ega tegutseda. Winston ja
tdruk jtkasid smist. Roog, mida nad sid, oli vedel trgi ubade hautis,
tegelikult supp. Winston hakkas pominal rkima. Kumbki ei vaadanud les;
nad helpisid usinasti lusikaga vesist rooga ja vahetasid lusikatite vahel
vaikse ilmetu hlega vheseid vajalikke lauseid.
ßMis kell te tlt lahkute?¯
ßKaheksateist kolmkmmend.¯
ßVidu vljakul ausamba juures.¯
ßSeal on teleekraanid.¯
ßKui seal on palju rahvast, siis see ei loe.¯
ßMingi mrguanne ka?¯
ßEi. rge lhenege mulle enne, kui mu mber on palju rahvast. Ja rge
vaadake minu poole. Olge lihtsalt kusagil lhedal.¯
ßMis kell?¯
ßKell heksateist.¯
ßHea kll.¯
Ampleforth ei mrganud Winstonit ja istus teise lauda. Nad ei rkinud
enam, ja niivrd kui see on vimalik, kui kaks inimest istub vastamisi sama
laua taga, ei vaadanud teineteise poolegi. Tdruk lpetas kiiresti smise
ja lahkus. Winston aga ji sigaretti suitsetama.
Winston judis Vidu vljakule enne mratud aega. Ta kndis mber
tohutu samba jalami, mille otsas Suure Venna kuju vahtis ksisilmi luna
poole, - taevasse, kus ta oli kord lahingus Esimese Maandumisraja prast
vitnud Euraasia lennuvge (vi Ida-Aasia lennuvge, nagu alles mne aasta
eest rgiti). Selle vastas le vljaku oli ks pronksist ratsamees, mis
arvati kujutavat Oliver Cromwelli. Kui kell oli viis minutit le tistunni,
polnud tdrukut ikka veel nha. Winstonit haaras jlle kohutav hirm. Ta ei
tule, ta on mber melnud! Ta jalutas aeglaselt vljaku phjapoolsele
kljele ja koges mingit verevaest rmu, tundes ra St. Martini kiriku,
mille kellad olid hdnud, kui tal olid veel kellad: ßMul maitseb apelsin.¯
Ja siis ta ngi tdrukut ausamba jalamil seismas ja lugemas vi teesklemas,
et ta loeb spiraalselt mber samba jooksvat loosungit. Talle oli ohtlik
lheneda, kuni sinna ei kogune rohkem inimesi. mberringi olid teleekraanid
frontoonidel. Aga samal hetkel hakkas kusagilt vasakult kostma hdeid ja
raskete veokite mra. Inimesed tormasid le vljaku. Ja tdruk lipsas
krmelt mber lvide samba jalamil ja liitus rahvasummaga. Winston jrgnes
talle. Jooksu pealt kuuldud lausekatkendeist taipas ta, et konvoeeritakse
Euraasia sjavange.
Vljaku lunaklg oli juba tihedalt rahvast tis. Winston, kes
tavaliselt pdis igasugusest rsinast krvale hoida, trgis, tukles ja
tegi endale teed otse rahvasumma keskele. Varsti oli tdruk tal juba
keulatuses, aga teele jid ette ks tohutu suur prole ja peaaegu niisama
tohutu suur naine, oletatavasti tema teinepool, kes moodustasid nagu
lbitungimatu lihamri. Winston trgis, klg ees, lhemale ja pdis oma
lga meeleheitliku tukega hiiglaste vahele kiiluda. Hetkeks tundus talle,
et kogu ta sisikond litsutakse lihaseliste puusade vahel puruks, aga siis ta
murdis siiski lbi, higi otsaees. Ta oli tdruku juures. Nad seisid, lg la
krval, ja vaatasid pingsalt ettepoole.
