma
v„ljam“eldist uskuma. N��d  te  m„letate seda hetke, millal  te  selle v„lja
m“tlesite. Kas te m„letate seda?¯
     ßJah.¯
     ߎsja  ma  n„itasin teile s“rmi. Kas n„gite  viit  s“rme.  Kas m„letate
seda?¯
     ßJah.¯
     O'Brien t“stis vasaku k„e, surus p”idla pihku ja n„itas nelja s“rme.
     ßSiin on viis s“rme. Kas te n„ete viit s“rme?¯
     ßJah.¯
     Ja  ta  n„gi  neid,  �he  p“gusa  viivu,  enne  kui  dekoratsioonid  ta
vaimusilma ees vahetusid. Ta n„gi  viit  s“rme, ilma mingi moonutusega. Siis
oli k“ik j„lle normaalne, ja endine hirm, vihkamine ja h„mming tulid r�sinal
tagasi. Aga  vahepeal oli olnud  �ks  hetk s„ravat selgust, - ta ei teadnud,
kui kaua, v“ib-olla  kolmk�mmend sekundit -  , kus iga uus O'Brieni sisendus
oli t„itnud t�hjuselaiku  ja oli  muutunud absoluutseks t“eks  ja  kus  kaks
pluss kaks  oleks  v“inud  olla  niisama  h„sti  kolm  kui  viis,  vastavalt
vajadusele.  See kadus k�ll  enne,  kui O'Brien  ta k„est lahti laskis;  aga
kuigi ta ei saanud seda  enam tagasi, m„letas ta seda, nagu m„letatakse m“nd
eredat elamust m“nest kaugemast  eluj„rgust, kus sa  olid  tegelikult hoopis
teine inimene.
     ßN„ete n��d,¯ �tles O'Brien, ßet see on t„iesti v“imalik.¯
     ßJah,¯ �tles Winston.
     O'Brien  t“usis  rahuloleva n„oga  p�sti.  Temast  vasakul n„gi Winston
valge kitliga meest ampullil kaela maha viilimas ja s�stalt t„itmas. O'Brien
p””rdus naeratades Winstoni poole. Peaaegu vana tuttava liigutusega kohendas
ta ninal prille.
     ßKas te m„letate,¯ �tles ta, ßet te kirjutasite oma p„evikusse, et pole
t„htis,  kas  ma  olen s“ber  v“i vaenlane,  peaasi et ma olen inimene,  kes
m“istab teid ja  kellega v“ib r„„kida? Teil oli “igus.  Ma r„„gin teiega hea
meelega. Mulle meeldib  teie vaimulaad. Me oleme sarnased,  selle vahega, et
teie  olete juhtumisi vaimuhaige. Enne kui me seansi  l“petame,  v“ite mulle
esitada m“ne k�simuse, kui te soovite.¯
     ßšksk“ik mille kohta?¯
     ßJah.¯  Ta m„rkas,  et Winstoni pilk  peatub numbrilaual. ßSee on v„lja
l�litatud. Mis on teie esimene k�simus.¯
     ßMis te Juliaga tegite?¯ k�sis Winston.
     O'Brien  muigas  j„lle.  ßTa  reetis teid,  Winston. Jalamaid, v„himagi
k“hkluseta. Ma olen harva  n„inud kedagi nii varmalt meie poole �le tulevat.
Te  ei tunneks teda enam „ragi,  kui te teda  n„eksite. Kogu tema m„ssumeel,
tema kavaldamine, tema kergemeelsus  ja k“lvatus on temast v„lja k“rvetatud.
T„ielik p””rdumine, krestomaatiline juhtum.¯
     ßTe piinasite teda?¯
     O'Brien j„ttis vastamata. ßJ„rgmine k�simus,¯ �tles ta.
     ßKas Suur Vend on olemas?¯
     ßMuidugi on ta olemas. Partei on olemas. Suur Vend on Partei kehastus.¯
     ßKas ta on olemas samamoodi, nagu mina olen olemas?¯
     ßTeid ei ole olemas,¯ �tles O'Brien.
     Winstonit haaras taas  t„ielik abitus. Ta teadis v“i oli v“imeline ette
kujutama argumente, mis t“endavad, et teda ei ole olemas; aga  neil ei olnud
m“tet, see oli ainult s“nam„ng.  Kas v„ide ßTeid ei ole olemas¯  ei ole siis
loogikaline  absurd? Aga miks oli vaja nii ”elda?  Ta m“istus t“mbus krampi,
kui  ta  m“tles  �mberl�kkamatutele,  hullumeelsetele argumentidele, millega
O'Brien teda h„vitaks.
     ßMa arvan, et ma olen olemas,¯ �tles ta v„sinult. ßMul on eneseteadvus.
Ma s�ndisin ja ma suren. Mul on k„ed ja jalad. Ma t„idan kindla koha ruumis.
škski teine tahke keha ei saa samal ajal  seda kohta t„ita. Kas Suur Vend on
samal viisil olemas?¯
     ßSel pole t„htsust. Ta on olemas.¯
     ßKas Suur Vend sureb kunagi?¯
     ßMuidugi mitte. Kuidas ta saab surra? J„rgmine k�simus.¯
     ßKas Vennaskond eksisteerib?¯
     ßSeda,  Winston, ei saa te iial teada.  Isegi  kui me teid l“puks lahti
laseksime ja te elaksite �heksak�mne aastaseks, ei saaks te iial teada,  kas
vastus  sellele k�simusele on ßei¯ v“i  ßjaa¯. See j„„b  teile lahendamatuks
m“istatuseks, niikaua kui te elate.¯
     Winston  lamas  vaikselt. Ta rind  hakkas veidi  kiiremini  kerkima  ja
vajuma.  Ta ei  olnud ikka veel esitanud k�simust, mis oli  talle  esimesena
p„he  tulnud. Ta oleks pidanud seda  k�sima,  aga  ta keel nagu ei paindunud
seda  kuuldavale  tooma. O'Brieni  n„ol  v„reles  kerge  muhelus.  Isegi  ta
prilliklaasid n„isid irooniliselt helkivat. Ta teab, m“tles Winston „kki, ta
teab, mida ma tahan k�sida! Ja selle m“tte juures purskusid tal s“nad suust:
     ßMis on toas �ks null �ks?¯
     O'Brieni n„oilme j„i muutumatuks. Ta vastas kuivalt:
     ßTe teate, mis on toas �ks null �ks, Winston. K“ik  teavad, mis on toas
�ks null �ks.¯
     Ta  andis  valge  kitliga  mehele s“rmega  m„rku.  Ilmselt  oli  seanss
l“ppenud.  N“el  tungis  Winstoni  k„sivarde.  Ta  vajus  peaaegu  silmapilk
s�gavasse unne.
