s tapeet ja valge
tahveldis, kik erakordselt puhas. Ja ka see oli heidutav. Winston ei
mletanud, et ta oleks iial ninud koridori, mille seinad poleks olnud
mrdunud kokkupuudetest inimkehadega.
O'Brienil oli ks pabeririba npu vahel ja ta paistis seda svenenult
uurivat. Tema lihav ngu, kummargil laua kohal, nii et oli nha tema
ninajoon, ngi vlja htaegu hirmuratav ja intelligentne. Umbes paarkmmend
sekundit istus ta tiesti liikumatult. Siis ta tmbas knekirjuri endale
lhemale ja paristas maha teate ministeeriumide hbriidz^argoonis:
ßParagrahvid ks koma viis koma seitse tisselt vastuvetavad punkt
ettepanek paragrahv kuus kaksislisanaeruvrne mtteroimani jtta punkt
ebajtk konstruktsioonselt ennesaada lisatis eelarve tehnika ldkulud punkt
teate lpp.¯
Ta tusis kiirustamata psti ja astus kratult mda pehmet vaipa nende
poole. Koos uuskeelesnadega nis tema mbert mnevrra hajuvat ka ametlik
hkkond, aga ta noilme oli valjem kui tavaliselt, nagu paneks ta pahaks, et
teda segati. Hirmuga, mida Winston tundis, segunes kki annus lihtlabast
kimbatust. Talle tundus, et on tiesti vimalik, et ta oli teinud lihtsalt
rumala vea. Millest ta oli jreldanud, et O'Brien on poliitiline
prandaalune? Ainult hest silmavlgatusest ja hest ebamrasest mrkusest,
ja peale selle ainult oma salajastest kujutlustest, mis phinesid unenol.
Ta ei saanud ka enam tagasi langeda etteknde juurde, et ta oli tulnud
snaraamatut laenama, sest sel juhul oleks olnud vimatu seletada Julia
kaasatulekut. Kui O'Brien mdus teleekraanist, meenus talle nhtavasti
midagi. Ta peatus, pras end ja vajutas llitile seinal. Kostis terav
naksatus. Hl ji vait.
Julia piiksatas vaikselt, ta ti kuuldavale imestushde. Ja Winston
oli paanikast hoolimata nii hmmeldunud, et ta ei suutnud pidada keelt
hammaste taga.
ßTe saate selle vlja llitada!¯ hatas ta.
ßJah,¯ tles O'Brien, ßme saame selle vlja llitada. See on meie
privileeg.¯
Ta oli nd otse Winstoni ja Julia vastas. Tema massiivne kogu krgus
nende kohal ja tema noilme oli ikka lbitungimatu. Ta nis ootavat pisut
tredalt, et Winston hakkaks rkima, aga millest? Isegi praegu oli tiesti
meldav, et ta on lihtsalt hivatud mees, kes tahab rritunult teada, miks
teda tlitama on tuldud. Keegi ei lausunud snagi. Prast teleekraani
vljallitamist oli tuba haudvaikne. Sekundid mdusid lputus reas.
Winstonil oli ha raskem O'Brienile silma vaadata. Siis kki vilksas le
morni no vaevumrgatav naeruvrelus ja O'Brien kohendas oma iseloomuliku
liigutusega prille ninal.
ßKas tlen mina vi tlete teie?¯ ksis ta.
ßMa ise tlen,¯ tles Winston kiiresti. ßKas see on tepoolest vlja
llitatud?¯
ßJah, me oleme omavahel.¯
ßMe tulime selleks, et - -¯
Ta peatus, tajudes esmakordselt oma motiivide ebamrasust. Kuna ta ei
teadnud tpselt, missugust abi ta O'Brienilt loodab, polnud tal kerge
seletada, miks ta siia oli tulnud. Ta jtkas, mistes, et see, mis ta tleb,
klab htlasi totralt ja pretensioonikalt:
ßMe usume, et on olemas mingi prandaalune, mingi Partei-vastane
salajane organisatsioon, ja et teie kuulute sellesse. Me tahame sellega
hineda ja selle heaks ttada. Me oleme Partei vaenlased. Me ei usu
ingsotsi phialustesse. Me oleme mtteroimarid. Me oleme ka abielurikkujad.
Ma rgin teile seda kike selleprast, et me tahame end teie meelevalda
anda. Me oleme valmis ka muudeks kuritegudeks kui vaja.¯
Ta ji vait ja heitis pilgu le la, sest tal oli tunne, nagu oleks uks
avanenud. Ja tepoolest, vike kollasenoline teener oli koputamata sisse
astunud. Winston ngi, et tal on kes kandik karahvini ja klaasidega.
ßMartin on ks meie hulgast,¯ tles O'Brien kskikselt. ßMartin, tooge
kandik siia. Pange see mmargusele lauale. Kas toole jtkub? Siis vime maha
istuda ja mugavalt vestelda. Vtke endale ka tool, Martin. See on asjalik
jutt. Te vite kmneks minutiks lakata olemast teener.¯
Vike mees vttis istet, pris sundimatult, aga siiski teenri kombel,
toapoisi kombel, kes naudib privileegi. Winston jlgis teda silmanurgast.
Talle tundus, et selle mehe kogu elu seisneb teatava rolli mngimises ja et
ta ei julge hetkekski oma osast vlja langeda. O'Brien vttis karahvini ja
kallas klaasid tumepunast vedelikku tis. Winstonile meenus hmaselt miski,
mida ta oli ninud ige ammu kuskil seinal vi plangul - tohutu
elektripirnidest pudel, mis nookus les-alla ja valas oma sisu klaasi. lalt
vaadates oli see vedelik klaasis peaaegu must, karahvinis sdeles ta
rubiinselt. Lhn oli hapukasmagus. Ta ngi, kuidas Julia vttis klaasi ja
nuusutas seda varjamatu uudishimuga.
ßSelle nimi on vein,¯ tles O'Brien kerge muigega. ßKindlasti te olete
sellest raamatutes lugenud. Karta on, et vlispartei liikmetele ei jtku
seda kuigi palju.¯ Ta ngu tmbus jlle tsiseks ja ta tstis klaasi: ßMa
arvan, et kigepealt oleks kohane juua meie juhi Emmanuel Goldsteini
terviseks.¯
Winston vttis innukalt klaasi ktte. Vein oli midagi, millest ta oli
lugenud ja unistanud. Just nagu kirjapress vi mr. Charringtoni poolununenud
vrsidki, kuulus see kadunud romantilisse minevikku - ßvanasse heasse aega¯,
nagu ta seda oma mttes salamisi nimetas. Millegiprast oli ta alati
arvanud, et vein on vga magus nagu murakamoos ja teeb kohe purju.
Tegelikult valmistas see vedelik talle pettumuse. Tsi oli, et prast
aastatepikkust dz^innijoomist ta vaevalt tundis selle maiku. Ta pani thja
klaasi lauale.
ßNii et selline isik nagu Goldstein on olemas?¯ ksis ta.
ßJah, selline isik on olemas, ja ta on elus. Aga kus, seda ma ei tea.¯
ßJa prandaalune organisatsioon? Kas see on ka olemas? Kas see pole
lihtsalt Mttepolitsei vljameldis?¯
ßEi, see on olemas. Me nimetame seda Vennaskonnaks. Te ei saa selle
kohta iial midagi muud teada, kui et ta on olemas ja et te kuulute sinna. Ma
tulen selle juurde veel tagasi.¯ Ta vaatas oma kekella. ßIsegi sisepartei
liikmetel pole mistlik teleekraani kauemaks kui pooleks tunniks vlja
llitada. Te ei oleks tohtinud koos siia tulla ja te lahkute siit eraldi.
Teie, seltsimees,¯ prdus ta Julia poole, ßlhete esimesena. Meie ksutuses
on umbes kakskmmend minutit. Te saate aru, et kigepealt ma pean esitama
teile mned ksimused. ldiselt, mida te olete valmis tegema?¯
ßKike, milleks me oleme suutelised,¯ tles Winston.
O'Brien oli end toolil natuke pranud, nii et ta oli noga Winstoni
poole. Ta ei teinud Juliast peaaegu vljagi, ilmselt eeldades, et Winston
rgib mlema eest. Hetkeks vajusid tal laud silmadele. Ta hakkas oma
ksimusi esitama madala ilmetu hlega, nagu oleks see lihtsalt rutiin,
omamoodi katekismus, kus vastused on talle juba ette teada.
ßKas te olete valmis oma elu ohverdama?¯
ßJah.¯
ßKas te olete valmis mrva sooritama?¯
ßJah.¯
ßJa sabotaaz^iakte sooritama, mis vivad phjustada sadade stute
inimeste surma?¯
ßJah.¯
ßJa reetma oma maad vlisriikidele?¯
ßJah.¯
ßKas te olete valmis valetama, vltsima, vlja pressima, laste teadvust
laostama, narkootikume levitama, protsitutsiooni soodustama, suguhaigusi
klvama - tegema kike, mis vib Partei demoraliseerumist ja nrgenemist
phjustada?¯
ßJah.¯
ßKui niteks meie huvides tuleks lapsele vvelhapet nkku visata, kas
te olete valmis seda tegema?¯
ßJah.¯
ßKas te olete valmis muutma oma isiksust ja elama lejnud elu
kelnerina vi laadijana?¯
ßJah.¯
ßKas te olete valmis end ra tapma, kui me seda nuame?¯
ßJah.¯
ßKas te olete valmis teineteisest lahku minema ja mitte kunagi enam
kohtuma?¯
ßEi!¯ pahvatas Julia.
Winstonile nis, et mdus hulk aega, enne kui ta vastas. Hetkeks
paistis ta olevat isegi knevime kaotanud. Ta maigutas hletult, pdes
kord he, kord teise sna algushlikuid vormida, ikka ja jlle. Kuni
viimase hetkeni ei teadnud Winston ka ise, mida ta tleb. ßEi,¯ tles ta
viimaks.
ßTe tegite hsti, et te seda mulle tlesite,¯ lausus O'Brien. ßMe peame
kike teadma.¯
Ta prdus Julia poole ja tema hl elavnes pisut:
ßKas te saate aru, et isegi siis, kui ta ellu jb, vib see olla
hoopis teine isik? Me oleme vib-olla sunnitud andma talle uue isiksuse.
Tema ngu, liigutused, kte kuju, juuste vrv, isegi tema hl vivad
muutuda. Ja ka teie ise teete vib-olla samasuguse muutuse lbi. Meie
kirurgid vivad inimest tundmatuseni muuta. Mnikord on seda vaja. Vahel me
isegi amputeerime mne jseme.¯
Winston ei suutnud hoiduda Martini mongolinole veel ht krdpilku
heitmast. Mingeid arme polnud seal nha. Julia oli pisut kahvatunud, nii et
tema tederthed tulid nhtavale, aga ta vaatas julgelt O'Brienile otsa. Ta
pomises midagi, mis oli nagu nusolek.
ßHva. See on siis otsustatud.¯
Laual oli hbedane sigaretitoos. pris hajameelse noga lkkas O'Brien
seda nende poole, vttis ka ise he sigareti, tusis siis psti ja hakkas
toas edasi-tagasi jalutama, nagu ei saaks ta istudes hsti melda. Need olid
vga head sigaretid: vga tihedalt ja hsti topitud ja harjumatult siidises
paberis. O'Brien vaatas jlle oma kekella.
ßTe viksite nd oma kohale tagasi minna, Martin,¯ tles ta. ßMa
llitan teleekraani veerand tunni prast sisse. Aga vaadake hsti nendele
seltsimeestele nkku, enne kui te lhete. Teie veel kohtate neid. Mina
vib-olla mitte.¯
Vikese mehe tumedad silmad libisesid le tema no, tpselt samuti nagu
enne vlisukse juures. Tema ilmes polnud kbetki sbralikkust. Ta jttis
nende vlimuse meelde, aga ta ei tundnud nende vastu mingit huvi, vhemasti
ei paistnud tundvat. Winstonil kis peast lbi mte, et see snteetiline
ngu ei ole vib-olla ldse vimeline ilmet muutma. Martin lks snagi
lausumata ja hvasti jtmata minema, sulgedes vaikselt ukse enda jrel.
O'Brien jtkas edasi-tagasi kndimist, ks ksi mustade tunkede taskus,
teises kes sigaret.
ßTe saate aru,¯ tles ta, ßet teil tuleb videlda pimeduses. Te jte
alati pimedusse. Te saate kske ja tidate neid, teadmata, miks. Kunagi
hiljem ma saadan teile he raamatu, kust te pite tundma selle hiskonna
telist olemust, kus me elame, ja strateegiat, mille alusel me selle
hvitame. Kui te olete selle raamatu lbi lugenud, siis te olete Vennaskonna
tieiguslikud liikmed. Aga kike seda, mis jb meie ldiste eesmrkide ja
jooksvate lesannete vahele, ei saa te iial teada. Ma tlen teile, et
Vennaskond on olemas, aga ma ei saa teile elda, kas sel on sada vi kmme
miljonit liiget. Ja teie isiklike kogemuste phjal ei ole teil iial vimalik
elda, kas sel on tosingi liiget. Teil saab olema kolm vi neli sidemeest,
kes vahetuvad aeg-ajalt, kui mni kaob ja teine tuleb asemele. Kuna esimene
kontakt oli teil minuga, siis silitame selle. Kui te saate kske, siis need
tulevad minult. Kui meil on vaja teiega hendusse astuda, siis toimub see
Martini kaudu. Kui teid lpuks kinni vetakse, siis te tunnistate kik les.
Sinna ei ole midagi parata. Aga peale omaenda tegude on teil vga vhe les
tunnistada. Te ei saa reeta kedagi peale kputie thtsusetute inimeste.
Tenoliselt ei saa te reeta isegi mind. Selleks ajaks ma olen kas surnud
vi tundmatuseni muutunud.¯
Ta jtkas edasi-tagasi kndimist mda pehmet vaipa. Kogukale kerele
vaatamata olid ta liigutused mrkimisvrselt ntked. See ilmnes isegi
selles, kuidas ta ke taskusse pani vi sigaretti hoidis. Rohkem isegi kui
judu hoovas temast enesekindlust ja irooniaga segatud mistvust. Kui tsine
ta ka paistis olevat, temas ei olnud vhimalgi mral kinnisideelisust, mis
kuulub fanaatiku juurde. Kui ta rkis mrvadest, enesetapust,
suguhaigustest, amputeeritud jsemetest ja moonutatud ngudest, tegi ta seda
kergelt pilkaval toonil. ßSinna ei ole midagi parata,¯ nis ta hletoon
tlevat, ßmeil tuleb seda teha, kohkumatult. Aga me ei tee seda enam siis,
kui elu on jlle elamisvrne.¯ Winston tundis, et ta imetleb, lausa
jumaldab O'Brienit. Hetkeks ta unustas sootuks Goldsteini hmase kuju. Kui
sa vaatasid O'Brieni tugevaid lgu ja tema rohmakat ngu, nii inetut ja
samas nii intelligentset, oli vimatu uskuda, et seda meest saab murda. Ei
olnud sjakavalust, mida ta ei oleks lbi ninud, ei olnud ohtu, mida ta ei
oleks ette aimanud. Paistis, et ta on ka Juliale sgava mulje jtnud. Julia
oli lasknud oma sigareti kustuda ja kuulas pingsalt. O'Brien jtkas.