Mda tnavat liikus aeglaselt pikk veoautode voor, igal autol veokasti
nurkades psti neli puise noga valvurit, automaat kes. Autokastis
kkitasid tihedalt ksteise vastu surutult rohekas narmendavas mundris
kollased mehed. Nende kurvad mongoliidsed nod vaatasid le autokasti re
tiesti kskikselt. Kui auto juhuslikult rappus, kuuldus metalliklinat:
kik vangid kandsid jalaraudu. Koorem koorma jrel mdusid kurvad nod.
Winston teadis, et nad mduvad, aga ta ngi neid ainult ajuti. Tdruku lg
ja ksi kuni knarnukini olid tema vastu surutud. Tdruku psk oli nnda
lhedal, et ta peaaegu tundis selle soojust. Tdruk vttis algatuse otsekohe
enda peale, nagu ta oli seda teinud sklas. Ta hakkas rkima sellesama
ilmetu hlega, ta huuled liikusid vaevu ja sosin mattus tielikult
mbritsevasse krasse ja mootorite mrasse.
ßKas te kuulete mind?¯
ßJah.¯
ßKas te psete phapeva prastlunal linnast vlja?¯
ßJah.¯
ßSiis kuulake hoolega. Te peate selle meelde jtma. Lhete Paddingtoni
jaama - -¯
Peaaegu sjavelise tpsusega, mis Winstonit hmmastas, kirjeldas
tdruk marsruuti, mida Winston pidi jrgima. Pool tundi rongiga; jaama
juurest keerata vasakule; kaks kilomeetrit mda rohtukasvanud metsarada;
teerada psaste vahel; sammalt tis kasvanud murdunud puu. Tdrukul oleks
nagu kaart vaimusilma ees olnud. ßJb teile meelde?¯ sosistas ta lpuks.
ßJah.¯
ßVasakule, siis paremale, siis jlle vasakule. Ja vraval ei ole
lemist pikpuud.¯
ßJah. Mis kell?¯
ßViieteistkmne paiku. Vib-olla ma jn hiljaks. Ma tulen teist teed.
Olete kindel, et kik ji meelde?¯
ßJah.¯
ßSiis minge vimalikult kiiresti eemale.¯
Seda ta poleks pruukinud elda. Aga sel hetkel oli vimatu rahvasummast
vlja pseda. Veoautod mdusid ikka veel ja inimesed vahtisid ikka veel
ammuli sui. Algul oli siit-sealt kostunud ka sisistamist ja
pahameelehdeid, aga ainult Partei liikmete suust, ja varsti olid need
lakanud. Valitsev tunne oli lihtsalt uudishimu. Vlismaalased, olgu nad
Euraasiast vi Ida-Aasiast, olid nagu mingid imeloomad. Neid vis nha sna
otseses mttes ainult vangikolonnis, ja isegi vangikolonnis sai neile ainult
korraks pilku heita. Ja keegi ei teadnud, mis neist edasi sai, vlja arvatud
see, et mned neist poodi les kui sjaroimarid: lejnud lihtsalt kadusid,
arvatavasti sunnitlaagritesse. mmargused mongoliidsed nod olid nd
asendunud europiidsemat tpi, rpaste, habetunud ja kurnatud ngudega. le
habemetkas psesarnade vaatasid silmad Winstonile silma, ajuti imelikult
pinevil, ja kustusid siis taas. Kolonn hakkas lppema. Viimase veoauto
kastis ngi Winston ht elatanud meest, ngu ksainus hall juuksesasi, kes
seisis sirgelt, ked ristamisi rinnal, nagu oleks ta sellega harjunud, et
need on tal kinni seotud. Winstonil ja tdrukul oli lim aeg lahku minna.
Aga viimasel hetkel, kui rahvasumm neid veel tihedalt mbritses, leidis
tdruku ksi Winstoni ke ja surus seda pgusalt.