     </text><text>
        3
     ßTeie  taasintegreerimisel  on  kolm  staadiumi,¯  �tles  O'Brien.  ßOn
“ppimine, on m“istmine ja on omaksv“tmine. Teil  on n��d aeg siseneda  teise
staadiumi.¯
     Nagu tavaliselt, lamas  Winston selili. Aga viimasel ajal ei olnud tema
k”idikud  enam  nii  pingul. Teda hoiti ikka veel  voodis, aga ta  sai pisut
p“lvi liigutada ja sai oma pead k�ljelt k�ljele p””rata ja k��narnukist k„si
t“sta.  Ka  numbrilaud ei olnud enam nii hirmu„ratav. Ta  v“is  valuvahkusid
v„ltida, kui  ta oli k�llalt kiire  taibuga; O'Brien  t“mbas hooba peamiselt
siis, kui Winston  ilmutas erilist juhmust. M“nikord  ei kasutatud  aparaati
kogu seansi jooksul. Winston ei m„letanud, mitu seanssi juba oli olnud. Kogu
see protsess  n„is olevat kestnud  juba teab kui kaua - v“ib-olla n„dalaid -
ja vahed  seansside vahel v“isid  olla m“nikord mitme p„eva, m“nikord ainult
tunni v“i paari pikkused.
     ßSiin lamades,¯ �tles O'Brien, ßolete te  sageli imestanud -  te  olete
seda minult isegi  k�sinud - , miks raiskab Armastusministeerium teie  peale
nii palju  j“udu  ja aega.  Ja  kui te  olite vaba,  siis te  murdsite  pead
tegelikult  sellesama  probleemi kallal. Teile oli m“istetav selle �hiskonna
mehhanism,  milles  te  elasite,  aga  mitte selle aluseks olevad  motiivid.
M„letate,   te   kirjutasite   p„evikusse:  ßMa   saan   aru,   <highlighted
rendition=italic>kuidas</i></b>,  aga  ma  ei  saa  aru,  <b><i>miks</i></b>?¯ Murdes  pead  selle
ßmiks¯-i kallal, hakkasite te kahtlema oma m“istuses. Te olete  lugenud <b><i>seda
raamatut</i></b>, Goldsteini  raamatut,  v„hemalt  osaliselt. Kas  see  �tles  teile
midagi, mida te juba enne ei teadnud?¯
     ßTe olete seda lugenud?¯ k�sis Winston.
     ßMina  olen  selle  kirjutanud.  See  t„hendab,  ma  v“tsin  osa  selle
kirjutamisest. škski raamat pole �he isiku toode, nagu te teate.¯
     ßKas see on “ige, mis seal on ”eldud?¯
     ßKirjeldav  osa  k�ll. Programm  aga,  mis  seal esitatakse, on t„ielik
absurd.  Salajane teadmiste kogumine - valgustuse j„rk-j„rguline  levimine -
l“puks proletariaadi m„ss  -  Partei kukutamine. Te  teadsite juba ette, mis
seal  kirjas on.  Aga  see  k“ik on  absurd.  Proletaarlased  ei  hakka iial
m„ssama,  ka  mitte  tuhande v“i miljoni  aasta  p„rast. Nad ei  saa hakata.
P“hjust ma ei pea teile �tlema: te teate seda isegi. Kui te olete hellitanud
lootust, et kunagi toimub v„givaldne v“imuvahetus, siis te v“ite selle heaga
maha matta. Parteid ei saa mitte  mingil viisil  kukutada.  Partei  valitseb
igavesti. V“tke see oma m“tete l„htepunktiks.¯
     Ta tuli voodile l„hemale. ßIgavesti!¯ kordas ta. ßJa n��d l„hme  tagasi
k�simuste  ßmiks¯ ja  ßkuidas¯ juurde.  Te  m“istate  k�llalt h„sti,  <b><i>kuidas</i></b>
Partei v“imul p�sib. N��d aga ”elge mulle, <b><i>miks</i></b> me v“imust kinni hoiame. Mis
motiividel? Miks me v“imu tahame? Noh,  ”elge,¯ lisas ta, kui  Winston  ikka
vaikis.
     Aga Winston ei  ”elnud hetke v“i  paari  jooksul veel  midagi. Teda oli
haaranud  roidumus.  O'Brieni  n„kku  oli tagasi  tulnud  „hmane hullumeelne
vaimustuskuma. Winston teadis  juba ette, mida O'Brien  �tleb.  Et Partei ei
hoia v“imu enda k„es mitte omakasup��dlikel eesm„rkidel, vaid ainult enamiku
h�vanguks.  Et  ta  on v“tnud v“imu enda  k„tte sellep„rast,  et inimesed on
�ldiselt n“rgad ja arad olendid, kes ei suuda vabadust taluda ja t“ele n„kku
vaadata ja  keda peavad valitsema  ja  s�stemaatiliselt petma  need, kes  on
neist  tugevamad. Et inimkonnal on  valida vaid vabaduse ja “nne vahel ja et
suurem  osa inimkonnast  eelistab  “nne.  Et  Partei  on  igip“line  n“rkade
kaitsja,  p�hendatute sekt, mis  teeb kurja, heale teed rajades ja  oma “nne
teiste “nne heaks  ohverdades. Aga  k“ige  kohutavam, m“tles  Winston, k“ige
kohutavam on see, et O'Brien  ka usub seda, mida ta r„„gib. Seda on ta n„ost
n„ha.  O'Brien teab  k“ike.  Ta teab  Winstonist tuhat  korda  paremini, mis
maailm   endast  tegelikult   kujutab,   missuguses   alanduses  suurem  osa
inimolendeid elab  ja missuguse pettuse ja v„givalla  abil Partei neid  seal
hoiab. Ta on seda k“ike m“istnud, on seda  k“ike vaaginud, ja ometi, sellest
hoolimata: l“ppeesm„rk  p�hitseb  abin“u. Mida  sa  saad teha  vaimuhaigega,
m“tles  Winston,  kes  on intelligentsem kui sina,  kes kuulab su argumendid
viisakalt „ra ja p�sib siis lihtsalt oma vaimuhaiguses?