ßTe olete kindlasti kuulnud igasuguseid jutte Vennaskonna kohta.
Kahtlemata on teil asjast oma pilt kujunenud. Kllap te olete kujutlenud
prandaalust vandeseltslaste maailma, kes kohtuvad salaja keldrites,
kriibivad seintele lkitusi ja tunnevad ksteist ra paroolide vi
leppemrkide abil. Midagi niisugust pole olemas. Vennaskonna liikmetel pole
mingit vimalust ksteist ra tunda ja kski liige ei tea rohkem kui paari
teise kohta, kes see tegelikult on. Ka Goldstein ise, kui ta peaks
Mttepolitsei ktte sattuma, et saaks neile anda liikmete tielikku
nimekirja vi mingeid andmeid, mis laseks neil koostada tielikku nimekirja.
Sellist nimekirja ei ole olemas. Vennaskonda ei saa hvitada, sest ta ei ole
organisatsioon tavalises mttes. Seda ei hoia koos midagi muud peale idee,
mis on hvimatu. Teil ei ole loota mitte kui midagi, mis teid toetaks, peale
selle idee. Teil ei ole htegi seltsimeest ega htegi julgustajat. Ja kui
teid lpuks kinni vetakse, ei saa te mingit abi. Me ei aita iial oma
liikmeid. rmisel juhul, kui on vaja tingimata kedagi vaikima panna, vime
me vangikongi sokutada z^iletitera. Te peate ppima elama oma t tulemusi
ngemata ja millelegi lootmata. Te tegutsete mnda aega, teid vetakse
kinni, te tunnistate kik les, ja siis te surete. See on ainus tulemus,
mida te nete. On tiesti vimatu, et meie eluajal toimuks mni mrgatav
muutus. Me oleme surnud. Meie tieliku elu on tulevikus. Me vtame sellest
osa kui peotis prmu ja kimbuke konte. Aga kui kaugel see tulevik vib
olla, seda ei tea keegi. Sinna vib minna tuhandeid aastaid. Praegu ei ole
vimalik teha muud kui laiendada vhehaaval terve mistuse mjuala. Me ei
saa tegutseda hiselt. Me saame ainult levitada oma tarkust inimeselt
inimesele, plvkonnalt plvkonnale. Mttepolitseiga vastamisi seistes ei ole
teist teed.¯
Ta peatus ja vaatas kolmandat korda kekella.
ßTeil on nd aeg lahkuda, seltsimees,¯ tles ta Juliale. ßOodake,
karahvin on veel pooleldi tis.¯
Ta valas kigile veini ja vttis oma klaasi ktte.
ßMille terviseks me nd joome?¯ ksis ta taas vaevumrgatava
irooniaga. ßMttepolitsei peataoleku terviseks? Suure Venna surma terviseks?
Inimkonna terviseks? Tuleviku terviseks?¯
ßMineviku terviseks,¯ tles Winston.
ßJah, minevik on thtsam,¯ nustus O'Brien tsiselt.
Nad thjendasid oma klaasi ja hetk hiljem tusis Julia psti, et ra
minna. O'Brien vttis kapi pealt vikese karbi ja andis neiule lameda valge
tableti, mille kskis keele peale panna. Thtis on, tles ta, et veini lhna
ei oleks tunda. Liftiteenrid on vga thelepanelikud. Aga niipea kui uks oli
Julia jrel sulgunud, paistis ta olevat tema olemasolu unustanud. Ta tegi
paar sammu mda tuba ja peatus siis:
ßVaja oleks mningaid ksikasju tpsustada,¯ tles ta. ßMa eeldan, et
teil on mingisugune kohtumispaik juba olemas?¯
Winston rkis talle toast mr. Charringtoni poe peal.
ßEsialgu kib kll. Edaspidi me otsime teile midagi paremat. Thtis on
kuhtumispaiku pidevalt muuta. Vahepeal ma saadan aga teile he eksemplari
sellest raamatust,¯ isegi O'Brien, mrkas Winston, paistis seda sna
rhutavat, nagu oleks see kursiivis, ßGoldsteini raamatust, te teate kll,
nii ruttu kui vimalik. Selle hankimine vib paar peva aega vtta. Neid ei
ole palju jrel, nagu te isegi vite ette kujutada. Mttepolitsei ajab neid
taga ja hvitab neid peaaegu niisama kiiresti, nagu me juame neid
paljundada. Aga see ei loe. See raamat ei hvi. Isegi kui viimane eksemplar
kaoks, viksime selle peaaegu sna-snalt taastada. Kas te kite tl
portfelliga?¯ ksis ta.
ßTavaliselt jah.¯
ßKuidas see vlja neb?¯
ßMust, vga kulunud. Kahe sangaga.¯
ßMust, kahe sangaga, vga kulunud - hva. Lhemas tulevikus - kuupeva
ma ei oska praegu elda - leiate te oma hommikuste tlesannete hulgast
trkiveaga teate ja palute seda korrata. Jrgmisel peval te lhete tle
ilma portfellita. Peva jooksul te kohtate tnaval meest, kes puudutab teid
kisest ja tleb: ßTe pillasite vist oma portfelli maha.¯ Ja selles
portfellis, mille te temalt saate, on Goldsteini raamatu eksemplar. Te
tagastate selle neljateistkmne peva prast.¯
Nad vaikisid natuke aega.
ßMeil on mni minut aega, enne kui te peate minema hakkama,¯ tles
O'Brien. ßMe kohtume jlle - kui me kohtume - -¯
Winston vaatas talle otsa. ßNiisuguses kohas, kus ei ole pimedust?¯
tles ta kheldes.
O'Brien noogutas, ilmutamata vhimatki llatust. ßJah, niisuguses
kohas, kus ei ole pimedust,¯ tles ta, nagu oleks vihjest aru saanud. ßAga
vahepeal, vib-olla te tahate enne lahkumist veel midagi telda? Midagi
teatada? Midagi ksida?¯
Winston ji mtlema. Tal ei tulnud phe midagi, mida ta oleks tahtnud
ksida, - veel vhem oli tal himu jutuajamist lpetada mne nsalt
paatosliku fraasiga. Ja otseselt millegi O'Brieni ja Vennaskonnaga seotu
asemel tusis tal kki vaimusilma ette koondpilt pimedast magamistoast, kus
ta ema oli veetnud oma viimased pevad, ja mr. Charringtoni poe pealsest
vikesest toast, ja klaas-kirjapressist, ja roosipuust raamis
terasgravrist. Peaaegu huupi ksis ta:
ßOlete te kunagi juhtunud kuulma ht vanaaegset laulu, mis algab nii:
ßSh sidruni seemet, lb kella St. Clement¯?¯
O'Brien noogutas taas. Tsiselt ja vrikalt luges ta selle salmi
otsast lpuni ette:
ßSh sidruni seemet, lb kella St.
Clement.
Mul maitseb apelsin, lb kella St. Martin.
Too siia see preili, lb kella Old Bailey.
Kus prnik ja piits, lb kella Shoreditch.¯
ßTe teate viimast rida!¯ tles Winston.
ßJah, ma tean viimast rida. Aga nd, ma kardan, on teil aeg minna. Aga
oodake. Igaks juhuks ma annan ka teile he tableti.¯
Kui Winston psiti tusis, sirutas O'Brien talle ke. Winstoni srmed
ragisesid tema tugevas pigistuses. Ukselt vaatas Winston tagasi, aga O'Brien
paistis juba olevat ametis tema mlust kustutamisega. Ta ootas, ksi
teleekraani llitil. Tema taga vis Winston nha kirjutuslauda rohelise
kupliga lambi ja knekirjuri ja traatkorvidega, mis olid kuhjaga pabereid
tis. Vahejuhtum oli lppenud. Minuti prast, kis Winstonil mte lbi pea,
jtkab O'Brien oma katkestatud ja thtsat td Partei hvanguks.
9
Winston oli vsimusest sltjas. Sltjas oli just ige sna. Tema keha
tundus olevat vedel nagu slt ja tiesti lbipaistev. Tal oli tunne, et kui
ta hoiaks ktt vastu valgust, neks ta sellest lbi. Meeletu tmratsus oli
temast viimased elumahlad vlja imenud, jttes jrele vaid hapra nrvikava,
luud ja naha. Kik aistingud nisid vimenduvat. Tunked rhusid lgu,
knnitee pani jalad kirvendama, kte rusikasse surumine oli pingutus, mis
vttis liigesed naksuma.
Ta oli viie peva jooksul ttanud le heksakmne tunni. Nagu kik
teisedki Teministeeriumis. Nd oli see mdas ja tal polnud sna otseses
mttes midagi teha, mitte mingit Partei td kuni homme hommikuni. Ta vis
veeta kuus tundi peidukohas ja lejnud heksa tundi oma voodis.
Prastlunases mahedas pikesepaistes jalutas ta aeglaselt mda rpast
tnavat mr. Charringtoni poe poole, pidades vargsi silmas patrulle, aga
alateadlikult oli ta veendunud, et tna htul ei tarvitse jlitamist karta.
Raske portfell, mis tal ke otsas oli, mksas igal sammul ta plve, nii et
nrviline vrin jooksis jalgu mda les ja alla. Portfellis oli see raamat,
mille ta oli saanud juba kuue peva eest, aga polnud veel judnud sinna
ainsatki pilku heita.
Vihkamise ndala kuuendal peval - prast demonstratsioone, knesid,
karjumist, laulmist, loosungeid, plakateid, filme, vahakujusid,
trummiprinat ja trompetite rgamist, marssivate kolonnide trampimist,
tankiroomikute kriginat, reaktiivlennukite mirgamist ja pssipauke -
kuuendal peval, kui ldine orgasm hakkas juba haripunkti judma ja vaen
Euraasia vastu oli kohunud sellise hulluseni, et kui rahvamass oleks ktte
saanud need kaks tuhat Euraasia sjavangi, kes kampaania viimasel peval
pidi pidulikult les poodama, oleks ta need tkkideks rebinud, just sel
hetkel teatati kki, et Okeaania ei sdigi enam Euraasiaga. Okeaania sdib
Ida-Aasiaga. Okeaania on alati sdinud Ida-Aasiaga. Euraasia on liitlane.
Loomulikult ei mnnud keegi, et on toimunud mingi muutus. Sai lihtsalt
teatavaks, rmiselt kiiresti ja igal pool heaegselt, et vaenlane on
Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Winston vttis sel hetkel osa
demonstratsioonist hel Londoni keskvljakul. Oli ja valged nod ning
punased loosungid helendasid tontlikult proz^ektorite valgel. Vljakul
tungles mitu tuhat inimest, nende hulgas umbes tuhat Luuraja vormis
koolilast. Erepunase drapeeringuga platvormil kttis ks sisepartei oraator,
vike khn mees ebaproportsionaalselt pikkade kte ja laia kiila kolbaga,
mida piirasid hredad juuksekahlud, rahvast les. Ta pisike
Rumpelstiltskini-taoline kogu vnles vihkamisest ja he kega mikrofoni
klge klammerdudes vehkis ta teise ke kmblaga, mis oli luise ksivarre
otsas ebaloomulikult suur, hvardavalt pea kohal. Tema hl, mille vimendus
muutis metalseks, kmistas lputut loetelu julmustest, veresaunadest,
kditamistest, rstamistest, vgistamistest, vangide piinamisest,
tsiviilelanike pommitamisest, valelikust propagandast, snamurdlikest
kallaletungidest ja murtud lepingutest. Teda kuulates oli peaaegu vimatu
mitte uskuma jda ja vihast hulluda. Iga natukese aja tagant kees rahva
raev le ja kneleja hl mattus elajalikku mirgamisse, mis vallandus
tuhandetest kridest. Kige metsikumalt rkisid koolilapsed. See kne vis
olla kestnud umbes kakskmmend minutit, kui tribnile ruttas ks kskjalg
ja pistis oraatorile pihku mingi paberi. Oraator keeras selle lahti ja luges
lbi, ilma et oleks oma knet katkestanud. Midagi ei muutunud tema
hletoonis, maneeris ega kne sisus, ainult et kki oli vaenlase nimi
teine. Aga ilma seletamatagi lbis rahvahulka ratundmiskahin. Okeaania on
sjas Ida-Aasiaga! Ja jrgmisel hetkel tekkis kohutav revus. Loosungid ja
plakatid, mis vljakut dekoreerisid, olid kik valed! Peaaegu pooltel neist
olid valed nod. See oli sabotaaz^! See oli Goldsteini agentide t!
Prases vihahoos kisti seintelt maha plakatid ja rebiti tkkideks ja
trambiti jalge alla loosungid. Luurajad ilmutasid thelepanuvrset
aktiivsust, ronides le katuseharjade ja tirides maha korstnate klge
riputatud vimpleid. Aga paari-kolme minutiga oli kik mdas. Oraator, ikka
veel klammerdudes mikrofoni klge, lad ettepoole lngus, vaba ksi hus
vehkimas, oli kogu aeg oma knet jtkanud. Ja minuti prast kostis
rahvasummast taas metsikuid raevuhdeid. Vihkamine jtkus tpselt nii nagu
enne, ainult et selle mrklaud oli muutunud.
Tagasi vaadates avaldas Winstonile sgavat muljet see, kuidas kneleja
oli ilma pausita, otse keset lauset helt liinilt teisele llitunud, nii et
isegi lauseehitus ei kannatanud. Aga sel hetkel oli tema thelepanu kitnud
miski muu. Selle segaduse ajal, kui plakateid maha rebiti, koputas ks mees,
kelle ngu ta ei ninud, talle lale ja tles: ßVabandust, te pillasite vist
oma portfelli maha.¯ Winston vttis portfelli hajameelselt, snagi lausumata
vastu, teades, et vimalus selle sisuga tutvuda avaneb alles mne peva
prast. Demonstratsiooni lppedes lks ta kohe Teministeeriumi, kuigi kell
oli peaaegu kakskmmend kolm. Ja seda tegi kogu ministeeriumi personal. Nii
et teleekraani kaudu edasiantavat korraldust tle ilmuda poleks vajagi
olnud.