See ei kestnud kmmet sekunditki, ja ometi tundus see olevat pikk aeg,
mis nende ked olid kokku pimunud. Winstonil oli aega tundma ppida kiki
selle ke ksikasju. Ta tajus pikku srmi, vormikaid ksi, tst mhnalist
peopesa ja randme pehmust. Ainult selle tunde alusel oleks ta tundnud selle
ke ka silma jrgi ra. Samal hetkel taipas ta, et ta ei tea, mis vrvi on
tdruku silmad. Vib-olla pruunid, aga mnikord on tumedate juustega
inimestel ka sinised silmad. Pead prata ja tdruku poole vaadata oleks
olnud meldamatu lollus. Ked kokku klammerdunud, nhtamatult inimkehade
pressi all, vahtisid nagu liikumatult enda ette ja tdruku silmade asemel
vaatasid elatanud vangi silmad juuksepahmakast kurblikult Winstonile otsa.
2
Winston sammus mda valgusest ja varjust kirendavat metsarada, astudes
kullalaikudesse, seal kus puud harvenesid. Pahemat ktt oli metsaalune
siniliiliatega le klvatud. O^hk oleks nagu suudelnud nahka. Oli teine mai.
Kusagilt kaugemalt, metsasgavusest kostis meigaste kudrutamist.
Ta oli natuke vara kohale judnud. Sit oli linud sekeldusteta, ja
tdruk oli ilmselt nii kogenud, et Winston kartis vhem, kui ta muidu oleks
kartnud. Ta oli kindel, et tdruk on leidnud ohutu kohtumispaiga. ldiselt
ei saanud eeldada, et maal vib end julgemini tunda kui Londonis.
Teleekraane siin muidugi ei olnud, kll aga tuli karta peidetud mikrofone,
millega sai su hlt salvestada ja identifitseerida; pealegi oli raske
maakohas ksinda ringi kia, nii et see thelepanu ei rata. Kuni saja
kilomeetri piires liikumiseks polnud passi mrget vaja, aga mnikord
luusisid raudteejaamades patrullid, kes kontrollisid kigi ettejuhtunud
Partei liikmete dokumente ja esitasid tlikaid ksimusi. O^nneks polnud
sedapuhku htki patrulli nha ja raudteejaamast tulles oli Winston
vahetevahel ettevaatlikult selja taha piiludes kindlaks teinud, et teda ei
jlitata. Rong oli prolesid tis, kes olid suvise ilma tttu phapevases
meeleolus. Puupinkidega vaguni kupee, kus ta istus, oli pilgeni tis
htainust tohutu suurt perekonda, alates hambutust vanavanaemast ja
lpetades kuuvanuse imikuga, kes kik sitsid prastlunaks maale sugulaste
juurde, ja nagu nad Winstonile avameelselt seletasid, kavatsesid htlasi
mustalt turult vid hankida.
Metsarada laienes ja minuti prast judis Winston teerajani, millest
tdruk oli rkinud, see oli lihtsalt karjatee, mis kadus psaste vahele.
Kella tal ei olnud, aga kell ei saanud veel viisteist olla. Siniliiliad
katsid maapinda nii tihedalt, et tuli tahes-tahtmata neile peale astuda. Ta
plvitas maha ja asus neid noppima, osalt selleks, et aega viita, aga temas
liigatas ka hmane mte, et kena oleks, kui tal oleks tdrukule kimp lilli
kinkida, kui nad kohtuvad. Ta sai kokku suure kimbu ja nuusutas parajasti
liiliate nrka imalat lhna, kui ks krps tema selja taga, oksa praksatus
jala all, pani teda sisimas vpatama. Ta jtkas lillede noppimist. See oli
parim, mis ta vis teha. See vis olla tdruk, aga vis ka olla, et teda
ikkagi oli jlitatud. Ringivaatamine nitab stunnet. Ta noppis veel he
ie ja veel he. Kellegi ksi laskus kergelt ta lale.