     ßTe valitsete meid meie enda h�vanguks,¯  �tles ta j“uetult. ßTe usute,
et inimolendid ei suuda ise endaga toime tulla ja sellep„rast - -¯
     Ta v“patas ja peaaegu r””gatas. Tema keha oli l„binud valuvahk. O'Brien
oli l�kanud hooba numbrilaual kolmek�mne viie peale.
     ßRumal  jutt, Winston, v„ga rumal!¯ �tles ta. ßKas  teil  t“esti midagi
paremat p„he ei tulnud.¯
     Ta t“mbas hoova tagasi ja j„tkas:
     ßMa  vastan n��d ise oma k�simusele. Ja nimelt: Partei hoiab v“imu enda
k„es ainult enda huvides. Meid ei huvita teiste h�vang; meid huvitab  �ksnes
v“im. Mitte rikkus v“i luksus v“i pikk elu v“i “nn: ainult v“im, puhas v“im.
Te m“istate  peagi,  mida  t„hendab puhas v“im.  Me erineme k“igist mineviku
oligarhiatest selle  poolest,  et  me  teame t„pselt,  mida me  teeme.  K“ik
senised  oligarhiad,  isegi  need,  mis  sarnanesid  meiega,  olid  arad  ja
silmakirjalikud. Saksa natsid ja Vene kommunistid olid  oma meetodeilt meile
v„ga l„hedased, aga neil ei j„tkunud siiski julgust tunnistada oma eesm„rke.
Nad  tegid n„o  ja v“ib-olla isegi  uskusid,  et  nad on sunnitult ja ainult
l�hikeseks ajaks v“imu haaranud ja et l„hema nurga taga ootab  paradiis, kus
inimolendid on  vabad ja v“rdsed. Meie ei ole niisugused. Me teame, et keegi
ei  haara v“imu, kavatsusega sellest loobuda. V“im  ei  ole vahend,  v“im on
eesm„rk. Diktatuuri  ei kehtestata revolutsiooni kaitsmiseks;  revolutsiooni
tehakse diktatuuri  kehtestamiseks. Tagakiusamise eesm„rk on  tagakiusamine.
Piinamise eesm„rk on piinamine. V“imu eesm„rk on v“im.  Kas te hakkate  n��d
mind m“istma?¯
     Winstonit  h„mmastas,  nagu  teda  varemgi  oli  h„mmastanud,  O'Brieni
v„sinud n„gu. See oli tugev, lihav ja brutaalne, see pakatas intelligentsist
ja  mingist vaoshoitud kirglikkusest, mille ees  ta tundis end  abitult; aga
see oli v„sinud. Silme all olid kotid ja p“sesarnadel oli nahk l“tv. O'Brien
kummardus tema kohale, l„hendades talle meelega oma kurnatud n„gu.
     ßTe m“tlete,¯ �tles ta, ßet mu n„gu on  vana ja v„sinud. Te m“tlete, et
ma  r„„gin v“imust, kuigi  ma ei ole v“imeline takistama  isegi omaenda keha
allak„iku.  Aga  kas te ei  taipa,  Winston,  et  indiviid on k“igest  rakk?
Rakkude kurnatus n„itab ainult organismi eluj“udu. Kas te surete, kui  endal
k��si l“ikate?¯
     Ta  p””rdus  voodist  „ra  ja  hakkas,  �ks  k„si  taskus,  m””da  tuba
edasi-tagasi k„ima.
     ßMe oleme v“imu preestrid,¯ �tles ta. ßV“im on jumal. Aga teie jaoks on
v“im praegu ainult  �ks s“na.  Teil  oleks  juba aeg aimu saada,  mida  v“im
t„hendab.  Esimene asi,  mida  teil on  tarvis  m“ista, on  see, et  v“im on
kollektiivne.  Indiviidil on v“imu  ainult  sel m„„ral,  kuiv“rd  ta  lakkab
olemast indiviid. Te teate Partei loosungit ßVabadus on  orjus¯. Aga on teil
kunagi p„he  tulnud,  et  selle v“ib ka �mber  p””rata?  Orjus  on  vabadus.
šksikisik  j„„b  ka vabaduses alati kaotajaks. See  peab nii olema, sest iga
inimolend  on m“istetud surema, mis on k“igist krahhidest suurim. Aga kui ta
suudab  t„ielikult,  j„„gitult  alistuda,   kui  ta  suudab  oma  isiksusest
vabaneda, kui ta suudab end sedav“rd Parteisse  sulatada, et ta <highlighted
rendition=italic>ongi</i></b> Partei, siis on ta k“ikv“imas ja surematu. Teine  asi,
mida teil on tarvis m“ista, on see, et v“im  on v“im inimolendite �le.  Keha
�le, - eelk“ige aga m“istuse �le. V“im mateeria  �le - v„lise reaalsuse �le,
nagu teie �tleksite - ei ole t„htis. Mateeria on t„ielikult meie m“ju all.¯
     Hetkeks  unustas  Winston  numbrilaua.  Ta  tegi  „geda katse  istukile
t“usta, aga tal “nnestus ainult valusalt oma keha v„„nata.