Okeaania sdib Ida-Aasiaga: Okeaania on alati Ida-Aasiaga sdinud. Suur
osa viimase viie aasta poliitilisest kirjandusest oli nd korrapealt
kasutamisklbmatu. Igasugused teadaanded ja protokollid, ajalehed, raamatud,
pamfletid, filmid, lindistused, fotod - kik tuli vlgukiirusel mber teha.
Kuigi mingeid npuniteid polnud antud, oli teada, et osakonna juhtkond
tahab, et ndala prast ei jks enam kuhugi htki viidet sjale Euraasiaga
vi liidule Ida-Aasiaga. See t oli tohutu, seda enam, et protseduure, mis
sellega kaasas kisid, ei tohtinud ige nimega nimetada. Arhiiviosakonnas
ttasid kik kaheksateist tundi pevas, kahe kolmetunnise unepausiga.
Keldrist toodi les madratsid ja laotati koridoridesse laiali;
sklapersonal vedas kruga kohale toidu, mis koosnes vileibadest ja
ßVidu¯ kohvist. Unepauside ajaks pdis Winston alati laua pabereist
puhtaks teha, aga kui ta kolme tunni prast unest kleepuvate silmadega ja
valutavate liikmetega oma boksi tagasi komberdas, leidis ta alati, et uus
lade paberirulle on lauale valgunud nagu lumelaviin, mattes pooleldi enda
alla knekirjuri ja pudenedes prandale, nii et esimene asi oli alati laduda
rullid enam-vhem korralikku virna, et oleks ruumi tle hakata. Kige
hullem, et see t ei olnud sugugi puht mehaaniline. Sageli piisas lihtsalt
he nime teisega asendamisest, aga kik ksikasjalisemad teadaanded
sndmustest nudsid hoolt ja kujutlusvimet. Ja sjategevuse lekandmisel
hest maailmajaost teise lks tarvis ka phjalikke geograafia-alaseid
teadmisi.
Kolmandal peval hakkasid Winstoni silmad vljakannatamatult valutama
ja ta pidi iga viie minuti tagant prille phkima. See oli nagu rhklemine
mingi le ju kiva fsilise t kallal, millest sul oleks igus olnud
loobuda, aga millega saa pdsid siiski, end neurootiliselt tagant
piitsutades, toime tulla. Niipalju kui tal oli mahti meelde tuletada, polnud
tal tegelikult sellest sooja ega klma, et iga sna, mis ta knekirjurisse
pomises, ja iga tindipliiatsiga kirjutatud rida oli sihilik vale. Nagu kik
teisedki osakonna ttajad, muretses ta ainult selle prast, et vltsing
oleks laitmatu. Kuuenda peva hommikul rauges see rullide voog. Tervelt
poole tunni jooksul ei tulnud torust midagi; siis potsatas lauale viimane
rull, ja oligi kik. Pinge andis kikjal jrele umbes samal ajal. Osakonda
lbis sgav ja, vib elda, salajane kergendusohe. Suur t, mida poole
snagagi ei tohtinud mainida, oli lpule viidud. Nd ei saanud kski
inimene enam dokumentaalselt tendada, et Okeaania oli eales Euraasiaga
sdinud. Kel kaksteist null-null teatati ootamatult, et kik ministeeriumi
ttajad on kuni jrgmise hommikuni vabad. Winston vttis portfelli selle
raamatuga, mida ta t ajal oli jalgade vahel hoidnud ja magades oma kehaga
varjanud, lks koju, ajas habet ja oleks vannis peaaegu magama jnud, ehkki
vesi oli vaevalt leige.
Iharalt surisevate liikmetega ronis ta mda treppi mr. Charringtoni
poe pealsesse tuppa. Ta oli vsinud, aga mitte enam unine. Ta avas akna,
stas vikese rpase priimuse ja pani kohvivee tulele. Julia pidi varsti
tulema, seniks oli tal see raamat. Ta istus
vidunud tugitooli ja avas portfellirihmad.
Raske must kide, asjaarmastajalikult kidetud, autori nime ja
tiitlita. Ka trkk paistis olevat ebahtlane. Lehed olid nurkadest kulunud
ja tulid kergesti lahti, nagu oleks see raamat paljudest ktest lbi kinud.
Tiitellehel oli pealkiri:
Emmanuel Goldstein
OLIGARHILISE KOLLEKTIVISMI
TEOORIA JA PRAKTIKA
Winston hakkas lugema:
I peatkk
Teadmatus on jud
Kogu kirjapandud ajaloo vltel, ja tenoliselt juba neoliitikumi
lpust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga hiskonna phistruktuur on jnud ikka samaks.
Isegi prast tohutuid murranguid ja niliselt prdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu groskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka vlja ei viida.
Nende rhmade eesmrgid on tiesti lepitamatud. ...
Winston katkestas lugemises, peamiselt selleks, et hinnata tsiasja, et
ta loeb, mugavalt ja turvaliselt. Ta on ksi: siin ei olnud teleekraani ega
krva lukuaugus, siin ei olnud vaja selja taha piiluda vi lehte kega
varjata. Mahe suvehk paitas ta pske. Kuskilt kaugelt kostis laste
ebamraseid hikeid: toas ei olnud muid hli kui kella tiksumine. Ta
seadis end mugavamalt tugitooli ja pani jalad kaminavrele. See oli dus,
see oli igavik. Ja siis, nagu inimene vahel teeb raamatuga, millest ta teab,
et ta loeb selle veel rida-realt ja sna-snalt lbi, avas ta raamatu
juhuslikust kohast ja sattus kolmandale peatkile. Ta luges:
III peatkk
Sda on rahu
Maailma jagunemine kolmeks liriigiks oli sndmus, mida vis ette nha
ja mida nhtigi ette juba enne XX sajandi keskpaika. Kui Venemaa oli alla
neelanud Euroopa ja hendriigid Briti Impeeriumi, olid Euraasia ja Okeaania
- kaks kolmest suurvimust - juba tegelikult olemas. Kolmas, Ida-Aasia,
tekkis omaette ksusena alles prast kaks aastakmmet kestnud segaseid sdu.
Piirid nende kolme liriigi vahel on mnes kohas meelevaldsed ja teises
kohas muutuvad nad vastavalt sjannele; ldiselt aga jrgivad nad
loomulikke looduslikke piire. Euraasia hlmab Euroopat ja Aasia mandri
phjaosa Portugalist Beringi vinani. Okeaania hlmab mlemat Ameerikat,
Atlandi ookeani saari, kaasa arvatud Briti saared, Austraalaasiat ja Aafrika
lunaosa. Ida-Aasia, eelmistest viksem ja ebakindlama lnepiiriga, hlmab
Hiinat ja maid temast luna pool, Jaapani saari ja suurt, kuid pidevalt
kest ktte kivat ala, mis koosneb Mandz^uuriast, Mongooliast ja Tiibetist.
hes vi teises kombinatsioonis sdivad need kolm liriiki pidevalt
omavahel ja on niimoodi sdinud viimased kakskmmend viis aastat. Tsi kll,
sda ei ole enam see meeleheitlik hvitav vitlus, mis ta oli XX sajandi
esimestel aastakmnetel. See on piiratud eesmrkidega sjapidamine vastaste
vahel, kes ei ole vimelised ksteist hvitama, kellel ei ole mingit
materiaalset phjust videlda ja keda ei lahuta mingid telised
ideoloogilised erinevused. Sellest aga ei jreldu, et sjapidamisviis vi
valitsev suhtumine sellesse oleks muutunud rtellikumaks vi vhem
veriseks. Vastupidi, sjahsteeria on kikides riikides pidev ja ldine ja
vgistamisi, rvimisi, lastetapmist, tervete rahvaste orjastamist ja
vangide kallal toimepandavat kttemaksu, mis knib elusalt keetmise ja
matmiseni, peetakse tiesti normaalseks, ja kui sellega saavad hakkama omad,
ja mitte vaenlased, siis koguni kiiduvrseks. Aga fsilises mttes vtab
sjast osa vga vhe inimesi, enamjaolt krgelt kvalifitseeritud
spetsialistid, ja kaotused on suhteliselt vikesed. Lahingud, niipalju kui
neid on, toimuvad ebakindlatel piirialadel, mille umbkaudset asupaika
tavaline inimene vib vaid aimata, vi siis mereteede strateegiliselt
thtsates punktides, mida kaitsevad ujuvkindlused. Tsivilisatsioonikeskustes
ei thenda sda muud kui pidevat tarbekaupade puudumist ja juhuslikku
rakettmrsu plahvatust, mis vib phjustada vheseid ohvreid. Sda on
tegelikult muutnud oma iseloomu. Vi tpsemalt, phjused, miks sda
peetakse, on muutnud oma jrjekorda ja thtsust. Motiivid, mis esinesid
vhesel mral juba XX sajandi alguse suurte sdade puhul, on nd saanud
peamiseks ja neid tunnistatakse ja kultiveeritakse teadlikult.
Et mista kimasoleva sja iseloomu - sest vaatamata
mbergrupeerimistele, mis toimuvad iga paari aasta tagant, on see ikka ks
ja seesama sda - , tuleb kigepealt aru saada, et sellel sjal ei saa olla
lahendust. htegi kolmest liriigist ei saa lplikult vita, ka mitte
lejnud kahe hisel jul. Nad on selleks liiga vrdsed ja nende
looduslikud kaitsevimalused on liiga hirmuratavad. Euraasiat kaitsevad
tema mtmatud avarused, Okeaaniat Atlandi ja Vaikse ookeani veelagendikud,
Ida-Aasiat tema elanike sigivus ja tkus. Teiseks ei ole enam majanduslikus
mttes millegi nimel videlda. Suletud majanduse rajamisega, kus tootmine ja
tarbimine on tasakaalu viidud, on krvaldatud varasemate sdade peaphjus -
vitlus turgude prast. Samuti ei ole vitlus tooraine prast tnapeval
enam elu ja surma ksimus. Igal juhul on kige kolme liriigi pindala nii
suur, et nad saavad peaaegu kik vajaliku oma territooriumilt. Kui sjal on
veel ldse otsest majanduslikku otstarvet, siis on see tju hankimine.
Kolme liriigi piiride vahele, alaliselt mitte helegi neist kuuluvana, jb
korrapratu ristklik, mille nurkadeks on Tanger, Brazzaville, Darwin ja
Hongkong, kus elab umbes viiendik maailma rahvastikust. Selle tihedalt
asustatud territooriumi ja phjapooluse jalade omandamise nimel sdivadki
kolm suurvimu pidevalt. Tegelikult ei suuda kski neist kolmest iial tervet
vaidlusalust maa-ala oma kontrolli alla saada. See kbi osade kaupa pidevalt
kest ktte, ja vimalus reetliku kkrnnakuga seda vi teist maatkki
endale haarata toobki kaasa pideva liitlaste vahetamise.
Kigis vaidlusalustes piirkondades leidub vrtuslikke mineraale ja
mni neist annab thtsaid taimseid produkte nagu niteks kauts^uk, mille
asendajat tuleb klmemas kliimas suhteliselt kuluka meetodiga snteesida.
Aga peale kige muu leidub neis piirkondades phjatuid odava tju varusid.
Selle vimu ksutuses, mis kontrollib Ekvatoriaal-Aafrikat vi Lhis-Ida
maid vi Luna-Indiat vi Indoneesia saarestikku, on peaaegu tasuta sadu
miljoneid tkaid kulisid. Selle ala asukad, kes on enam-vhem avaliku orja
seisusesse surutud, kivad pidevalt he vallutaja kest teise ktte ja neid
kasutatakse nagu stt vi naftat, et toota rohkem relvi, et vallutada rohkem
maa-alasid, et saada rohkem tjudu, et toota rohkem relvi, et vallutada
rohkem maa-alasid, ja nii edasi, kuni lpmatuseni. Tuleb mrkida, et
lahingud ei ulatu tegelikult kunagi vljapoole neid vaidlusaluseid alasid.
Euraasia piirid liiguvad edasi-tagasi Kongo madaliku ja Vahemere
phjaranniku vahel; India ookeani saared vallutab kord Okeaania, kord
Euraasia; Mongoolias pole Euraasia ja Ida-Aasia vaheline piir kunagi psiv;
poolusel pretendeerivad kik kolm vimu tohututele maa-aladele, mis
tegelikult on asustamata ja lbi uurimata. Aga judude tasakaal jb
jmedates joontes psima ja need maa-alad, mis moodustavad iga liriigi
sdamiku, jvad alati puutumata. Lisaks kigele ei ole ekvatoriaalse vndi
ikestatud rahvaste td maailmamajandusele tegelikult tarvis. Nad ei tee
maailma rikkamaks, sest kike seda, mida nad toodavad, kasutatakse sja
tarbeks, ja sjapidamise eesmrk on alati saavutada paremat positsiooni, et
jtkata sjapidamist. Oma tga vimaldavad orjastatud massid kiirendada
pideva sjapidamise tempot. Aga kui neid ei oleks olemas, ei erineks maailma
hiskondlik struktuur ja protsess, tnu millele ta silib, oluliselt
olemasolevast.
Kaasaegse sjapidamise peamine eesmrk (mida sisepartei juhtivad ajud
vastavalt kaksisoima phimtetele htaegu
tunnistavad ja ei tunnista) on ra tarvitada masinate abil saadud toodang,
nii et sellega ei kaasneks elatustaseme ldist tusu. Industriaalhiskonnas
on probleem, mida teha tarbekaupade lejgiga, varjatult olemas olnud juba
XIX sajandi lpust peale. Tnapeval, kus inimestel ei ole enamasti kllalt
sagi, ei ole see probleem ilmselt enam pakiline, ja see ei pruugigi enam
selleks saada, isegi kui kunstlikud hvitusmehhanismid enam ei tta.