Ta vaatas les. See oli tdruk. Tdruk raputas pead, nagu mrku andes,
et Winston oleks vagusi, lkkas siis psad laiali ja juhtis ta kiiresti
kitsast rada mda metsa. Ilmselt oli ta siin ennegi kinud, sest ta vltis
kogenult soiseid kohti. Winston jrgnes talle, lillekimp ikka kes. Tema
esimene tunne oli kergendus, aga kui ta vaatas tugevat saledat keha, mis
liikus tema ees, helepunase vga, mis oli kllalt pingul, et esile tsta
puusade kumerust, laskus tema enda alavrsuse tunne raskelt ta peale. Isegi
praegu tundus kllalt tenoline, et kui tdruk prab mber ja vaatab teda
lhemalt, taganeb ta. O^hu mahedus ja lehtede rohelus heidutasid teda. Juba
kui ta jaamast tulema hakkas, oli maikuu pike pannud teda tundma, et ta on
rpane ja kahvatu, tubane loom, kel on nahapoorides Londoni ngine tolm. Ta
taipas kki, et tdruk ei ole teda ehk siiani ldse ninud vljas
pevavalgel. Nad judsid langenud puuni, millest tdruk oli rkinud. Tdruk
hppas le tve ja lkkas laiali psad, kus ei olnud pealtnha mingit
lbipsu. Kui Winston jrgnes talle, ngi ta, et nad on vikesel
lagendikul, vikesel rohtunud knkal, mida varjas igast kljest madal vsa.
Tdruk ji seisma ja pras ringi.
ßOlemegi kohal,¯ tles ta.
Winston seisis temast mne sammu kaugusel. Ta ei sandanud lhemale
astuda.
ßMa ei tahtnud teel rkida,¯ jtkas tdruk, ßkki on kusagil mikker
peidus. Ma ei usu, et on, aga vib olla. Alati on vimalus, et mni siga
tunneb su hle ra. Siin pole midagi karta.¯
Winstonil polnud ikka veel julgust talle lheneda. ßSiin pole midagi
karta?¯ kordas ta juhmilt.
ßJah, vaata neid puid.¯ Need olid noored saared, mida oli kunagi tagasi
ligatud ja mis olid uuesti vlja ajanud terve vsude metsa, millest kski
ei olnud ksivarrest jmedam. ßSiin pole kuhugi mikrit peita. Muide, ma olen
siin varem kinud.¯
Nad ainult vestlesid. Winston oli pdnud nd pisut lhemale nihkuda.
Tdruk seisis tema ees vga sirgelt, nol naeratus, mis oli kergelt
irooniline, nagu imestaks ta, miks mees on nii aeglase toimega. Siniliiliad
olid maha pudenenud. Nagu oleksid nad omal tahtel kukkunud. Winston vttis
tdruku ke.
ßUsud sa,¯ tles ta, ßet ma ei teadnud siiamaani, mis vrvi su silmad
on.¯ Nad olid pruunid, mrkas ta, helepruunid, tumedate ripsmete varjus.
ßKas sa nd, kus sa ned, milline ma tegelikult olen, tahad ldse veel minu
poole vaadata?¯
ßAga muidugi.¯
ßMa olen kolmekmne heksa aastane. Mul on naine, kellest ma ei saa
lahti. Mul on veenilaiendid. Mul on viis valehammast.¯
ßMa ei hooli sellest.¯
Jrgmisel hetkel, raske elda, kelle algatusel, oli tdruk tema kte
vahel. Algul ei olnud Winstonil muud tunnet kui puhas uskumatus. See
nooruslik keha oli surutud vastu tema keha, salk tumedaid juukseid oli vastu
tema ngu, ja jah! tdruk pras testi oma no les ja tema suudles laia
punast suud. Tdruk pimis ked talle kaela mber ja nimetas teda armsaks,
kalliks, kullakeseks. Winston lkkas tdruku pikali, tdruk ei pannud ldse
vastu, Winston oleks vinud temaga teha mida tahes. Aga tsi oli see, et ta
ei tundnud mingit fsilist erutust, ta tajus vaid kokkupuudet. Kik, mis ta
tundis, oli uskumatus ja uhkus. Ta oli nnelik, et see on toimumas, aga tal
ei olnud fsilist iha. See tuli liiga kiiresti, tdruku noorus ja ilu
kohutasid teda, ta oli pidanud liiga kaua elama ilma naiseta - ta ei teadnud
isegi, milles on phjus. Tdruk tusis istuli ja vttis oma juustelt
siniliilia. Ta istus Winstoni vastu ja pani talle ke mber piha.