     ßKuidas  saab  mateeria  teie m“ju all olla?¯ pahvatas ta. ßTe ei suuda
m“jutada  isegi kliimat v“i gravitatsiooniseadust. Ja  on  olemas  haigused,
valu, surm - -¯
     O'Brien sundis teda k„eviipega vaikima. ßMe m“jutame mateeriat, sest me
m“jutame  teadvust. Reaalsus  on  seespool koljut.  K�llap te saate  sellest
v„hehaaval  aru,  Winston.  Meie jaoks  pole  midagi  v“imatut.  N„htamatuks
muutumine,  levitatsioon - k“ik on  v“imalik. Ma  v“iksin seebimullina  “hku
t“usta, kui ma tahaksin. Aga  ma ei taha, sest Partei ei taha seda. Te peate
vabanema  neist  �heksateistk�mnenda  sajandi  ettekujutustest,  mis  puutub
loodusseadustesse. Me teeme loodusseadusi.¯
     ßAga te ei tee  ju! Te ei ole isegi selle planeedi isandad. Kuidas j„„b
siis Euraasia ja Ida-Aasiaga? Te ei ole neid veel vallutanud.¯
     ßSee pole t„htis. Me vallutame nad siis, kui see meile sobib. Ja kui me
ka ei valluta, mis vahet seal on? Me v“ime nad olematuks muuta. Maailm - see
on Okeaania.¯
     ßAga maailm  ise pole muud kui tolmuk�be. Ja inimene on nii tilluke  ja
abitu!   Kui  kaua  ta  on  olemas  olnud?  Maakera  oli  miljoneid  aastaid
asustamata.¯
     ßLollus. Maakera on niisama vana nagu meie, mitte vanem. Kuidas saab ta
vanem olla? Midagi ei ole olemas v„ljaspool inimteadvust.¯
     ßAga  maap“u  on  t„is  v„ljasurnud  loomade luustikke  -  mammuteid ja
mastodone  ja tohutu suuri roomajaid,  kes elasid  siin  ammu enne seda, kui
inimene siia ilmus.¯
     ßKas  te  olete  neid  luid  kunagi  n„inud,  Winston? Muidugi ei  ole.
šheksateistk�mnenda  sajandi bioloogid m“tlesid need v„lja.  Enne inimest ei
olnud siin midagi. Ja p„rast inimest, kui ta �kskord v„lja sureb, ei tule ka
midagi. V„ljaspool inimest ei ole midagi olemas.¯
     ßAga v„ljaspool meid  on ju terve universum. Vaadake  t„hti! M“ni neist
on  meist  miljoni   valgusaasta   kaugusel.  Nad  j„„vad   meile   igavesti
k„ttesaamatuks.¯
     ßMis on  t„hed?¯ �tles  O'Brien  �ksk“ikselt.  ßNeed on tulukesed  m“ne
kilomeetri kaugusel. Me j“uaksime  nendeni k�ll, kui  me tahaksime.  V“i  me
v“iksime nad „ra kustutada. Maakera on universumi keskpunkt. P„ike  ja t„hed
tiirlevad �mber selle.¯
     Winston  tegi  uuesti krampliku liigutuse. Aga  seekord ei  lausunud ta
s“nagi. O'Brien j„tkas, nagu vastaks ta kuuldavale toodud vastuv„itele:
     ßTeatavateks otstarveteks ei pea see muidugi paika. Kui me s“idame merd
v“i kui me ennustame p„ikesevarjutust,  on  meil sageli mugavam eeldada,  et
maakera  tiirleb �mber p„ikese  ja  t„hed on meist  miljonite  valgusaastate
kaugusel. Aga mis siis sellest? Kas te arvate, et kaksik-astronoomias�steemi
loomine k„ib meil �le j“u? T„hed v“ivad olla  l„hedal v“i kaugel, nagu meile
just vaja on. Kas te arvate, et meie matemaatikud ei ole selleks v“imelised?
Kas te olete unustanud kaksisoima?¯
     Winston t“mbus voodile k”ssi. Iga tema v„idet  tabas kiire  vastus nagu
kaikahoop. Ja ometi ta teadis, et tal on “igus. Seda arvamust, et v„ljaspool
meie teadvust  ei ole  midagi olemas, pidi ju kindlasti  saama kuidagi �mber
l�kata? Kas see  polnud  juba ammu aega tagasi ekslikuks tunnistatud? Sellel
oli isegi oma nimi, mis talle meelde ei tulnud. O'Brieni suunurkades tuksles
kerge muie, kui ta vaatas alla Winstoni peale.
     ßMa  mainisin juba, Winston,¯  �tles  ta,  ßet metaf��sika ei ole  teie
tugev k�lg. See  s“na, mida te p��ate meelde  tuletada, on solipsism. Aga te
eksite. See  ei ole solipsism.  V“i kui, siis kollektiivne solipsism. Ja see
on  juba  midagi  muud:  tegelikult  vastandm“iste.  Aga  me  oleme  k“rvale
kaldunud,¯ lisas ta teise tooniga. ßT“eline  v“im, v“im, mille eest me peame
v“itlema nii ””l kui p„eval, ei ole v“im  mitte asjade, vaid  inimeste �le.¯
Ta  vaikis  hetke  ja  v“ttis  siis  taas  lootustandvat  “pilast  k�sitleva
koolmeistri hoiaku: ßKuidas  omandab �ks  inimene  v“imu teise  inimese �le,
Winston?¯
     Winston m“tles. ßPannes teda kannatama,¯ vastas ta.