Tnapeva maailm on alasti, nlgiv ja rusudes paik, vrreldes selle
maailmaga, mis oli olemas enne 1914. aastat, ja veel enam on ta seda,
vrreldes selle imaginaarse tulevikuga, mida selle aja inimesed ette
kujutasid. Kahekmnenda sajandi algul kuulus ngemus tulevikuhiskonnast kui
uskumatult jukast, judeajast rikkast, distsiplineeritud ja teovimelisest,
sravast antiseptilisest maailmast, mis koosneb klaasist, terasest ja
lumivalgest betoonist, peaaegu iga haritud inimese teadvusse. Teadus ja
tehnoloogia arenesid tohutu kiirusega ja tundus olevat loomulik oletada, et
nad arenevad ha edasi. Aga see arenemine peatus, osalt vaesumise tttu,
mille phjustas pikk sari sdu ja revolutsioone, ja osalt selleprast, et
teaduse ja tehnika arenemine sltub empiiriliselt mtteviisist, mis ei
saanud rangelt reglementeeritud hiskonnas silida. Tervikuna on tnapeva
maailm primitiivsem kui viiekmne aasta eest. Mned mahajnud alad on edasi
arenenud ja on leiutatud mitmesuguseid seadmeid, mis kll alati on kuidagi
seotud sjapidamise vi poliitilise nuhkimisega, aga katsetamine ja
leiutamine on enamalt jaolt lakanud ja viiekmnendate aastate aatomisja
kahjustusi pole siiamaani suudetud tielikult likvideerida. Aga sellest
hoolimata on masinasse ktketud oht endiselt pevakorral. Niipea kui masin
ajaloo nitelavale ilmus, oli kigile mtlevaile inimestele selge, et
sellega kaob meeletu trgamise vajadus ja jrelikult suurelt osalt ka
ebavrdsus inimeste vahel. Oleks masinat sihikindlalt sel otstarbel
rakendatud, oleks maailm vinud paari inimplve jooksul vabaneda nljast,
le ju kivast tst, mustusest, harimatusest ja haigustest. Ja tegelikult,
ilma et masinat olekski just sel eesmrgil kasutatud, tstis ta peaaegu
automaatselt - tootes jukust, mida ei olnud alati vimalik jaotamata jtta,
- viiekmne aasta jooksul XIX sajandi lpust ja XX sajandi alguses vga
suuresti keskmise inimese elutaset.
Aga oli ka selge, et kikjal ilmnev jukuse kasv hvardab hierarhilist
hiskonda hvinguga, - tepoolest, teatavas mttes oli see tema hving.
Maailmas, kus kigil oli lhike tpev ja kllalt sa, korter vannitoa
ning klmkapiga ja auto vi koguni lennuk, oleks kige silmanhtavam ja
vib-olla kige olulisem ebavrdsuse vorm peagi kadunud. Kui jukus oleks
muutunud ldiseks, poleks ta pakkunud enam eristamisvimalusi. Kahtlemata
oleks vinud ette kujutada ka hiskonda, kus rikkus isikliku omandi ja
luksuse mttes on vrdselt jaotatud, vim aga on jnud vikese
priviligeeritud kasti ktte. Aga tegelikus elus ei oleks selline hiskond
kaua psinud. Sest kui kik oleksid htviisi judeaega ja kindlustatust
nautinud, siis oleks inimeste phimass, keda vaesus on siiani juhmistanud,
saanud kirjaoskajaks ja oleks oma peaga mtlema hakanud; ja kui see oleks
juhtunud, siis oleksid inimesed varem vi hiljem taibanud, et
priviligeeritud vhemusel pole mingit funktsiooni, ja oleksid selle minema
phkinud. Lppkokkuvttes vis hierarhiline hiskond psida ainult vaesuse
ja harimatuse pinnal. Tagasiprdumine agraarsesse minevikku, millest mned
kahekmnenda sajandi alguse mtlejad unistasid, ei olnud praktiliselt
teostatav. See oleks olnud vastuolus mehhaniseerimistendentsiga, mis oli
muutunud otsekui instinktiivseks, ja pealegi oleks tstuslikult mahajnud
maa muutunud sjaliselt abituks ja oleks otseselt vi kaudselt oma
arenenumate rivaalide mju alla sattunud.
Rahuldavat lahendust ei andnud ka masside vaesuses hoidmine
kaubatootmise piiramise kaudu. Nii toimiti laialt kapitalismi lpp-faasis
ajavahemikus 1920-1940. Paljude maade majandusel lasti stagneeruda, pllud
jid sti, kapitalimahutusi ei lisatud, suured elanikkonna laamad jid
tta ja neil hoiti kuidagimoodi hinge sees riikliku abirahaga. Aga sellega
kaasnes ka sjaline nrkus, ja kuna viletsus, mille see kaasa ti, oli
silmanhtavalt tarbetu, tekkis paratamatult opositsioon. Probleem oli
selles, kuidas hoida tstuse rattaid prlemas, nii et maailma tegelik
jukus ei kasvaks. Kaupu tuli toota, aga neid ei tohtinud jaotada.
Tegelikult oli ainus viis, kuidas seda saavutada, pidev sjapidamine.
Sda on oma olemuselt hvitamine, ja mitte tingimata inimelude, vaid
inimt produktide hvitamine. Sda on viis, kuidas tkkideks lasta,
stratosfri pillutada vi merre uputada tarbeaineid, mis viksid muidu
masse liiga mugavaks ja lppkokkuvttes liiga arukaks muuta. Isegi kui
sjapidamisvahendeid otseselt ei hvitata, on nende tootmine ikkagi sobiv
tju kasutamise viis, mis ei anna midagi, mida saab tarbida. Niteks
ktkeb ujuvkindlus endas mitmesaja kaubalaeva ehitamiseks vajalikku
thulka. Lpuks kantakse see maha kui vananenu, ilma et ta oleks kunagi
kellelegi materiaalset kasu toonud, ja tehakse tohutu tga valmis uus
ujuvkindlus. Phimtteliselt on sjakulud alati planeeritud nii, et need
sksid ra lejgi, mis tekib prast elanikkonna nappide vajaduste
rahuldamist. Tegelikult alahinnatakse elanikkonna vajadusi pidevalt ja
tagajrjeks on poolte tarbekaupade krooniline puudujk; aga seda peetakse
isegi kasulikuks. See on sihikindel poliitika: hoida isegi priviligeeritud
kihte viletsuse piiril, sest ldine puudus suurendab vikeste privileegide
thtsust ja rhutab sellega erinevust kihtide vahel. Kahekmnenda sajandi
alguse standardi jrgi on ka sisepartei liikme elu askeetlik ja vaevaline.
Aga see vhene luksus, mida ta naudib - avar ja hsti sisustatud korter,
paremast materjalist rivad, kvaliteetsem sk, jook ja tubakas, kaks-kolm
teenijat, isiklik auto vi helikopter, - seab ta krgemale vlispartei
liikmest, ja vlispartei liikmetel on sama laadi eelised allasurutud massi
ees, keda nimetatakse ßproledeks¯. Sotsiaalne hkkond on nagu sissepiiratud
linnas, kus rikkuse ja vaesuse vaheliseks piiriks on kntsakas hobuseliha.
Ja samal ajal teeb teadmine, et kimas on sda ja et pea kohal ripub oht,
vimu leandmise vikese kliki ktte otsekui loomulikuks, vltimatuks
ellujmise eeltingimuseks.
Sda teeb niisis vajalikku hvitustd, ja teeb seda pealegi
pshholoogiliselt vastuvetavas vormis. Phimtteliselt oleks ju kllalt
lihtne raisata tju lejki maailmas templeid ja pramiide ehitades, auke
kaevates ja neid uuesti tites vi ka hulgaliselt kaupu tootes ja seejrel
neid pletades. Aga see kindlustaks ainult hierarhilise hiskonna
majanduslikku, ja mitte emotsionaalset alust. Ksimus ei ole eelkige
rahvamasside hoiakus, kelle suhtumine pole oluline, kuni nad on tga
hivatud, vaid Partei enda hoiakus. Ka kige vljapaistmatum Partei liige
peab olema mingil kitsal alal asjatundlik, tkas ja isegi intelligentne,
aga samas peab ta olema kergeusklik ja pime fanaatik, kelle tundeelus
valitsevad hirm, vihkamine, lipitsemine ja meeletu vidujoovastus. Teiste
snadega, tal peab olema sjaolukorrale vastav meelelaad. Pole thtis, kas
sda parasjagu kib, ja kuna lplik vit on vimatu, ei ole ka thtis, kas
sda on edukas vi mitte. On vaja ainult, et valitseks sjaolukord. Teadvuse
lhestumine, mida Partei oma liikmetelt nuab ja mis on sja tingimustes
kergemini saavutatav, on tnapeval juba ldine, aga mida krgemale keegi
hierarhiaredelil on tusnud, seda mrgatavam see on. Just siseparteis on
sjahsteeria ja vaenlase vihkamine kige tugevam. Juhtimisaparaadi
ttajana teab sisepartei liige sageli paratamatult, et see vi teine
rindeteade ei vasta tele, ja ta ehk koguni taipab, et kogu see sjajutt on
vlts ja et sda tegelikult ei peetagi vi et seda tehakse hoopis teistel
eesmrkidel, kui on avalikult deklareeritud; aga niisuguseid teadmisi on
kerge neutraliseerida kaksisoima abil.
Seetttu ei l kski sisepartei liige hetkekski kikuma oma mstilises
usus, et sda on reaalsus ja et see lpeb vidukalt, nii et Okeaaniast saab
maailmavalitseja.
Kik sisepartei liikmed usuvad sellesse tulevasse vitu nagu
usudogmasse. Vit saavutatakse kas tnu sellele, et hivatakse jrk-jrgult
ikka rohkem ja rohkem territooriume ja kujundatakse sel kombel rhuv
julekaal, vi tnu sellele, et avastatakse mingi uus ja vastupandamatu
relv. Uurimist uute relvade saamiseks jtkub pidevalt, ja see on ks
vheseid silinud tegevusalasid, kus leiutamis- ja teoretiseerimisvimelist
tpi mistus vib end veel vlja elada. Teadus vanas mttes on tnapeva
Okeaanias vlja surnud. Uuskeeles puudub ldse vastav sna. Empiiriline
mttelaad, millel phinevad kik mineviku teaduslikud saavutused, on
vastuolus ingsotsi phialustega. Ja isegi tehnoloogia arenemine toimub vaid
siis, kui selle saavutusi saab mingil moel kasutada inimvabaduste
piiramiseks. Kigil kasulikel tegevusaladel seisab maailm paigal vi
taandareneb. Pldu haritakse hobuatradega, samal ajal kui raamatuid
kirjutatakse masinaga. Ainult eluliselt thtsates valdkondades, s.t. sja ja
poliitilise nuhkimise alal, soositakse vi vhemalt talutakse veel
empiirilist mttelaadi. Parteil on kaks eesmrki: vallutada kogu maailm ja
likvideerida igaveseks igasugune iseseisva mtlemise vimalus. Selle tttu
peab Partei leidma lahenduse kahele suurele probleemile. Esiteks, kuidas
vastu inimese enda tahtmist teada saada, mida ta mtleb, ja teiseks, kuidas
tappa mne sekundiga sadu miljoneid inimesi, ilma neid ette hoiatamata. Need
probleemid ongi teadusliku uurimise aineks, niipalju kui seda veel on
silinud. Tnapeva teadlane on kas segu pshholoogist ja inkvisiitorist,
kes on phjalikult svenenud inimese noilme, liigutuste ja hletooni
thendusvarjundite uurimisse ja katsetab uimastite, s^okiteraapia, hpnoosi
ja fsilise piinamise mju te vljapressimisel; vi ta on keemik, fsik
vi bioloog, kes tegeleb vaid nende oma eriala harudega, mis sobivad elu
vtmiseks. Rahuministeeriumi ruumikates laboratooriumides ja Brasiilia
metsadesse, Austraalia krbetesse vi Antarktika asustamata saartele
peidetud katsejaamades on uurimisrhmad vsimatult ts. Osa neist tegeleb
lihtsalt tulevaste sdade logistika planeerimisega; mned ttavad vlja
ikka vimsamaid rakettmrske, ikka tugevamaid laenguid ja ikka
vastupidavamat soomuskatet; mned leiutavad aina uusi ja tapvamaid gaase vi
lahustuvaid mrke, mida saaks toota niisugustes kogustes, et nendega oleks
vimalik hvitada elu tervetel mandritel, vi pisikuid, mis oleksid
immuunsed kikvimalike antikehade suhtes; mned pavad konstrueerida
sidukit, mis liiguks maa all, nagu allveelaev liigub vee all, vi lennukit,
mis oleks oma baasist sltumatu nagu purjelaev; mned uurivad veel kaugemaid
vimalusi nagu pikesekiirte koondamine tuhandete kilomeetrite kaugusel
kosmoses paiknevate ltsede abil vi maasisese soojuse kasutamine kunstlike
maavrinate ja tusulainete tekitamiseks.