ßPole midagi, kallis. Meil pole kiiret. Terve prastluna on meie
pralt. Kas see pole kena pelgupaik? Ma leidsin selle, kui ma he rahvamatka
ajal ra eksisin. Kui keegi tuleb, on seda saja meetri pealt kuulda.¯
ßMis su nimi on?¯ ksis Winston.
ßJulia. Sinu nime ma tean. See on Winston, Winston Smith.¯
ßKust sa teada said?¯
ßMa usun, et ma olen selles asjas osavam kui sina, kallis. Rgi, mis
sa minust mtlesid, enne kui sa kirja said.¯
Winston ei tundnud mingit kiusatust tdrukule valetada. See oli isegi
omamoodi armuavaldus, alustada kige hullema rarkimisest.
ßMa vihkasin isegi su varju,¯ tles ta. ßMa oleksin sind ra vgistanud
ja siis ra tapnud. Kaks ndalat tagasi ma oleksin sul repealt pea
munakiviga lhki lnud. Kai sa teada tahad, ma kujutasin ette, et sa oled
Mttepolitseiga seotud.¯
Tdruk naeris rmsalt, ilmselt vttis ta seda komplimendina oma
maskeerumisosavusele.
ßMttepolitseiga? Kas sa testi mtlesid seda?¯
ßNoh, vib-olla mitte just tpselt seda. Aga kogu sinu olekust -
lihtsalt et sa oled noor ja tugev ja terve, saad aru - ma mtlesin, et
vib-olla - -¯
ßSa mtlesid, et ma olen eeskujulik Partei liige. Puhas snas ja
tegudes. Lipud, rongkigud, loosungid, mngud, rahvamatkad - kogu see kraam.
Ja sa mtlesid, et ma annan sind esimesel vimalusel les kui mtteroimari
ja lasen sind hukata?¯
ßJah, umbes sinna kanti. Aga paljud tdrukud ongi ju sellised, sa tead
kll.¯
ßSelles on sdi see neetud soolikas,¯ tles tdruk, kiskus ra Noorte
Antiseksuaalse Liidu helepunase v ja viskas selle puuoksale. Siis, nagu
oleks vkoha puudutamine talle midagi meelde tuletanud, pistis ta ke
tunkede taskusse ja tmbas sealt vlja vikese s^okolaaditahvli. Ta murdis
selle pooleks ja ulatas teise poole Winstonile. Ja veel enne, kui Winston
selle vastu vttis, tundis ta lhnast, et see ei ole tavaline s^okolaad. See
oli tume ja likiv ja oli pakitud hbepaberisse. Tavaline s^okolaad oli
midagi tuhmpruuni ja rabedat, mis lhnas, niipalju kui seda ldse kirjeldada
sai, nagu pleva phkmehunniku suits. Aga mnikord harva oli ka Winston
snud sellist s^okolaadi, nagu tdruk talle praegu ulatas. Juba esimene
sm selle lhna ratas Winstonis mingi mlestuse, mida ta ei osanud
millegagi seostada, aga mis oli juline ja hiriv.
ßKust sa selle said?¯ ksis ta.
ßMustalt turult,¯ tles tdruk kskikselt. ßMa olen ldse hakkaja
tdruk. Ma olen mngudes tugev. Ma olin Luurajate salgajuht. Ma ttan iga
ndal vabatahtlikult kolm htut Noorte Antiseksuaalse Liidu heaks. Ma olen
tundide kaupa nende lollakaid plakateid kleepinud, le kogu Londoni.
Rongkigus on ks loosungi ots alati minu kes. Ma olen alati rmsameelne
ega hoia hestki asjast krvale. Minu lipukiri on: karju alati massidega
kaasa! See on ainus tee olla vljaspool ohtu.¯
Esimene s^okolaaditkk oli Winstoni keelel ra sulanud. Maik oli
meeldiv. Kuid teadvuse piirimail keerles ikka veel see mlestus, midagi
selgesti tajutavat, aga kindlama kujuta, nagu miski, mida sa ned
silmanurgast. Ta pdis seda eemale trjuda, aimates, et tegemist on
mlestusega mingist teost, mida ta oleks tahtnud parema meelega olematuks
teha.