     ßJust nimelt. Pannes teda  kannatama. Alistumisest  �ksi  ei piisa. Kui
inimene ei kannata,  kuidas  saab siis olla kindel,  et ta alistub  sinu, ja
mitte  omaenda  tahtele? V“im on valu tekitamises  ja  alandamises. V“im  on
inimteadvuse  t�kkideks rebimises ja selle  uuel  kujul oma suva j„rgi kokku
panemises. Kas te hakkate n��d  taipama, mis laadi maailma me loome? See  on
t„ielik  vastand neile  rumalatele hedonistlikele  Utoopiatele,  mida  vanad
reformaatorid  ette  kujutasid.  See on  hirmu ja reetmise ja  piina maailm,
jalge alla s“tkumise ja jalge  alla s“tkutuse maailm,  maailm, mis ei  muutu
t„iustudes mitte armulikumaks,  vaid armu<b><i>tu</i></b>maks. Arenemine meie maailmas  on
arenemine  suurema  valu poole.  Vanad  tsivilisatsioonid kuulutasid, et nad
p“hinevad armastusel ja “iglusel. Meie oma p“hineb  vihkamisel. Meie maailma
ei j„„ muud tundeid kui hirm, raev, v“idur““m  ja enesealandus. K“ik  muu me
h„vitame  - viimaseni.  Me oleme juba  murdnud  Revolutsiooni-eelsest  ajast
p„rineva  m“tteviisi.  Me oleme  l„bi  l“iganud  sidemed  lapse ja vanemate,
inimese ja inimese, mehe  ja naise  vahel. Keegi ei julge enam  usaldada oma
naist v“i last v“i s“pra. Ja tulevikus ei olegi enam naisi v“i s“pru. Lapsed
v“etakse  emadelt  „ra  s�ndimisel,  nagu   kandadelt  v“etakse  munad  „ra.
Seksuaalinstinkt   juuritakse   v„lja.   Sigitamine   muutub   iga-aastaseks
formaalsuseks  nagu  ostukaartide  uuendamine.  Me  h„vitame  orgasmi.  Meie
neuroloogid  juba  t””tavad  selle  kallal. Kaob  igasugune  ustavus,  v„lja
arvatud ustavus Parteile. Kaob igasugune  armastus, v„lja  arvatud  armastus
Suure Venna vastu.  Kaob  igasugune naer,  v„lja  arvatud  v“idur““mus  naer
p“rmupaisatud vaenlase  �le. Kaob  igasugune kunst, kirjandus ja teadus. Kui
me oleme k“ikv“imsad, siis meil pole  enam teadust vaja. Kaob igasugune vahe
ilusa  ja inetu vahel.  Kaob igasugune huvi elu vastu ja  v“ime  elust  m“nu
tunda. K“ik  v“istlevad  r““mud  h„vitatakse. Aga iial - „rge unustage seda,
Winston,  - iial ei  kao  joobumus v“imust, see  kasvab  pidevalt  ja muutub
pidevalt  rafineeritumaks.  Ja  iial,  mitte hetkekski ei  kao  v“idur““m ja
nauding,  mida  pakub abitu vaenlase jalge  alla  tallamine. Kui te  soovite
silme  ette  manada tuleviku v“rdkuju, siis kujutlege  saabast, mis  trambib
inimn„ol, - igavesti.¯
     Ta  j„i  vait,  nagu oodates,  et Winston hakkab r„„kima.  Winston  aga
p��dis j„lle  voodis k”ssi t“mbuda. Ta ei  suutnud midagi ”elda. Tema s�dant
haaras j„ine k�lmus. O'Brien j„tkas:
     ßJa pidage  meeles, et  nii  see saab olema igavesti.  Alati on  olemas
n„gu, millel tallata. Ketsereid, �hiskonna vaenlasi, on alati olemas, nii et
neid saab ikka  ja j„lle p“rmu paisata ja alandada.  K“ik see, mida te olete
kogenud,  sestpeale kui te  olete  meie  k„es,  j„tkub,  ja  veel hullemini.
Nuhkimine,  pealekaebamine, piinamine, hukkamine ja kadunuks j„„mine ei l“pe
kunagi. See  on  samav“rd  terrori  kui v“idur““mu maailm.  Mida tugevam  on
Partei, seda sallimatum ta  on; mida n“rgem on  opositsioon, seda  julmem on
v„givald.  Goldstein  ja tema ketserlus  elab  igavesti. Iga  p„ev, iga hetk
paisatakse see p“rmu,  paljastatakse, tehakse naeruks, s�litatakse t„is - ja
ometi j„„b  see igavesti elama. See n„item„ng,  mida  ma  teiega olen seitse
aastat  m„nginud,  kordub ikka ja j„lle, p“lvest p“lve, aina  rafineeritumas
vormis.  Meie  k„es   on  alati  m“ni   ketser,   valust   r””kiv,   murtud,
p“lastusv„„rne  -   ja   l“puks  t„ielikult  pattukahetsev,   iseenda  k„est
p„„stetud, vabatahtlikult meie  jalge ette roomav. Niisugune on maailm, mida
me ehitame, Winston.  Maailm, kus v“idule j„rgneb v“it,  triumfile triumf ja
veel  kord  triumf:  l“putu  r“humine,  r“humine, r“humine v“imu n„rvile. Ma
n„en, et te hakkate  taipama, mis maailm  see on. Aga l“puks te j“uate isegi
kaugemale. Te v“tate selle omaks, tervitate seda ja muutute osaks sellest.¯
     Winston oli end k�llalt kogunud, et  r„„kima hakata. ßTe ei saa!¯ �tles
ta n“rga h„„lega.
     ßMida te sellega m“tlete, Winston?¯
     ßTe ei suuda luua  niisugust maailma, nagu te  praegu kirjeldasite. See
on unelm. See ei ole v“imalik.¯
     ßMiks?¯
     ßTsivilisatsiooni  ei  ole  v“imalik  rajada  hirmule,  vihkamisele  ja
julmusele. See ei j„„ p�sima.¯
     ßMiks mitte?¯
     ßSee pole eluv“imeline. See laguneb koost. See sooritab enesetapu.¯
     ßLollus. Te arvate,  et vihkamine on  kurnavam kui armastus. Misp„rast?
Ja kui ongi,  mis siis  sellest? Oletame, et me  arvame  heaks end kiiremini
kulutada.  Oletame,  et me kiirendame inimelu tempot,  nii et mehed on  juba
kolmek�mneselt  raugad. Ja  mis  siis sellest? Kas  te  siis  ei  m“ista, et
indiviidi surm ei ole surm? Partei on surematu.¯
     Nagu ikka, tegi see h„„l Winstoni abituks. Pealegi kartis ta, et kui ta
j„tkab  vastuvaidlemist, t“mbab  O'Brien j„lle hooba. Ja ometi ei suutnud ta
vait j„„da. J“uetult, ilma argumentideta, toeks ainult see s“nulv„ljendamatu
hirm, mida O'Brien oma jutuga temas oli „ratanud, asus ta uuesti r�nnakule.