Aga htegi neist projektidest ei suudeta iial kuskil ligikaudugi
realiseerida ja kski kolmest liriigist ei saavuta iial otsustavat
lekaalu. Palju thtsam on, et kigil kolmel suurvimul on aatomipommi nol
olemas relv, mis on palju vimsam kui kik see, milleni nende praegused
uurimised viksid juda. Ehkki Partei kirjutab selle leiutise, vastavalt oma
tavale, enda arvele, ilmusid esimesed aatomipommid juba tuhande heksasaja
neljakmnendatel aastatel ja veti ulatuslikult kasutusele umbes kmme
aastat hiljem. Sel ajal visati sadu pomme tstuskeskustele, peamiselt
Venemaa Euroopa-osas, Lne-Euroopas ja Phja-Ameerikas. Selle tagajrjel
veendusid kigi maade valitsevad klassid, et jrgmised aatomirnnakud
thendaksid organiseeritud hiskonna ja jrelikult ka nende enda vimu
lppu. Selle jrel, ilma et oleks slmitud mingit lepingut vi isegi
vihjatud selle vajadusele, ei visatud enam htegi pommi. Kik kolm suurvimu
lihtsalt jtkavad pommide tootmist ja varumist otsustavaks puhuks, mis nende
arvates peab varem vi hiljem saabuma. Aga samal ajal pole sjakunst kolme-
vi neljakmne aasta jooksul edasi arenenud. Tsi, varasemast enam
kasutatakse helikoptereid, pommilennukite asemel on tulnud rakettmrsud ja
rnade kergeristlejate asemele praktiliselt uppumatud ujuvkindlused; aga
muus osas ei ole toimunud peaaegu mingit arenemist. Tankid, allveelaevad,
torpeedod, automaadid, isegi vintpssid ja ksigranaadid kuuluvad endiselt
relvastusse. Ja vaatamata ajakirjanduse ja teleekraani kaudu levitatavatele
teadetele lpututest tapatalgutest, ei ole varasemate sdade meeleheitlikud
lahingud, kus mne ndala jooksul tapeti sadu tuhandeid vi isegi miljoneid
inimesi, enam kordunud.
kski kolmest liriigist ei rita iial niisugust manvrit, millega
kaasneks tsise lasaamise oht. Kui mni ulatuslikum operatsioon ette
vetaksegi, on see tavaliselt llatusrnnak oma liitlase vastu. Kik kolm
suurvimu jrgivad vi pavad jtta muljet, et nad jrgivad ht ja sama
strateegiat. Plaan on sjategevuse, lbirkimiste ja osavasti ajastatud
lepingurikkumiste kombineerimise teel luua sjavebaaside rngas, mis
tielikult mbritseks seda vi teist vistlevat riiki, ja slmida siis selle
vistlejaga sprusleping ja jda temaga aastateks rahujalale, et uinutada
tema valvsust. Selle aja jooksul on siis vimalik paigutada kigisse
strateegilistesse punktidesse tuumalaenguga rakette, mis lpuks korraga
vlja lastakse, nii hvitavate tagajrgedega, et vastulki ei jrgne. Ja
siis on aeg slmida sprusleping teise maailmasuurvimuga, et valmistuda
uueks rnnakuks. Vaevalt tasub lisada, et see skeem jb vaid teostamatuks
unistuseks. Vhe sellest, mingit sjategevust ei toimu ldse mujal kui
vaidlusalustel aladel ekvaatori ja pooluste mber; keegi ei rita tungida
vastase territooriumile. Ja see seletabki tika, et kohati on liriikide
piirid tinglikud. Euraasia niteks viks kerge vaevaga vallutada Briti
saared, mis on geograafiliselt Euroopa osa, vi teisest kljest Okeaanial
oleks lihtne nihutada oma piire Reini vi koguni Vislani. Aga see rikuks
kultuurilise terviklikkuse printsiipi, mida ei ole kll iial snastatud, aga
mida kik pooled jrgivad. Kui Okeaania vallutaks alad, mis kunagi olid
tuntud kui Prantsusmaa ja Saksamaa, tuleks nende alade elanikud kas
hvitada, mis on fsiliselt vga raske lesanne, vi siis assimileerida
umbes sajamiljoniline elanikkond, kes on tehnika arengu seisukohalt
ligikaudu Okeaania tasemel. Probleem on kigi kolme liriigi jaoks sama.
Nende struktuur nuab, et neil ei oleks mingit kontakti vlismaalastega,
vlja arvatud piiratud ulatuses sjavangide ja vrviliste orjadega. Isegi
antud hetke ametlikku liitlasse suhtutakse lima umbusuga. Kui sjavangid
vlja arvata, siis ei puutu Okeaania reakodanik iial kokku hegi Euraasia
vi Ida-Aasia elanikuga ja vrkeelte valdamine on talle keelatud. Kui tal
lastakse vlismaalastega suhelda, viks ta arvestada, et nad on temasarnased
olendid ja et suurem osa sellest, mis talle nende kohta on rgitud, on
vale. Nnda laguneks suletud maailm, milles ta elab, ja viks haihtuda hirm,
vihkamine ja eneseuhkus, millele tema moraal tugineb. Seeprast on kik
pooled aru saanud, et Prsia, Egiptus, Jaava ja Tseilon vivad kll
lugematuid kordi kest ktte kia, aga parem on, kui thtsamates
piirkondades letavad riigipiiri ainult mrsud.
Selle kige taga on asjaolu, millest pole iial valjusti rgitud, aga
mida on vaikides mistetud ja vastavalt ka kitutud, ja nimelt, et
elutingimused kolmes liriigis on suurel mral samad. Okeaanias nimetatakse
valitsevat filosoofiat ingsotsiks, Euraasias neobols^evismiks ja Ida-Aasias
on sel hiinakeelne nimetus, mida tavaliselt tlgitakse surmakultuseks,
tpsem vaste oleks aga ehk enesehvitus. Okeaania elanik ei tohi midagi
teada kahe teise filosoofia seisukohtadest, aga teda on petatud neid
vihkama kui barbaarset vgivalda moraali ja terve mistuse vastu. Tegelikult
ei saa neid filosoofiaid kuigivrd eristada ja neile toetuvaid sotsiaalseid
ssteeme ei saa ldse eristada. Neis kigis valitseb seesama pramidaalne
struktuur, seesama pooljumalast juhi kultus, seesama majandus, mis
eksisteerib lakkamatu sjapidamise tttu ja jaoks. Sellest jreldub, et kolm
liriiki ei saa ksteist vallutada, ja kui saakski, poleks neil sellest
mingit kasu. Vastupidi, nii kaua, kui nad on vaenujalal, hoiavad nad
ksteist psti nagu kolm lekubu. Ja nagu see tavaline on, annavad ja
htlasi ei anna kigi kolme suurvimu valitsevad rhmad endale aru sellest,
mida nad teevad. Nende elu on phendatud maailma vallutamisele, aga samas
teavad nad, et sda peab kestma igavesti ega tohi lppeda viduga. Ja
asjaolu, et vallutusohtu tegelikult ei ole, teebki vimalikuks reaalsuse
eitamise, mis on ingsotsi ja temaga vistlevate mttessteemide erijoon.
Siinkohal tuleb korrata seda, mis on juba varem eldud, et pidevaks muutudes
on sda phjalikult muutnud oma iseloomu.
Endistel aegadel oli sda juba oma miste poolest midagi, mis varem vi
hiljem lpeb, tavaliselt vaieldamatu vidu vi lasaamisega. Minevikus oli
sda ka ks peamisi vahendeid, millega inimhiskondi hoiti kokkupuutes
materiaalse reaalsusega. Kigil aegadel on kik valitsejad pdnud oma
alamatele sisendada vrettekujutust maailmast, aga nad ei ole vinud endale
lubada hutada illusioone, mis viksid nrgendada sjalist vimsust. Nii
kaua, kui lasaamine thendas iseseisvuse kaotamist vi mnda muud ldiselt
soovimatuks peetud tagajrge, tuli end selle vastu tsiselt kaitsta.
Materiaalseid fakte ei saanud ignoreerida. Filosoofias, religioonis,
poliitikas vi eetikas vis kaks pluss kaks olla viis, aga pssi vi lennuki
konstrueerimisel pidi see kindlasti olema neli. Vitlusvimetud rahvad
alistati varem vi hiljem ja vimuvitlus ei sallinud illusioone. Pealegi
pidi selleks, et olla vitlusvimeline, vimalik olema minevikust ppida,
mis eeldas paikapidavat ettekujutust sellest, mis minevikus oli toimunud.
Ajalehed ja ajaloopikud on sndmusi muidugi alati kujutanud ilustatult ja
eelarvamuslikult, aga sellised vltsinguid, nagu neid tnapeval
harrastatakse, ei olnud varem vimalikud. Sda oli kindel terve mistuse
valvur. Kuna sdu vis nii vita kui ka kaotada, polnud kski valitsev klass
tielikult vastutusest vaba.
Aga kui sda muutub sna tsises mttes lputuks, ei ole ta enam
ohtlik. Kui sda on lputu, siis ei ole olemas niisugust asja nagu
sjavajadus. Tehnika arenemine vib lakata ja ka kige kegakatsutavamaid
fakte vib eitada vi arvestamata jtta. Nagu me ngime, jtkatakse
uurimistid, mida viks nimetada teaduslikuks, veel ksnes sjalistel
eesmrkidel, aga need on oma olemuselt unistuslikud ja sellel, et nad ei
anna tulemusi, pole mingit thtsust. Thusust, isegi sjaasjanduses, ei ole
enam tarvis. Okeaanias ttab thusalt veel ainult Mttepolitsei. Kuna kik
kolm liriiki on vitmatud, on igaks neist tegelikult omaette maailma, kus
vib rahulikult harrastada igasugust mttemoonutust. Reaalsus avaldab survet
ainult igapevaelu tarviduste kaudu: on tarvis sa ja juua, kuskil elada ja
midagi selga panna, hoiduda mrki vtmast ja lakorruse aknast vlja
astumast, ja nii edasi. Elu ja surma ja fsilise naudingu ja fsilise valu
vahel on veel vahe, aga see on ka kik. Ligatud ra vlismaailmast ja
minevikust, on Okeaania elanik nagu inimene thtedevahelises ruumis, kes ei
tea elda, kus on ßlal¯ ja kus on ßall¯. Niisuguse riigi valitsejate vim
on absoluutsem, kui oli vaaraodel vi Rooma keisritel. Nad peavad hoolt
kandma selle eest, et liiga palju alamaid surnuks ei nlgiks, ja peavad
jlgima, et sjatehnika tase oleks niisama madal nagu nende vistlejatel;
aga kui see miinimum on tidetud, vivad nad reaalsust vnata, nagu neile
phe tuleb.
Selle tttu on sda, kui me mdame varasemate sdade mdupuuga, puhas
pettus. See on nagu kaklus teatavate mletsejate loomade vahel, kelle sarved
kasvavad sellise nurga all, et nad on vimetud teineteisele kurja tegema.
Aga kuigi ta on irreaalne, ei ole ta mttetu. Ta neelab tarbekaupade
lejgi ja aitab silitada erilist vaimset hkkonda, mida hierarhiline
hiskond vajab. Sda, nagu me neme, kuulub nd ainult sisepoliitikasse.
Minevikus vitlesid kigi maade valitsevad rhmad, kuigi nad ehk tunnistasid
oma hiseid huvisid ja piirasid selle tttu sja hvitavust, siiski
ksteisega ja vitja rvis videtu alati paljaks. Meie pevil ei vitle nad
ldse enam ksteisega. Iga valitsev rhm peab sda omaenda alamate vastu ja
sja eesmrgiks ei ole mingi territooriumi vallutamine vi kaitsmine, vaid
hiskonna struktuuri puutumatuna hoidmine. Juba sna ßsda¯ ise on selle
tttu eksitav. Vib-olla oleks igem elda, et muudutes lputuks on sda
lakanud tegelikult olemast. See eriline pinge, mis alates neoliitikumist
kuni kahekmnenda sajandi neljakmnendate aastateni sjaga kaasnes, on
tnaseks asendunud hoopis millegi muuga. Teeks peaaegu sama vlja, kui kolm
liriiki, selle asemel et ksteisega sdida, lepiksid kokku, et nad elavad
psivas rahus, igaks puutumatuna omaenda piirides. Sest ka sel juhul oleks
igaks neist suletud ssteem, igaveseks vaba vlise ohu kainestavast mjust.
Rahu, mis on testi pidev, annaks sama tulemuse mis pidev sda. Selles
seisnebki loosungi Sda on rahu sisim
thendus, kuigi enamik Partei liikmeid mistab seda palju pealiskaudsemalt.
Winston katkestas korraks lugemise. Kusagil kaugel plahvatas ks
rakettmrsk. O^nnis tunne olla ksi keelatud raamatuga, toas, kus ei ole
teleekraani, ei haihtunud. ksindus ja turvalisus olid fsiliselt
tajutavad, segunedes mingil kombel tema keha roidumuse, tooli pehmuse ja
aknast tuleva rna tuulehu puudutusega, mis mngles tema psel. See raamat
paelus teda vi tpsemalt eldes see andis talle kindlust. Teatavas mttes
ei elnud see talle midagi uut, aga osalt just see ktkestaski teda. See
raamat tles, mida ta isegi oleks elnud, kui ta oleks suutnud oma hajuvil
mtteid korrastada. See oli tema enda mistusega sarnase, aga tohutult
vimsama, sstemaatilisema ja julgema mistuse saadus. Parimad raamatud,
leidis ta, on need, mis rgivad sulle sellest, mida sa juba tead. Ta oli
just prdunud tagasi esimese peatki juurde, kui ta kuulis trepilt Julia
samme ja tusis toolist, et talle vastu minna. Julia viskas pruuni
triistakoti maha ja tormas tema kte vahele. Nad ei olnud teineteist juba
ndal aega ninud.
ßMa sain selle raamatu,¯ tles Winston, kui nad olid teineteise
embusest vabanenud.
ßAh, sa said selle? Tore,¯ vastas Julia erilise huvita ja plvitas
peaaegu kohe priimuse krvale, et kohvi keeta.
Nad ei prdunud selle teema juurde tagasi enne, kui olid pool tundi
voodis veetnud. O^htu oli kllalt jahe, nii et nad pidid teki peale vtma.
Alt uest kostis tuttavat lauluhlt ja lohisevaid samme kivisillutisel.
Tugev punetavate ktega naine, keda Winston oli ninud juba oma esimesel
klaskigul, oli peaaegu et ue koostisosa. Paistis, et pevas ei ole
hetkegi, millal ta ei marsiks edasi-tagasi pesupali ja nri vahet,
vaheldumisi pesupulki suus hoides ja siis jlle lbusalt laulu kritades.
Julia oli pranud end klili ja paistis olevat kohe magama jmas. Winston
ngitses prandalt raamatu ja seadis end voodipitsisse istuma.
ßMe peame seda lugema,¯ tles ta. ßSina ka. Kik Vennaskonna liikmed
peavad seda lugema.¯
ßLoe sina,¯ tles Julia kinnisilmi. ßLoe kvasti. Nii on kige parem.
Siis sa saad mulle seletada, kui vaja.¯
Kellaosutid olid kuue peal, kell oli niisiis kaheksateist. Neil oli
aega kolm vi neli tundi. Winston pani raamatu plvedele ja hakkas lugema.
I peatkk
Teadmatus on jud
Kogu kirjapandud ajaloo vltel, ja tenoliselt juba neoliitikumi
lpust peale, on maailmas elanud kolme liiki inimesi: lemkiht, keskkiht ja
alamkiht. Neil omakorda on olnud mitmeid alajaotusi, neid on ige mitut
moodi nimetatud ja nende arvuline suhe - nagu ka ksteisesse suhtumine - on
aegade jooksul muutunud, aga hiskonna phistruktuur on jnud ikka samaks.
Isegi prast tohutuid murranguid ja niliselt prdumatuid muutusi on sama
mall end alati uuesti maksma pannud, nii nagu groskoop saavutab alati
uuesti tasakaalu, kui kaugele teda sellest ka vlja ei viida.
ßJulia, oled sa rkvel?¯ ksis Winston.