ßSa oled nii noor,¯ tles ta. ßSa oled oma kmme vi viisteist aastat
minust noorem. Mida vid sina minusuguses mehes huviratavat nha?¯
ßSu nos on midagi. Ma mtlesin, et viks proovida. Ma aiman
eksimatult, kui inimene ei kuulu sinna. Ma sain kohe aru, kui ma sind ngin,
et sa oled nende vastu.¯
Nemad, nagu selgus, thendas Parteid, eelkige siseparteid, millest
Julia rkis varjamatu mnitava vihaga, mis tegi Winstoni khedaks, kuigi ta
teadis, et nad on siin vljaspool ohtu, kui ldse oli vimalik kuskil
vljaspool ohtu olla. ks asi, mis teda tdruku juures hmmastas, oli tema
labane knepruuk. Partei liikmetel ei sobinud vanduda ja Winston ise vandus
vga harva, vhemalt mitte valjusti. Julial aga nis olevat vimatu mainida
Parteid, ja eriti siseparteid, kasutamata seda sorti snu, mida vib nha
krvalistel tnavatel majaseintele kritseldatuna. Winstonit see ei hirinud.
See oli lihtsalt ks mrk tdruku mssust Partei ja selle meetodite vastu,
ja see tundus olevat kuidagi loomulik ja terve, nagu hobuse norsatus, kes
haistab kopitanud heina. Nad olid lagendikult lahkunud ja jalutasid jlle
puude kirendavas varjus, ksi mber teise piha, kus rada oli vhegi laiem,
nii et sai kahekesi krvuti kia. Winston mrkas, kui pehme on tdruku piht
nd, kus tal pole vd. Nad rkisid ainult sosinal. Julia oli elnud, et
vljaspool lagendikku on parem vagusi olla. Siis nad judsid metsatuka
servale. Tdruk peatas teda.
ßra lagedale mine. Seal vib keegi valvata. Siin muude all pole midagi
karta.¯
Nad seisid sarapuupsaste varjus. Lbi lehestiku immitsevad
pikesekiired soojendasid nende palet. Winstoni pilk libises le taamal
laiuva aasa ja teda tabas imelik, aeglane ratundmisvapustus. See koht oli
talle tuttav. Vana paljakssdud karjamaa, lookleva teeraja ja
mutimullahunnikutega. Sakilises hekis piki aasa teist serva kiikusid
jalakate oksad vaevumrgatavalt kerge tuule kes ja nende lehestik voogas
rnalt nagu tihe naisejuus. Kindlasti peaks siinsamas lhedal, aga
vljaspool vaatevlja, voolama oja varjuliste vrendikega, kus ujuvad
teivid?
ßEga siin kuskil lhedal oja ei ole?¯ sosistas ta.
ßOn kll. Jrgmise aasa serval. Ja seal on kalu, hsti suuri. Lbi
selge vee on nha, kuidas nad kaldapajude all vrendikes saba liigutades
konutavad.¯
ßSee on Kuldne Maa - peaaegu,¯ pomises Winston.
ßKuldne Maa?¯
ßAh, ei midagi. Ma olen seda kohta unes ninud.¯
ßVaata!¯ sosistas Julia.
ks rstas oli laskunud puuoksale, umbes viie meetri kaugusel, peaaegu
nende silmade krgusel. Vib-olla ta ei ninud neid. Ta oli pikese kes,
nemad varjus. Ta sirutas tiibu, pani need taas hoolikalt kokku, langetas
korraks pea, nagu avaldaks pikesele austust, ja vallandas siis vgeva
lauluvoo. Prastlunases vaikuses oli hle valjus jahmatav. Winston ja
Julia kuulasid lummatult, teineteise vastu liibudes. Helid voogasid minut
minuti jrel hmmastavate variatsioonidega, ilma ainsagi korduseta, nagu
tahaks lind nidata kogu oma meisterlikkust. Vahel katkestas ta laulu mneks
sekundiks, kohendas tiibu, paisutas siis oma tpilist rinda ja jtkas taas.