     ßMa ei tea, ma ei oska ”elda.  See ei “nnestu  teil. Miski v“idab teid.
Elu v“idab teid.¯
     ßElu on k“igil oma tasanditel meie kontrolli all,  Winston. Te m“tlete,
et on olemas midagi niisugust, mille  nimi on inimloomus, mida v„gistab see,
mida me teeme, ja  mis p””rdub meie vastu. Aga  meie  kujundame inimloomust.
Inimesed on „„retult paindlikud. V“i olete te tagasi p””rdunud oma vana idee
juurde, et proletaarlased v“i orjad t“usevad �les ja t“ukavad meid troonilt?
Visake see  m“te  peast v„lja. Nad on abitud nagu loomad. Inimkond  - see on
Partei. K“ik teised on v„ljaspool ja ei tule arvesse.¯
     ßHea k�ll. Aga  l“puks  nad  v“idavad teid ikka. Varem  v“i hiljem  nad
n„evad „ra, mida te olete, ja siis nad kisuvad teid t�kkideks.¯
     ßKas te n„ete mingit m„rki, mis sellele viitaks? V“i m“nd p“hjust, miks
nii peaks minema?¯
     ßEi. Aga ma usun seda. Ma <highlighted rendition=italic>tean</i></b>, et see ei
“nnestu teil. Maailmas on midagi - mingi vaim, mingi p“him“te - , mida te ei
suuda iial murda.¯
     ßKas te usute Jumalat, Winston?¯
     ßEi.¯
     ßMis see siis on, see p“him“te, mis meid v“idab?¯
     ßMa ei tea. Inimvaim.¯
     ßJa teie peate ennast inimeseks?¯
     ßJah.¯
     ßKui  nii, Winston,  siis  te olete viimne inimene.  Teie sugu on v„lja
surnud; meie oleme p„rijad. Kas  te saate  aru,  et te olete <b><i>�ksi</i></b>?  Te olete
v„ljaspool  ajalugu,  teid  pole  olemas.¯  Tema  olek muutus  ja  ta j„tkas
kalgimalt: ßJa  te  peate end meist meie valede ja julmustega moraalselt �le
olevaks?¯
     ßJah, pean k�ll.¯
     O'Brien ei  ”elnud midagi. Kostma hakkas kaks teist h„„lt. Hetke p„rast
tundis Winston �hes neist „ra oma h„„le. See oli selle jutuajamise helij„lg,
mis tal oli olnud  O'Brieniga sel  “htul, kui ta oli lasknud end Vennaskonna
liikmeks v“tta. Ta kuulis end t“otamas valetada, varastada, v“ltsida, tappa,
narkomaaniat  ja prostitutsiooni soodustada, suguhaigusi levitada ja lastele
v„„velhapet n„kku visata.  O'Brien tegi  kerge  l„bematu  k„eliigutuse, nagu
tahtes ”elda, et tegelikult oli see demonstratsioon �learune. Siis ta p””ras
�ht l�litit ja h„„led j„id vait.
     ßT“uske voodist �les!¯ �tles ta.
     K”idikud  olid  l“dvenenud. Winston libistas  end  p“randale  ja t“usis
k“ikudes p�sti.
     ßTe olete viimane inimene,¯ �tles O'Brien, ßte olete inimvaimu  hoidja.
Kohe te n„ete, missugune te tegelikult olete. V“tke riided seljast „ra.¯
     Winston p„„stis lahti n””rijupi, mis hoidis ta tunkesid  koos. T“mblukk
oli tunkede eest  juba ammu „ra kistud. Ta ei suutnud meenutada, kas  ta oli
end kordagi p„rast  arreteerimist riidest lahti v“tnud. Tunkede all ripnesid
�mber keha r„pased kollased nartsud, milles  v“is aimata aluspesu j„„nuseid.
Kui ta neid p“randale poetas, n„gi ta, et  toa teises otsas on kolme poolega
peegel. Ta  astus  sammu  sinnapoole  ja  peatus  siis.  Ta  oli  tahtmatult
karjatanud.
     ßMinge  l„hemale,¯ �tles O'Brien. ßAstuge peegli tiibade vahel, siis te
n„ete end ka k�lgvaates.¯
     Winston oli seisma j„„nud, sest ta oli kohkunud. Talle tuli vastu mingi
k�hmus, halli  ja luukeretaolist. Ja kohkuma pani  see n„htus kui niisugune,
mitte ainult  t“siasi, et ta teadis, et see on tema  ise.  Ta astus peeglile
l„hemale.  Kookus  keha  t“ttu tundus selle  olendi n„gu olevat nagu  “ieli.
Armetu vangin„gu: kummis otsmik, mis l„ks  �le paljaks pealaeks,  k“ver nina
ja nagu „rapekstud p“sesarnad, mille kohal  silmad olid  tigedad ja valvsad.
P“sed olid armilised,  suu oli  nagu sisse langenud. Kahtlemata oli see tema
n„gu,  aga  talle tundus, et ta on v„liselt rohkem muutunud  kui sisemiselt.
See n„gu ei peegeldanud  tema tegelikke tundeid. Ta oli peaaegu kiilasp„ine.
Algul ta m“tles, et  ta on halliks l„inud, aga see  oli ainult peanahk,  mis
oli hall. Kogu ta keha, v„lja arvatud k„ed ja n„gu, oli vanast sisses””binud
mustusest  hall. Kohati paistsid  mustusekorra  alt punetavad haavaarmid  ja
veenilaiendi   haavand  pahkluu   kohal   oli   ripendavate   nahar„balatega
p“letikuline  m�gar.  Aga k“ige  enam  kohutas  teda  tema  keha  k“hnumine.