ßJah, kallis, ma kuulan. Loe edasi. See on oivaline.¯
Winston jtkas lugemist:
Nende kolme rhma eesmrgid on
tiesti lepitamatud. lemkihi eesmrk on silitada oma positsioon. Keskkihi
eesmrk on lemkihiga koht vahetada. Alamikihi eesmrk - kui tal ldse on
eesmrki, sest alamkihile on psivalt iseloomulik, et ta on torjusest nii
muserdatud, et ta tajub ainult katkendilikult seda, mis on vljaspool tema
igapevast elu, - on kaotada kik erinevused ja luua hiskond, kus kik
inimesed on vrdsed. Seeprast toimub ajaloos ikka ja jlle vitlus, mis on
oma phijoontes sama. lemkiht vib pikka aega niliselt kindlalt vimul
psida, aga varem vi hiljem juab alati ktte hetk, kus ta kaotab kas usu
iseendasse vi oma thusalt valitsemise vime vi need mlemad. Ja siis
vtab talt vimu le keskkiht, kes vidab oma poole ka alamkihi, tehes no,
et ta vitleb vabaduse ja igluse eest. Niipea aga, kui eesmrk on
saavutatud, surub keskkiht alamikihi tagasi endisse orjaseisundisse ja
temast endast saab uus lemkiht. Ja varsti eraldub hest vi teisest rhmast
vi neist mlemast uus keskkiht ja vitlus algab otsast peale. Neist kolmest
rhmast ei saavuta ainult alamkiht iial isegi mitte ajutist edu oma
eesmrkide taotlemisel. Oleks liialdus vita, et ajaloo jooksul pole
materiaalses mttes mingit progressi toimunud. Isegi praegusel
allakiguperioodil elab keskmine inimene paremini kui mni sajand tagasi.
Aga mitte mingi heaolu kasv, mitte mingi kommete peenenemine, kski reform
vi revolutsioon ei ole inimestevahelist vrdsust millimeetri vrragi
lhemale toonud. Alamkihi seisukohalt pole kski muutus ajaloos thendanud
iial midagi muud kui tema valitseja nime muutust.
heksateistkmnenda sajandi lpuks oli selle malli kordumine selgeks
saanud paljudele uurijatele. Sellal tekkisid mtlejate koolkonnad, mis
ksitlesid ajalugu kui tsklilist protsessi ja pdsid nidata, et
ebavrdsus on inimelu muutumatu seadus. Sellel doktriinil oli muidugi alati
olnud pooldajaid, aga viisis, kuidas seda nd esitati, ilmnes
mrkimisvrne muutus. Minevikus oli hierarhilise hiskonnavormi vajadus
olnud spetsiifiliselt lemkihi doktriin. Seda jutlustasid kuningad ja
aristokraadid ja vaimulikud ja juristid ja muud seda laadi tegelased, kes
nende arvel parasiteerisid, ja seda pehmendati ldiselt lubatustega
hvitusele kujuteldavas hauataguses maailmas. Keskkiht kasutas, kuni ta
vimu prast vitles, niisuguseid mrksnu nagu ßvabadus¯, ßiglus¯ ja
ßvendlus¯. Nd aga hakkasid inimeste vendluse mistet rndama inimesed, kes
ei olnud veel juhtpositsioonil, vaid alles lootsid peagi sinna juda.
Minevikus oli keskkiht teinud revolutsioone vrdsuse lipu all ja oli maksma
pannud vrske trannia niipea, kui vana oli kukutatud. Uued keskkihirhmad
kuulutasid oma tranniat tegelikult juba ette. Sotsialism, teooria, mis
tekkis heksateistkmnenda sajandi algul ja oli viimane lli ideede ahelas,
mis ulatub tagasi vanaaja orjamssudeni, oli veel sgavalt nakatatud
mdunud aegade utopismist. Aga kigis sotsialismivariantides, mis tekkisid
prast 1900. aastat, oli ikka avalikumalt loobutud seisukohast, et
eesmrgiks on vabaduse ja vrdsuse kehtestamine. Uued liikumised, mis
tekkisid sajandi keskel, ingsots Okeaanias, neobols^evism Euraasias ja
surmakultus, nagu seda ldiselt nimetatakse, Ida-Aasias, seadsid juba
teadlikult oma eesmrgiks vabadusepuuduse ja
ebavrdsuse plistamise. Need uued liikumised olid muidugi vlja kasvanud
vanadest ja pdsid silitada nende nime ja tegid silmakirjalikke kummardusi
nende ideoloogiale. Aga kigi nende eesmrk oli peatada progress ja
klmutada ajalugu valitud hetkel. Tuntud pendeldus pidi veel kord toimuma,
ja siis pidi sel olema lpp. Nagu tavaliselt, pidi keskkiht lemkihi krvale
trjuma ja ise tema asemele asuma; aga seekord pidi lemkiht, tnu
teadlikule strateegiale, olema vimeline alatiseks oma kohale jma.
Need uued doktriinid kujunesid vlja osalt ka tnu ajalooteadmiste
kogunemisele ja ajalootaju svenemisele, mida enne heksateistkmnendat
sajandit veel ieti olemaski polnud. Ajaloo tskliline liikumine oli nd
mistetav vi vhemalt nis seda olevat; ja kui see oli mistetav, siis oli
see ka muudetav. Aga peamine, phimtteline phjus oli see, et juba
kahekmnenda sajandi alguses oli inimeste vrdsus saanud tehniliselt
vimalikuks. Tsi kll, inimesed ei olnud vrdsed oma snnipraste eelduste
poolest ja tegevusalad olid eristunud sel kombel, et see soosis htesid
teiste arvel; aga polnud enam mingit vajadust klassivahede jrele vi suurte
varanduslike erinevuste jrele. Varasematel aegadel olid klassivahed
paratamatud ja koguni soovitavad. Ebavrdsus oli tsivilisatsiooni hind.
Masinatootmise arenemisega aga muutus olukord. Kuigi inimesed pidid ikka
veel tegema erinevaid tid, ei pidanud nad enam elama erineval sotsiaalsel
ja majanduslikul tasemel. Selleprast ei olnud inimeste vrdsus vimule
prgivate uute rhmade vaatekohalt enam mingi ideaal, mille poole pda,
vaid oht, mida tuli vltida. Primitiivsematel aegadel, kui iglane ja
rahulik hiskond ei olnud veel vimalik, oli vga lihtne sellesse uskuda.
Unistus maapealsest paradiisist, kus inimesed elavad vennalikult koos, ilma
seaduste ja ilma kurnava tta, oli inimeste ettekujutust ktkes hoidnud
tuhandeid aastaid. Ja sel ngemusel oli teatav mju olnud ka neile
rhmadele, kes tegelikult jrjekordsest ajaloomuutusest kasu said.
Prantsuse, Inglise ja Ameerika revolutsiooni prijad olid osalt veel uskunud
oma tiraadidesse, mis kuulutasid inimigusi, snavabadust, vrdsust seaduse
ees ja nii edasi, ja olid isegi lasknud neist mnevrra oma kitumist
mjutada. Aga kahekmnenda sajandi neljandal aastakmnel olid juba kik
poliitilise mtte phivoolud autoritaarsed. Maise paradiisi ideele tmmati
kriips peale just siis, kui see muutus realiseeritavaks. Kik uued
poliitikateooriad, kskik kuidas nad end ka nimetasid, viisid tagasi
hierarhiale ja korrale. Ja selles ldises mentaliteedi kalgistumises, mis
algas umbes 1930. aastal, tulid taas kasutusele tavad ja kombed, mis olid
juba ammu krvale jetud, mnel juhul sadu aastaid tagasi, - vangistamine
ilma kohtuta, sjavangide orjana kasutamine, avalikud hukkamised, piinamised
lestunnistuste saamiseks, pantvangide vtmine ja tervete rahvaste
kditamine, - ja vhe sellest, et need muutusid ldiseks, nendega leppisid
ja neid koguni igustasid inimesed, kes pidasid end valgustatuks ja
edumeelseks.
Ingsots ja temaga vitlevad poliitilised teooriad kujunesid lplikult
vlja alles prast aastakmneid vldanud kodusdade, revolutsioonide ja
kontrrevolutsioonide lainet kogu maailmas. Aga mitmesugused, ldiselt
totalitaarseks nimetatud ssteemid, mis olid esile kerkinud sajandi alguses,
olid lasknud neid juba ette aimata, ja kaosest esilekerkiva maailma
piirjooned olid juba ammu ilmsed. Ja niisama ilmne olid see, mis sorti
inimesed hakkavad seda maailma juhtima. Uue aristokraatia moodustasid
philiselt brokraadid, teadlased, insenerid, ametihingutegelased, avaliku
arvamuse eksperdid, sotsioloogid, petajad, ajakirjanikud ja elukutselised
poliitikud. Neid inimesi, kes prinesid kindlapalgalisest keskklassist ja
tlisklassi lakihist, oli kujundanud ja liitnud monopolistliku tstuse ja
tsentraliseeritud hariduse kle maailm. Kui neid vrrelda endiste aegade
vastava hiskonnakihiga, siis ei olnud nad nii ahned ja luksushimulised,
janunesid aga rohkem puhast vimu ja olid eelkige teadlikumad sellest, mida
nad teevad, ja tahtekindlamad opositsiooni purustamises. See viimane
erinevus oli kige olulisem. Tnapevastega vrreldes olid kik mineviku
tranniad loiud ja saamatud. Valitsevad rhmad olid ikka mingil mral
liberaalsetest ideedest nakatatud, kaldusid jtma igale poole lahtisi otsi
ja arvesse vtma ainult otseseid tegusid, tundmata huvi selle vastu, mida
nende alamad mtlevad. Isegi keskaegne katoliku kirik oli kaasaja mdupuu
jrgi tolerantne. Osalt oli phjus kindlasti selles, et minevikus polnud
helgi valitsusel vimalik oma kodanikke pideva jrelvalve all hoida.
Trkikunsti leiutamine tegi avaliku arvamuse manipuleerimise muidugi
lihtsamaks ja film ja raadio arendasid seda protsessi edasi. Televisiooni
areng ja tehnilised uuendused, mis vimaldasid kasutada hte ja sama seadet
nii saatja kui vastuvtjana, tegid aga eraelule lpu. Iga kodanikku vi
vhemasti iga kodanikku, kes oli kllalt thtis, et teda silmas pidada, sai
nd kakskmmend neli tundi pevas politsei pilgu all ja ametliku
propaganda kuuldavuses hoida, kusjuures kik teised kommunikatsioonikanalid
olid suletud. Esimest korda oli nd riigil vimalus alamatele peale suruda
tielikku kuulekust, ja vhe sellest, ka tielikku arvamuste htsust.
Prast viiekmnendate ja kuuekmnendate aastate revolutsioonilist
perioodi toimus hiskonnas nagu tavaliselt mberrhmitumine lem-, kesk- ja
alamkihiks. Aga uus lemkihirhm ei tegutsenud, erinevalt kigist oma
eelkijaist, instinktile tuginedes, vaid teadis tpselt, mida tuleb oma
asendi kindlustamiseks teha. Juba ammu oli aru saadud, et oligarhia ainus
kindel alus on kollektivism. Jukust ja privileege on kige kergem kaitsta,
kui neid omatakse hiselt. Niinimetatud ßeraomanduse likvideerimine¯, mis
toimus sajandi keskel, thendas tegelikult omandi kontsentreerimist mrksa
viksema arvu inimeste ktte kui varem, - selle erinevusega, et uuteks
omanikeks oli rhm, ja mitte suur hulk eri isikuid. Individuaalselt ei oma
Partei liige midagi peale thtsusetute isiklike asjade. Kollektiivselt omab
Partei aga kike Okeaanias, sest ta juhib kike ja kasutab tooteid oma
rangemist mda. Revolutsioonile jrgnenud aastatel oli tal vimalik
tusta sellesse valitsevasse asendisse peaaegu vastupanuta, sest kogu seda
protsessi esitati kui kollektiviseerimisakti. Oli alati endastmistetavaks
peetud, et kui kapitalistide varandus on eksproprieeritud, peab jrgnema
sotsialism, ja kapitalistide varandus oli kaheldamatult eksproprieeritud.
Vabrikud, kaevandused, maa, majad ja transpordivahendid - kik oli neilt ra
vetud, ja kuna need ei kujutanud endast enam eraomandit, pidi jrelikult
tegemist olema hiskondliku omandiga. Ingsots, mis oli vlja kasvanud
varasemast sotsialistlikust liikumisest ja oli omaks vtnud ka selle
fraseoloogia, titis tegelikult sotsialistliku programmi phipunkti;
tulemusega, mis oli ennakult ette nhtud ja ette kavatsetud, et majanduslik
ebavrdsus muutus sellega psivaks.
Aga hierarhilise hiskonna plistamise probleemid ulatuvad palju
sgavamale. Valitsev rhm vib vimu kaotada vaid neljal phjusel. Ta kas
langeb vlisvaenlase ke lbi, vi ta valitseb nii saamatult, et see hutab
masse mssama, vi ta laseb tekkida tugeval ja rahulolematul keskkihirhmal,
vi ta kaotab eneseusalduse ja valitsemistahte. Need tegurid ei mju
ksikult ja tavaliselt on kik need neli mingil mral esindatud. Valitsev
klass, kes suudab end kigi nende vastu kaitsta, psib igavesti vimul.
Lppkokkuvttes on mrav valitseva klassi enda sisemine hoiak.
Alates selle sajandi keskpaigast oli esimene oht tegelikult kadunud.
Kik kolm suurvimu, kes on maailma omavahel ra jaganud, on tegelikult
vallutamatud ja vivad saada vallutatavaks vaid aeglaste demograafiliste
muutuste kaudu, mida valitsus, kellel on laialdane vim, vib kergesti ra
hoida. Ka teine oht on ainult teoreetiline. Massid ei hakka kunagi mssama
omal algatusel ja nad ei hakka kunagi mssama ainult selleprast, et nad on
rhutud. Tepoolest, kui neil ei ole vrdlusvimalusi, nad isegi ei tea, et
nad on rhutud. Mineviku sagedased majanduskriisid olid tiesti tarbetud ja
neil ei lasta enam korduda, kll aga vib esineda ja esinebki teisi ja
niisama suuri vapustusi, ilma et neil oleks poliitilisi tagajrgi, sest
puuduvad igasugused vimalused vljendada oma rahulolematust. Mis puutub
leproduktsiooniprobleemi, mis hvardas meie hiskonda sellest peale, kui
hakkas arenema masintootmine, siis see on lahendatud tnu alalisele
sjapidamisele (vt. III ptk.), mis on kasulik ka hiskonna moraali vajalikul
krgusel hoidmiseks. Niisiis on meie praeguste valitsejate seisukohalt
teliseks ohuks ainult uue, vimekate, alarakendatud ja vimuahnete inimeste
rhma tekkimine ja liberalismi ning skeptitsismi levik nende enda ridades.