Winston jlgis seda peaaegu aupaklikult. Kellele vi milleks lind laulis?
Teda polnud jlgimas htegi seltsilist, htegi vistlejat. Mis sundis teda
ksildasel metsaserval istuma ja kuhugi thjusse laulma? kki on siin kuskil
siiski mni peidetud mikrofon, juurdles Winston endamisi. Nemad Juliaga olid
rkinud sosinal, vaevalt see lindile ji, kuid rstas jb kindlasti.
Vib-olla kuulab juhtme teises otsas, krv kikkis, vike putuka moodi mees,
kuulab seda. Aga vhehaaval uhtus see helide voog Winstoni peast kik
mtted. See oli nagu midagi selget ja lbipaistvat, mis segunes lbi lehtede
imbuva pikesevalgusega ja ujutas ta le. Ta lakkas mtlemast ja ainult
tundis veel. Tdruku piht tema ke vangus oli pehme ja soe. Ta tmbas
tdruku oma rinnale; tdruku keha nis sulavat tema kehasse. See oli tema
kte all jreleandlik ja pehme nagu vesi. Nende huuled liibusid kokku: see
oli hoopis midagi muud kui nende esimesed kohmakad suudlused. Kui nad no
jlle eemale tmbasid, ohkasid mlemad sgavalt. Lind ehmus ja lendas
tiibade rabinal minema.
Winston pani oma huuled vastu tdruku krva. ßNd,¯ sosistas ta.
ßMitte siin,¯ sosistas tdruk vastu. ßLhme tagasi peidukohta. Nii on
kindlam.¯
Kiiresti, oksaraagude praginal ruttasid nad tagasi lagendikule. Kui nad
olid jlle seespool puuvsude sri, pras tdruk end noga tema poole. Nad
mlemad hingasid raskelt, aga tdruku suunurkadesse oli taas ilmunud
naeratus. Ta vaatas korraks Winstonile otsa, pani siis ke tmblukule. Ja
jah! - see oli peaaegu nagu Winstoni unenos. Peaaegu niisama kiiresti, nagu
ta oli ette kujutanud, oli tdruk riided seljast tmmanud, ja kui ta need
maha viskas, oli see seesama suurejooneline liigutus, mis nis kogu kehtiva
ilmakorra hvitavat. Tdruku valge keha helendas pikesekiirtes. Aga sel
hetkel ei vaadanud Winston tema keha; ta pilk kinnistus tdruku
tedrethnilisse nkku, kus vreles jultunud naeratus. Ta plvitas tdruku
ette maha ja vttis ta ked pihku.
ßOled sa seda varem teinud?¯
ßMuidugi. Sadu kordi - vi hea kll, igatahes palju kordi.¯
ßPartei liikmetega?¯
ßJah, alati Partei liikmetega.¯
ßSisepartei liikmetega?¯
ßEi, nende sigadega mitte. Aga kui paljud neist tahaksid kll, kui
ainult saaksid. Nad ei ole nii phad, nagu nad vlja nitavad.¯
Winstoni sda hppas rmust. Tdruk oli teinud seda palju kordi: ta
oleks soovinud, et sadu vi tuhandeid kordi. Kik, mis vihjas rikutusele,
titis teda meeletu lootusega. Kes teab, vib-olla on Partei pealispinna all
mndunud ja tema tarmukuse ning enesesalgamise kultus lihtsalt pettus, mis
varjab nurjatust. Oi, millise rmuga ta oleks kogu selle kupatuse
pidalitppe ja sfilisse nakatanud! Mndugu, kdunegu, hvigu! Ta tmbas
tdruku maha, nii et nad jid plvitama, ngu vastamisi.