Rinnakorv  oli kitsas nagu  luukerel ja jalad olid  nii  kokku kuivanud,  et
p“lved  olid j„medamad kui  reied.  Ja n��d  ta  sai  aru, miks  O'Brien oli
tahtnud, et ta end k�lgvaates n„eks. L�lisamba k“verus oli jahmatav. Kidurad
“lad olid ettepoole l„ngu, moodustades nagu rinnakoopa, ja peenike kael n„is
kolju raskuse  all  kahekorra  painduvat. Esimesel  pilgul oleks  ta  v“inud
arvata, et tegu on kuuek�mneaastase mehega, kes p“eb m“nd ravimatut haigust.
     ßTe  olete  aeg-ajalt  m“elnud,¯  �tles  O'Brien, ßet  mina, sisepartei
liige, n„en vana ja v„sinud v„lja. Aga mida te oma v„ljan„gemisest arvate?¯
     Ta v“ttis Winstonil “last kinni ja p””ras ta n„oga enda poole:
     ßVaadake, mis  seisundis  te  olete!¯  �tles  ta. ßVaadake  seda  paksu
k“ntsakorda oma  kehal. Vaadake mustust  oma  varvaste  vahel. Vaadake  seda
j„ledat  m„danevat haava oma jalal.  Kas te teate, et te  haisete nagu sikk?
V“ib-olla te ei m„rkagi seda enam ise. Vaadake, kui k“hn te olete. N„ete? Ma
v“in p”idla ja nimetiss“rmega teie biitsepsi �mbert  kinni v“tta. Ma v“iksin
teie  kaela  pooleks  murda  nagu  porgandi.  Kas  te  teate,  et  te  olete
kaksk�mmend viis kilo  alla v“tnud, sestpeale kui  te meie k„es olete? Isegi
juuksed tulevad teil peot„ite kaupa  „ra. Vaadake!¯ Ta sirutas k„e ja t“mbas
Winstonil salgu juukseid  peast. ßTehke suu  lahti! šheksa, k�mme,  �ksteist
hammast  on j„rel. Kui  palju teil neid oli, kui teid siia  toodi? Ja needki
v„hesed, mis teile on j„„nud, kukuvad varsti v„lja. N„ete!¯
     Ta  haaras �he  Winstoni  allesj„„nud esihamba  oma  tugeva  p”idla  ja
nimetiss“rme vahele. Winstoni l“ualuud l„bistas  j„rsk valuhoog. O'Brien oli
logiseva hamba juurega v„lja t“mmanud. Ta viskas selle konginurka.
     ßTe m„danete elusalt,¯ �tles ta, ßte lagunete t�kkideks.  Mis te olete?
Kotit„is k“ntsa. P””rake �mber ja  vaadake  veel kord peeglisse. N„ete seda,
kes teile sealt vastu vaatab? See on viimne inimene. Kui teie olete inimene,
siis see on inimkond. Pange n��d uuesti riidesse.¯
     Winston  hakkas aeglaselt ja kohmakalt riietuma. Siiani  ta polnud nagu
m„rganudki, kui k“hn ja n“rk ta on. Tema peas liigatas �ksainus m“te,  et ta
pidi olema siin viibinud  kauem, kui  ta oli arvanud. Siis, „kitselt, kui ta
oma  armetuid  riider„balaid  selga  ajas,  haaras  teda  haletsustunne  oma
laastatud keha vastu. Ja enne kui ta  taipas, mida ta teeb, oli ta varisenud
voodi k“rval olevale  taburetile ja puhkenud  nutma. Ta tajus,  kui n„otu ja
v„„ritu vaatepilt see  on; r„pases aluspesus kondibukett, kes istub ja nutab
eredas  valguses,  aga  ta  ei suutnud end talitseda. O'Brien pani talle k„e
“lale, peaaegu lahkelt.
     ßSee ei tarvitse igavesti kesta,¯ �tles ta.  ßTe v“ite sellest iga hetk
p„„seda, kui te tahate. K“ik s“ltub teist endast.¯
     ßSee  on  teie  s��!¯ nuuksus  Winston,  ßteie  olete  mind  niikaugele
viinud.¯
     ßEi, Winston, te ise olete end niikaugele viinud. Ta soostusite sellega
sellest  hetkest peale, kui  te vastandasite end Parteile. See k“ik sisaldus
selles esimeses liigutuses.  Pole  juhtunud midagi, mida  te  ei  oleks ette
n„inud.¯
     Ta j„i korraks vait ja j„tkas siis:
     ßMe  oleme teid  l””nud, Winston.  Me  oleme teid murdnud.  Te  n„gite,
missugune on teie keha.  Teie vaim on  samas seisukorras. Ma ei usu, et teis
oleks enam k�betki eneseuhkust. Teid on pekstud, piitsutatud ja solvatud, te
olete karjunud valust ja p�herdanud p“randal  oma veres ja okses.  Te  olete
niutsudes armu palunud, te olete k“iki ja k“ike reetnud. Kas te suudate ette
kujutada veel m“nd alandust, mis poleks teile osaks saanud?¯
     Winston  ei nutnud enam, kuigi ta  silmad olid veel pisarais. Ta vaatas
�les O'Brieni poole.
     ßJuliat ma ei ole reetnud,¯ �tles ta.
     O'Brien vaatas m“tlikult alla ta peale.  ßJah,¯  �tles ta, ßjah, see on
t“si. Juliat te ei ole reetnud.¯
     Winstoni  s�dant  t„itis j„lle  ise„ralik austus O'Brieni  vastu,  mida
n„htavasti miski  ei  suutnud  h„vitada.  Kui taiplik ta on, m“tles  ta, kui
taiplik!  Seda  polnud veel juhtunud,  et  O'Brien  oleks temast valesti aru
saanud. Iga teine oleks kohe ”elnud, et Winston  <b><i>on</i></b> Julia reetnud.  Sest kas
polnud nad siis piinamisega temalt k“ike v„lja  pigistanud? Ta oli neile „ra
r„„kinud k“ik,  mida ta  Juliast, tema harjumustest, tema iseloomust ja tema
minevikust  teadis;  ta oli  k“ige t�hisemagi �ksikasjani  �les  tunnistanud
k“ik, mis nende kohtumistel oli toimunud, k“ik, mis tema Juliale  oli ”elnud
ja   mis  Julia  temale  oli  ”elnud,  nende   musta-turu  s””maajad,  nende
armatsemised,  nende  „hmased salasepitsused Partei vastu, - k“ik. Ja ometi,
selles m“ttes, nagu  Winston seda s“na m“istis, ei olnud ta  Juliat reetnud.