Probleem, kui nii vib elda, on kasvatuslik. Probleem on selles, et
pidevalt vormida nii juhtiva rhma kui ka sellele otseselt alluva, suurema,
tidesaatva rhma teadvust. Masside teadvust tuleb mjutada ainult
negatiivselt.
Eeltoodu phjal vib ette kujutada - kui seda juba ei tunta - Okeaania
hiskonna ldstruktuuri. Pramiidi tipus on Suur Vend. Suur Vend on eksimatu
ja kikvimas. Tema juhtimisest ja innustusest tulenevad kik edusammud,
kik saavutused, kik vidud, kik leiutised, kik teadmised, kogu tarkus,
kogu nn ja kik, mis on vrtuslik. Keegi ei ole Suurt Venda iial ninud.
Ta on ngu plangul, hl teleekraanis. Vib olla sna kindel, et ta ei sure
iial, ja juba praegu puudub selgus selles, millal ta on sndinud. Suur Vend
on vliskuju, milles Partei tahab end maailmale nidata. Tema funktsioon on
koondada hte punkti armastust, hirmu ja aukartust, - tundeid, mida on
kergem seostada ksikisiku kui organisatsiooniga. Suurest Vennast allpool on
sisepartei, mille liikmeskond on piiratud kuue miljoniga ehk vhem kui kahe
protsendiga Okeaania elanikkonnast. Siseparteist allpool on vlispartei, ja
kui seisparteid vib pidada riigi ajuks, siis vlisparteid vib vrrelda
tema ktega. Sellest allpool on tumm mass, keda me tavaliselt nimetame
ßproledeks¯ ja keda on ligi 85 protsenti elanikkonnast. Meie eespoolse
jaotuse jrgi on proled alamkiht, sest ekvatoriaalmaade orirahvad, kes
kivad pidevalt he vallutaja kest teise vallutaja ktte, ei ole struktuuri
alaline vi vltimatu osa.
Phimtteliselt ei ole neisse kolme rhma kuulumine prilik. Teoorias
ei snni sisepartei liikme laps siseparteisse. Vastu vetakse emba-kumba
parteiharru eksamiga, mis sooritatakse kuueteistkmneaastaselt. Samuti ei
esine mingit rassilist diskrimineerimist vi provintsidevahelist
ebavrdsust. Partei ladvikust vib leida nii juute, neegreid kui ka
Luna-Ameerika puhastverd indiaanlasi ja iga piirkonna valitsusaparaat
koosneb kohalikest ametnikest. Pole htki Okeaania osa, kus elanikud
tunneksid, et nad on koloniaalrahvas, keda valitsetakse kaugest pealinnast.
Okeaanial ei ole pealinna ja tema nominaalne riigipea on isik, kelle
asukohta ei tea keegi. Vlja arvatud see, et inglise keel on tema peamine
lingua franca ja uuskeel on tema ametlik keel,
ei ole ta mingil moel tsentraliseeritud. Tema valitsejaid ei hoia koos mitte
veresidemed, vaid ustavus hisele petusele. Tsi kll, meie hiskond on
kihistunud, ja vga jigalt kihistunud, kusjuures aluseks nib esimesel
pilgul olevat prilikkus. Eri rhmade vahel on palju vhem edasi-tagasi
liikumist kui kapitalismi vi isegi industrialiseerimiseelsel ajastul.
Partei kahe haru vahel ju toimub teatav vahetus, aga ainult sedavrd, kui
see tagab, et siseparteist praagitakse nrgemad vlja ja vlispartei
auahnemad liikmed tehakse kahjutuks, lastes neil tusta. Proletaarlastel ei
lasta tegelikult parteisse astuda. Kige andekamad neist, kellest viks
kujuneda rahulolematuse tuumik, paneb Mttepolitsei lihtsalt mrgile ja
krvaldab. Aga see asjade seis ei ole tingimata psiv ega ole sel ka
phimttelist thtsust. Partei ei ole klass vanas mttes. Ta ei pa vimu
kui niisugust oma lastele prandada, ja kui ei ole muud moodust hoida
vimekamaid mehi tipus, on ta tiesti valmis vrbama hoopis uut plvkonda
proletariaadi ridadest. Kriitilistel aastatel aitas tsiasi, et Partei ei
ole prilik institutsioon, suurel mral opositsiooni neutraliseerida. Vana
tpi sotsialist, keda oli petatud vitlema nn. klassiprivileegide vastu,
oli veendunud, et see, mis pole prilik, ei saa olla psiv. Ta ei taibanud,
et oligarhia jtkuvus ei pea olema fsiline, ega jnud mtisklema selle
le, et priliku aristokraatia vim on alati olnud lhiajaline, samal ajal
kui adoptiivsed organisatsioonid nagu katoliku kirik on kestnud vahel sadu
ja tuhandeid aastaid. Oligarhilise valitsemisvormi olemus ei ole mitte
prandatavus, vaid teatava surnult elavale pealepandud maailmavaate ja
eluviisi psivus. Valitsev rhm jb valitsevaks rhmaks seni, kuni ta vib
ise endale jrglasi mrata. Parteid ei huvita mitte oma vere plistamine,
vaid iseenda plistamine. Pole thtis, kes
vimu enda kes hoiab, eeldusel, et hierarhiline struktuur psib
muutumatuna.
Kik tekspidamised, kombed, maitsed, tunded ja hoiakud, mis meie aega
iseloomustavad, on tegelikult mratud lal hoidma Partei salaprasust ja
takistama tajumast kaasaegse hiskonna telist olemust. Fsiline vastuhakk
vi kige viksemgi samm vastuhaku suunas ei ole praegu enam vimalik.
Proletaarlastelt pole midagi karta. Omaette jetuna jtkavad nad plvest
plve ja sajandist sajandisse ttamist, sigimist ja suremist, mitte ainult
hegi ajeta vastu hakata, vaid ka suutmata taibata, et maailma vib olla ka
teistsugune, kui ta on. Ohtlikuks viksid nad muutuda vaid juhul, kui
tstusliku tehnika areng nuaks neile suurema hariduse andmist; kuna aga
sjaline ja majanduslik konkurents ei ole enam thtis, on ldine haridustase
hoopis lagunemas. On tiesti kskik, missugused on masside arvamused vi
kas neil neid ldse on. Neile vib lubada mttevabadust, sest nad on
mtlemisvimetud. Seevastu Partei liikme puhul ei sallita vhimatki
eriarvamust kige thtsusetumaski ksimuses.
Partei liige elab snnist surmani Mttepolitsei silma
all. Isegi kui ta on ksi, ei saa ta iial kindel olla, et ta on ksi. Teda
vib iga hetk ette hoiatamata kontrollida, magab ta vi on rkvel, ttab
vi puhkab, on vannis vi voodis, ja kontrollida nii, et ta ei teagi, et
teda kontrollitakse. kski tema liigutus ei ole thtsusetu. Tema sprused,
tema meelelahutused, tema kitumine naise ja lastega, tema noilme, kui ta
on ksi, snad, mida ta unes pomiseb, isegi tema iseloomulikud liigutused, -
midagi ei jeta kahe silma vahele. Rkimata telistest libastumistest,
pannakse kindlalt mrgile kik veidrused, olgu kui tahes vikesed, kik
muutused harjumustes, igasugune nrviline maneerlikkus, mis vib olla
siseheitluse smptoom. Tal ei ole heski suunas valikuvabadust. Teisest
kljest ei piira tema tegusid kski seadus vi selgelt snastatud
kitumiskoodeks. Okeaanias ei ole seadusi. Mtted ja teod, mis, kui nad on
mrgile pandud, thendavad kindlat surma, ei ole vormiliselt keelatud, ja
lputud puhastused, arreteerimised, piinamised, vangistamised ja hukkumised
pole meldud mitte teliselt toimepandud kuritegude karistamiseks, vaid
nende inimeste krvaldamiseks, kes viksid ehk kunagi tulevikus mingi
kuriteo toime panna. Partei liikmelt ei nuta mitte ainult igeid arvamusi,
vaid ka iget vaistu. Paljusid uskumusi ja hoiakuid, mida temalt nutakse,
ei ole kunagi selgelt mratletud ja neid ei saagi mratleda, paljastamata
ingsotsi loomuomaseid vastuolusid. Kui ta on igeusklik (uuskeeles
heaoimur), teab ta igas olukorras, jrele mtlemata, mida on ige uskuda vi
soovitav tunda. Igal juhul on juba lapseplves lbitehtud phjalik vaimne
treening, mille vtmesnadeks on uuskeelsed misted roimstopp, mustvalge ja
kaksisoim, vtnud talt tahte ja vime asjade le sgavamalt jrele melda.
Partei liikmel ei tohi olla isiklikke tundeid ega meeleolulangusi.
Temalt oodatakse, et ta oleks pidevas vlisvaenlaste ja riigireeturite
vihkamises, vidujoovastuses ja enesealanduses Partei vgevuse ja tarkuse
ees. Tema armetust ja viletsast elust tingitud rahulolematus juhitakse
sihikindlalt krvale ja hajutatakse niisuguste vtetega nagu kaks vihkamise
minutit, ja mtlemine, mis viks viia skeptilise vi mssulise hoiakuni, on
juba ette tapetud. Selle distsipliini kige esimest ja kige lihtsamat
astet, mida saab petada isegi vikestele lastele, nimetatakse uuskeeles
roimstopp. Roimstopp thendab vimet otsekui vaistlikult peatuda iga
ohtliku miste knnisel. See sisaldab ka oskust jtta thele panemata
analoogiaid, lasta krvust mda loogikavigu ja mista valesti kige
lihtsamaid argumente, kui need on ingsotsile vaenulikud, ja tunda igavust
vi vastumeelsust, niipea kui mni mttekik viks viia ketserlikku suunda.
Roimstopp on lhidalt eldes kaitsev lollus.
Aga ainuksi lollusest ei piisa. Vastupidi, teline igeusklikkus eeldab
niisama tiuslikku kontrolli oma vaimsete protsesside le, nagu on
akrobaadil oma keha le. Okeaania hiskond psib lppkokkuvttes usul, et
Suur Vend on kikvimas ja et Partei on eksimatu. Aga kuna Suur Vend ei ole
tegelikult kikvimas ja Partei ei ole eksimatu, siis nuab see vsimatult
ja lakkamatut paindlikkust faktide tlgendamisel. Vtmesnaks on siinkohal
mustvalge. Nagu uuskeele snadel enamasti, on
ka sellel snal kaks vastandlikku thendust. Oponendi kohta tarvitatuna
thendab see hbitut kommet musta valgeks kuulutada, ignoreerides ilmselgeid
fakte. Parteilase kohta tarvitatuna thendab see lojaalset valmisolekut
musta valgeks tunnistada, kui parteidistsipliin seda nuab. Aga see thendab
ka vimet uskuda, et must on valge, ja enamgi veel, teada, et must on valge,
ning unustada, et kunagi on vastupidist usutud. See nuab pidevat mineviku
mbertegemist, mida vimaldab mtlemisssteem, mis hlmab tegelikult kik
lejnud ja mida tuntakse uuskeeles kaksisoima nime all.
Mineviku mbertegemist on vaja kahel phjusel, millest ks on vhem
thtis ja nii-elda rahoidev. Vhem thtis phjus on see, et osalt on
Partei liige nagu proletaarlanegi oma elutingimustega rahul selle tttu, et
tal ei ole vrdlusvimalust. Teda tuleb ra ligata minevikust, nagu teda
tuleb ra ligata ka vlisriikidest, sest ta peab uskuma, et ta elab
paremini kui tema esivanemad ja et materiaalse heaolu keskmine tase aina
tuseb. Aga mrksa olulisem phjus minevikku kohandada on vajadus kaitsta
Partei eksimatust. Thtis ei ole ainult see, et knesid, statistikat ja
igasuguseid allikaid tuleb pidevalt ajakohastada nitamaks, et Partei
prognoosid on alati iged olnud. Thtis on ka see, et iial ei tohi mnda
htki muutust doktriinis vi poliitilises kursis. Sest oma arvamuse vi
isegi poliitika muutmine oleks oma nrkuse tunnistamine. Kui niteks
Euraasia vi Ida-Aasia (kskik kumb) on praegu vaenlane, siis peab ta olema
alati vaenlane olnud. Ja kui faktid rgivad midagi muud, siis tuleb fakte
muuta. Nii kirjutatakse ajalugu pidevalt mber. Ja seda igapevast minevikku
vltsimist, mida teostab Teministeerium, on riigikorra stabiilsuseks
niisama vaja nagu represseerimist ja nuhkimist, mida teostab
Armastusministeerium.
Mineviku muutuvus on ks ingsotsi phitekspidamisi. Minevikusndmusi,
nagu videtakse, pole objektiivselt olemas, nad elavad vaid kirjalikes
allikates ja inimeste mlus. Minevik on see, mille suhtes allikad ja mlu on
hel nul. Ja kuna Parteil on tielik kontroll kigi allikate le ja niisama
tielik kontroll oma liikmete teadvuse le, siis jreldub sellest, et
minevik on see, milleks Partei teda suvatseb teha. Ja sellest jreldub ka,
et kuigi minevikku saab muuta, ei ole seda iial helgi konkreetsel juhul
muudetud. Sest kui ta on uuesti loodud sel kujul, nagu momendil on vaja,
siis see uus versioon ongi minevik, ja mingit teist minevikku pole iial
saanud olla. See kehtib ka siis, kui hte ja sama sndmust tuleb aasta
jooksul mitu korda tundmatuseni muuta, mida juhtub kllalt tihti. Partei
valduses on kogu aeg absoluutne tde, ja selge on, et see, mis on
absoluutne, ei saa kunagi olla olnud erinev sellest, mis ta on praegu. Nagu
nha, sltub kontroll mineviku le eelkige mlu treenitusest. Kirjalike
allikate vastavusse viimine momendil kehtiva igeusklikkusega on
puhtmehhaaniline toiming. Aga vaja on ka mletada, et sndmused toimusid
soovitud viisil. Ja kui on vaja mlu mber seada vi kirjalikke allikaid
vltsida, siis on vaja ka unustada, et nii on
tehtud. Seda trikki aga saab ppida nagu iga teistki ajude gmnastikat. Ja
seda on ppinud enamik Partei liikmeid, ja kindlasti kik need, kes on
niisama intelligentsed kui igeusklikud. Vanakeeles nimetatakse seda pris
avameelselt ßreaalusekontrolliks¯. Uuskeeles nimetatakse seda kaksisoimaks,
kuigi kaksisoim sisaldab ka veel palju muud.
Kaksisoim thendab vimet hoida oma teadvuses korraga kaht vastandlikku
tekspidamist ja need mlemad omaks vtta. Tark Partei liige teab, mis
suunas tal tuleb oma mlu muuta; ta teab jrelikult ka, et ta teeb
reaalsusega trikke; aga kaksisoima abil ta veenab ennast, et reaalsus ei
kannata selle all. See protsess peab olema teadlik, muidu ta ei toimu
kllalt tpselt, aga ta peab olema ka ebateadlik, muidu ta toob kaasa
vltsuse- ja selle tttu stunde. Kaksisoim
on ingsotsi tuum, sest Partei phitegevuseks on kasutada teaduslikku
pettust, silitades samal ajal tielikku aususega kaasneva eesmrgikindluse.
Sihilikud valed, millesse ise tielikult usutakse, kigi ebamugavaks
muutunud faktide unustamine, ja siis, kui neid jlle tarvis lheb,
meeldetuletamine just nii kauaks kui vaja, objektiivse reaalsuse olemasolu
eitamine ja selle eitatud reaalsuse arvessevtmine, - seda kike on
tingimata vaja. Isegi selle sna kaksisoim
kasutamisel tuleb rakendada kaksisoima. Sest
seda sna kasutades vetakse omaks, et moonutatakse reaalsust; uue
kaksisoima abil kustutatakse see teadmine: ja nii lpmatuseni, ikka vale he
sammu vrra test eespool. Lppkokkuvttes on Partei just tnu kaksisoimale olnud vimeline - ja vib, nagu me teame, veel
tuhandeid aastaid vimeline olla - peatama ajaloo kiku.
Kik minevikuoligarhiad minetasid oma vimu kas selle tttu, et nad
luustusid, vi selle tttu, et nad pehmusid. Nad kas jid rumalaks ja
lbeks, suutmata kohaneda muutuvate tingimustega, ja kukutati; vi nad jid
liberaalseks ja araks, tegid jreleandmisi, kus oleks tulnud kasutada judu,
ja kukutati samuti. Nad langesid, vib elda, kas oma iseteadvuse vi
iseteadvuse puudumise tttu. Partei saavutuseks ongi see, et ta on loonud
mttessteemi, kus need mlemad seisundid vivad samaaegselt olemas olla. Ja
Partei lemvim ei saakski helgi teisel intellektuaalsel alusel psima
jda. Kui tahetakse valitseda ja jdagi valitsema, tuleb olla vimeline
reaalsustaju nihestama. Sest vimul psimise saladuseks on oskus hendada
usku oma eksimatusse vimega ppida mineviku vigadest.
Ei tarvitse vist lisada, et osavaimad kaksisoima praktiseerijad on need, kes kaksisoima leiutasid ja teavad, et see on tohutu vaimse
petmise ssteem. Meie hiskonnas on need, kes kige paremini teavad, mis
toimub, htlasi need, kes on kige kaugemal maailma ngemisest sellisena,
nagu ta on. ldiselt, mida rohkem mistust, seda rohkem pettekujutlusi; mida
intelligentsem, seda neurasteenilisem. Seda nitab tsiasi, et sjahsteeria
intensiivsus kasvab, kui hiskonna redelil krgemale tusta. Peaaegu kige
mistlikumalt suhtuvad sjasse vaidlusaluste piirkondade alistatud rahvad.
Nende jaoks on sda lihtsalt ks pidev loodusnnetus, mis phib neist ikka
ja jlle le nagu tusulaine. Neil on tiesti kskik, kumb pool vidab. Nad
teavad, et vimuvahetus thendab tegelikult ainult seda, et edaspidi nad
teevad sedasama td mis ennegi uute isandate heaks, kes kohtlevad neid
samamoodi, nagu kohtlesid vanad. Veidi paremates tingimustes elavad
tlised, nn. ßproled¯, pravad sjapidamisele thelepanu ainult ajuti.
Vajaduse korral saab neis hirmu- ja vihkamishoogusid les piitsutada, aga
omapead jetuna vivad nad pikaks ajaks ldse unustada, et sda on kimas.
Telist sjaindu vib leida vaid Partei ridadest, eelkige siseparteist.
Kige kindlamalt usuvad maailma vallutamisse need, kes teavad, et see on
vimatu. See omaprane vastandite hitamine - teadmine teadmatusega,
knilisus fanatismiga - on ks Okeaania hiskonna peamisi tunnusjooni.
Ametlik ideoloogia kubiseb vasturkivustest, isegi seal, kus nende jrele
ei ole mingit praktilist vajadust. Nii niteks on Partei krvale heitnud ja
halvustab kiki phimtteid, millel sotsialistlik liikumine algselt phines,
ja teeb seda sotsialismi kaitsmise nimel. Ta jutlustab niisugust plgust
tlisklassi vastu, nagu seda pole nhtud sajandite jooksul, ja paneb oma
liikmed kandma vormirivast, mis oli kunagi tpiline fsilise t
tegijatele ja mis seeprast le vetigi. Ta nestab sstemaatiliselt
perekonna htekuuluvust, ja nimetab oma juhti nimega, mis apelleerib
otseselt perekondliku lojaalsuse tundele. Isegi meid valitseva nelja
ministeeriumi nimetused demonstreerivad jultumust, millega misteid
sihikindlalt pahupidi pratakse. Rahuministeerium tegeleb sjaga,
Teministeerium valega, Armastusministeerium piinamisega ja
Klluseministeerium nljutamisega. Need vasturkivused ei ole juhuslikud ja
ei tulene ka lihtsalt silmakirjalikkusest: need on sihikindlad kaksisoima harjutused. Sest vimu saab piiramatult
silitada ainult vastuolusid lepitades. Mingil muul viisil pole vimalik
igiplist tsklit murda. Kui tahetakse inimeste vrdsust lplikult krvale
heita, kui tahetakse, et lemkiht, nagu me seda nimetasime, jks alatiseks
vimule, siis peab valitsevaks vaimseks seisundiks olema kontrollitav
ndrameelsus.
Aga on veel ks ksimus, mida me oleme siiani vltinud. See on: miks
peab inimeste vrdsuse idee krvale heitma? Eeldades, et me oleme selle
protsessi mehaanikat igesti kirjeldanud: mis on selle tohutu, hoolega
planeeritud katse tukejud ajalugu teataval kindlal momendil kinni
klmutada?
Siinkohal me juame keskse saladuseni. Nagu me ngime, phineb Partei
ja eriti sisepartei mstilisus kaksisoimal.
Aga sellest sgavamal peitub algne tukejud, igipsiv instinkt, mis viis
esmalt vimu haaramiseni ja ti seejrel kaasa kaksisoima. Mttepolitsei,
pideva sjapidamise ja kik muud vajalikud praldised. See tukejud on...
Winstoni teadvusse judis vaikus, nagu juab teadvusse mingi uus heli.
Talle tundus, et Julia on juba tkk aga vga vagusi olnud. Tdruk lamas
klili, lakeha paljas, ksi pse all, tume juuksesalk silmile langenud. Ta
rind kerkis ja vajus rahulikult ja korrapraselt.
ßJulia!¯
Ei mingit vastust.
ßJulia, oled sa rkvel?¯
Ei mingit vastust. Julia magas. Winston sulges raamatu, pani selle
ettevaatlikult prandale, heitis pikali ja tmbas endale ja Juliale teki
peale.
Ma ei ole ikka veel teada saanud phisaladust, mtles ta. Ta sai aru,
kuidas, aga ta ei saanud aru, miks. Esimene peatkk, nagu kolmaski peatkk,
ei olnud talle elnud tegelikult midagi uut, see oli ainult
sstematiseerinud teadmisi, mis tal juba enne olid. Aga prast selle
lugemist teadis ta kindlamalt kui enne, et ta ei ole hull. Vhemuses
olemine, isegi ksi olemine ei tee sinust veel hullu. On olemas tde ja on
olemas vale, ja kui sa hoiad kinni test kas vi tervet maailma trotsides,
siis sa ei ole hull. Loojuva pikese kollane kiir tungis lbi akna ja langes
padjale. Ta sulges silmad. Pikesepaiste nol ja tdruku sile keha, mis
puutus vastu tema keha, andsid talle hea, uinutava, kindla tunde. Ta oli
ohutus paigas, kik oli hsti. Ta uinus, sosistades: ßTerve mistus ei ole
statistiline suurus,¯ tundes, et neis snades peitub sgavamtteline
elutarkus.
*
Kui ta rkas, oli tal tunne, et ta on maganud vga kaua, aga pilk
vanamoelisele kellale tles talle, et kell on alles kakskmmend kolmkmmend.
Ta ji veel natukeseks ajaks tukastama; siis hakkas alt hoovist kostma
tuttavat lauluhlt:
ßOli petlik see nneootus,
mis mdus kui suve.
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis ji,
see on rvind mu sdame!¯
See totter laul nis olevat ikka veel populaarne. Seda vis igal pool
kuulda. See oli vlja trjunud ßVihkamise laulu¯. Julia rkas selle hle
peale les, ringutas magusasti ja tusis voodist les.
ßMul on kht thi,¯ tles ta. ßTeeme veel he kohvi. Pagan! Tuli on ra
kustunud ja vesi on titsa klm.¯ Ta raputas priimust. ßJa petrooleum on
otsas.¯
ßMa usun, et Charringtoni-vanalt saab laenata.¯
ßImelik, ma olin kindel, et see on tis. Peab riidesse panema,¯ lisas
ta. ßOleks nagu klmemaks linud.¯
Ka Winston tusis ja pani ennast riidesse. Vsimatu hl laulis:
ßOn eldud: ununeb halb,
on eldud, et leppida vid,
kuid su naeratus klm ja pisar julm
mul raskeid haavu lid!¯
Winston lks tunkede rihma pingule tmmates akna juurde. Pike oli
majade taha kadunud; see ei paistnud enam hoovi. Munakivid olid mrjad, nagu
oleks neid sja pestud, ja tal oli tunne, nagu oleks ka taevast pestud, nii
vrske ja hele oli sina korstnate vahel. Naine marssis vsimatult
edasi-tagasi, korkides ennast kinni ja lahti, lauldes ja vait jdes, ja
riputades ha uusi, uusi ja uusi mhkmeid nrile kuivama. Winston arutas
endamisi, kas ta teenib selle tga endale leiba vi on lihtsalt
kahe-kolmekmne lapselapse ori. Julia oli tulnud tema krvale; kerge
imetlusega silmitsesid nad tursket kuju all hoovis. Kui Winston vaatas naist
selle iseloomulikus poosis - jmedad ksivarred pesunri poole knitatud
ja vimas mratagumik upakil - , mrkas ta esmakordselt, et see naine oli
ilus. Talle polnud varem phegi tulnud, et viiekmneaastast naist, kelle
keha on laste snnitamisest koletult paisunud ja tst kvaks ja karedaks
muutunud, nii et see on nagu kuivanud kaalikas, viks ldse ilusaks pidada.
Aga seda ta oli, ja lppude lpuks, miks ka mitte, leidis Winston. Tugev
rohmakas keha nagu graniidirahn ja parkunud punane nahk olid noore neiu
kehaga samasuguses suhtes nagu kibuvitsamari roosiiega. Aga miks peaks
vilja iest halvemaks pidama?
ßTa on ilus,¯ sosistas Winston.
ßTema puusambermt on vhemalt meeter,¯ tles Julia.
ßTema ilu ongi selline,¯ tles Winston.
Ta hoidis ktt mber Julia ntke piha. Julia jalg puusast plveni
toetus kergelt vastu tema jalga. Nende kehast ei pidanud iial last sndima.
See oli asi, mida nad ei saanud endale iial lubada. Nad visid oma saladusi
edasi anda ainult suust suhu, ajust ajju. Sellel naisel seal all hoovis ei
olnud aju, tal olid ainult tugevad ksivarred, soe sda ja viljakas sk.
Winston mtles, et ei tea, kui palju lapsi ta on snnitanud. Oma viisteist
tkki kindlasti. See naine puhkes rikeseks itsele, vib-olla aastaks,
metsiku iluga, ja hakkas siis kitselt paisuma nagu kpsev vili ja muutus
kvaks ja punaseks ja karedaks, ja sellest peale oli tema elu ksainus
pesupesemine, krimine, nelumine, keetmine, kpsetamine, phkimine,
nhkimine, krimine, algul laste, siis lastelaste heaks, le kolmekmne
aasta, vahet pidamata. Ja prast kike seda ta veel laulis. See mstiline
austus, mida Winston tundis tema vastu, seostus kuidagi kahvatu, pilvitu
taevaga, mis ulatus korstnate taga lputusse kaugusse. Imelik oli melda, et
see taevas on kigi jaoks ks ja sama nii Euraasias, Ida-Aasias kui siin. Ja
ka inimesed selle taeva all on tiesti hesugused, - igal pool, le kogu
maailma, sajad tuhanded miljonid inimesed on just samasugused, inimesed, kes
ei tea ksteise olemasolust, keda lahutavad vihkamise ja valede mrid ja
kes on siiski peaaegu tpselt hesugused, - inimesed, kes ei ole iial
ppinud mtlema, aga kelle sdames, sas ja lihastes peitub jud, mis muudab
kord maailma teiseks. Kui ldse veel millelegi loota oli, siis ainul
proledele! Seda raamatu lpuni lugemata teadis Winston, et see peab olema
Goldsteini lppjreldus. Tulevik kuulub proledele. Aga kas ta vib kindel
olla, et kui nende aeg ktte juab, et siis see maailm, mille nad les
ehitavad, pole talle, Winston Smithile, niisama vras nagu Partei maailm?
Jah vib, sest see on lppude lpuks terve mistuse maailm. Seal, kus on
vrdsus, vib valitseda terve mistus. Varem vi hiljem see juhtub, jud
muutub teadvuseks. Proled on surematud, selles ei jnud kahtlust, kui sa
vaatasid seda vgevat kuju all hoovis. Lpuks juab ktte nende rkamine. Ja
kuni see juhtub, mingu sinna veel tuhat aastat, psivad nad kigest
hoolimata elus, nagu linnud, andes kehalt kehale edasi elujudu, mida
Parteil ei ole ja mida ta ei suuda tappa.
ßKas sa mletad,¯ ksis Winston, ßseda rstast, kes meile laulis, sel
esimesel peval, seal metsaserval?¯
ßTa ei laulnud meile,¯ vastas Julia. ßTa laulis oma lbuks. Vi isegi
mitte seda. Ta laulis lihtsalt niisama.¯
Linnud laulsid, proled laulsid, Partei ei laulnud. Kogu laias maailmas,
Londonis ja New Yorgis, Aa