Ta ei olnud  lakanud  teda  armastamast; tema tunded  Julia vastu  ei  olnud
muutunud. Ja O'Brien oli teda m“istnud, ilma et oleks tervis olnud seletada.
     ß™elge mulle,¯ k�sis Winston, ßmillal mind maha lastakse?¯
     ßSellega v“ib veel t�kk aega minna,¯  vastas O'Brien.  ßTe olete  raske
juhtum. Aga „rge kaotage lootust.  Varem v“i hiljem saavad  k“ik terveks. Ja
siis me laseme teid maha.¯
     </text><text>
        4
     Ta  tundis  end m„rksa  paremini.  Ta  kosus iga p„evaga,  -  kui  tema
olukorras �ldse sai p„evadest r„„kida.
     Ere valgus ja t��tu undamine oli ikka sama, aga kong oli natuke mugavam
kui  need,  kus  ta siiani  oli olnud. Puust naril oli  padi  ja madrats, ja
kongis oli ka tool, kus istuda.  Korra oli teda  vanni viidud, ja tal  lasti
end �sna tihti suures plekk-kausis pesta. Talle anti pesemiseks koguni sooja
vett.  Talle oli antud uus aluspesu ja puhtad tunked. Veenilaiendi haavandit
oli  m„„ritud mingi leevendava salviga. Hambat��kad  olid v„lja t“mmatud  ja
talle olid suhu pandud kunsthambad.
     V“is  olla m””dunud  n„dalaid  v“i kuid. N��d oleks v“imalik  olnud aja
kulu �le arvet pidada, kui  ta  oleks  selle vastu  huvi tundnud, kuna  teda
toideti ilmselt kindlate vaheaegadega. Ta sai kahek�mne nelja tunni jooksul,
nagu ta j„reldas, kolm korda s��a; m“nikord ta  arutas endamisi  loiult, kas
need s””gikorrad  on  ””sel  v“i  p„eval.  Toit  oli  �llatavalt  hea,  igal
kolmandal s””gikorral liha. škskord ta sai isegi paki sigarette.  Tikke  tal
polnud, aga  alati  vaikiv vangivalvur, kes  t“i  talle  s��a,  andis  tuld.
Esimene  kord, kui  ta katsus  suitsetada,  l„ks  tal  s�da pahaks,  aga  ta
kannatas v„lja ja ajas selle pakiga t�kk aga  l„bi, t“mmates iga kord p„rast
s””mist pool sigaretti.
     Nad  olid  andnud talle valge  tahvli,  mille nurga  k�lge  oli  seotud
pliiatsijupp.  Alguses ta  ei kasutanud  seda.  Isegi  „rkvel  olles  oli ta
t„iesti   oimetu.  Sageli  lamas  ta   s””gikorrast   s””gikorrani   peaaegu
liigutamata, aeg-ajalt  suigatades ja siis j„lle „rgates „hmasesse unelusse,
jaksamata seejuures  silmigi avada.  Ta oli juba ammu harjunud ereda valguse
k„es magama. See ei seganud teda, ainult unen„od  olid selle t“ttu selgemad.
Suurema osa ajast ta n„gigi und ja ta  unen„od olid alati “nnelikud. Ta  oli
Kuldsel Maal v“i istus tohutu  suurtes p„ikese k„es  s„ravates varemetes oma
ema, Julia ja O'Brieniga, ja  nad ei teinud midagi, lihtsalt istusid p„ikese
k„es ja  r„„kisid  rahulikest asjadest.  Ja  needsamad m“tted, mis  tal olid
„rkvel  olles,  saatsid teda  ka  unen„gudes.  N��d,  kus  valu teda enam ei
stimuleerinud, n„is ta olevat  kaotanud v“ime  vaimseks  pingutuseks. Tal ei
olnud  igav, ta  ei  ihanud  kellegagi  vestelda  v“i  meelt  lahutada. Teda
rahuldas t„iesti see, et  ta on �ksi, et teda  ei peksta ega  piinata, et ta
saab k�llalt s��a ja on t„iesti puhas.
     J„rk-j„rgult hakkas ta ikka  rohkem „rkvel olema, aga  teda ei t“uganud
ikka veel miski  voodist t“usma. Ta  ei tahtnud muud  kui vaikselt lamada ja
tunda, kuidas j“ud kehasse tagasi tuleb. Ta katsus end siit ja sealt, p��des
veenduda, et see ei ole ainult ettekujutus, et ta lihased muutuvad �maramaks
ja nahk t“mbub pingumale. L“puks ei j„„nud kahtlust, et ta on juurde v“tnud;
tema  reied olid  kindlalt j„medamad  kui ta p“lved. Siis hakkas ta, esialgu
k�ll end  sundides, korrap„raselt harjutama.  Peagi suutis ta maha k„ia kolm
kilomeetrit,  m““detuna sammudega  kongis,  ja  tema  k�hmus “lad ajasid end
sirgu.  Ta p��dis sooritada ka keerukamaid  harjutusi, ja oli jahmunud  ning
l””dud, leides, mida  k“ike  ta ei suuda teha.  Ta ei suutnud kuigi kiiresti
k„ia, ta ei suutnud  tooli v„ljasirutatud  k„tega hoida, ta  ei suutnud �hel
jalal seista, ilma et oleks kukkunud.  Ta k�kitas kandadele ja leidis, et ta
saab  end  p�sti  ajada  ainult  krampis  s„„remarjade  ja  valust tuikavate
p“lvedega.  Ta heitis k“huli  maha ja p��dis k„tega oma  keha kergitada. See
oli lootusetu, ta ei suutnud end  sentimeetritki t“sta.  Aga veel m“ne p„eva
p„rast - p„rast veel m“nda s””maaega - sai  ta ka  selle v„git�kiga hakkama.
Ja tuli aeg, kus ta