ßKuula. Mida rohkem mehi sul olnud on, seda enam ma sind armastan. Saad
aru?¯
ßJah, suurepraselt.¯
ßMa vihkan stust, ma vihkan headust! Ma ei talu mingeid voorusi. Ma
tahan, et kik oleksid dini rikutud.¯
ßVga hea, siis ma sobin sulle, kallis. Mina olen dini rikutud.¯
ßSulle meeldib seda teha? Ma ei mtle ainult minuga: ma mtlen asja
ennast?¯
ßMa jumaldan seda.¯
See oli lim, mida Winston oli lootnud kuulda. he inimese
armastamisest ei piisa: animaalne instinkt, lihtne diferentseerimata iha -
see on lim jud, mis purustab Partei. Ta surus tdruku maha rohule, laiali
pudenenud siniliiliatele. Sedapuhku polnud mingeid raskusi. Peagi vaibus
nende rinna tormine tus ja langus taas rahulikuks hingamiseks ja meeldivalt
juetuna vajusid nad teineteise krvale. Pike oli nagu veel soojemalt
paistma hakanud. Nad olid mlemad unised. Winston knistas krvaleheidetud
tunkesid vtma ja tmbas need pooliti tdruku peale. Nad jid peaaegu
silmapilk magama ja magasid umbes pool tundi.
Winston rkas esimesena. Ta tusis istuli ja vaatas rahulikult magava
tdruku tedrethnilist ngu, mis toetus tema kele. Suu vlja arvatud, ei
saanud seda ilusaks nimetada. Silmade mber paistis paar kortsugi, kui
lhemalt vaadata. Lhikesed tumedad juuksed olid erakordselt tihedad ja
pehmed. Winston taipas, et ta ei tea ikka veel tdruku perekonnanime ega
seda, kus ta elab.
See peaaegu abituna uinuv noor tugev keha ratas Winstonis kaastunnet
ja soovi seda kaitsta. Aga see meeletu hellus, mida ta oli tundnud sarapuu
all, kui rstas laulis, ei tulnud enam priselt tagasi. Ta tmbas tunked
krvale ja vaatles tdruku siledat valget ihu. Vanasti, mtles ta, vaatas
mees tdruku keha, ngi, et see on ihaldusvrne, ja sellega oli lool lpp.
Aga praegu polnud enam ei puhast armastust ega puhast himu. Polnud htki
puhast tunnet, sest kik oli tembitud hirmu ja vihkamisega. Nendegi embus
oli olnud vitlus ja rahuldus vit. See oli hoop Partei pihta. See oli
poliitiline akt.
3
ßMe vime ks kord veel siia tulla,¯ tles Julia. ßldiselt on ohutu
hte peidukohta kaks korda kasutada. Aga muidugi mitte varem kui kuu vi
kahe prast.¯
Niipea kui ta rkas, muutus kohe ta olek. Ta oli jlle vilgas ja
asjalik, ta pani riided selga, sidus helepunase v vle ja asus
ksikasjaliselt tagasiteed vlja ttama. Tundus olevat loomulik see tema
hooleks jtta. Tal oli ilmselt praktilist taipu, mis Winstonil puudus, ja
paistis, et tal on ka phjalikke teadmisi Londoni mbruse kohta, mis ta oli
kogunud lugematutel rahvamatkadel. Marsruut, mille ta Winstonile andis,
erines tielikult sellest, mida mda Winston siia oli tulnud, ja viis
hoopis teise raudteejaama. ßra mine kunagi tagasi sama teed, mida mda sa
tulid,¯ tles ta, nagu mingit thtsat phimtet kuulutades. Tema lahkub
esimesena ja Winstonil tuleb pool tundi oodata, enne kui talle jrgneda.
Ta nimetas he koha, kus nad viksid prast td kokku saada, jrgmine
ndal. See oli ks tnav hes vaesemas linnaosas, kus oli rahvarohke ja
krarikas turg. Ta knnib seal mgilaudade vahel, tehes no, nagu otsiks
kingapaelu vi nelelnga. Kui ta leiab, et hk on puhas, nuuskab ta nina,
kui Winston tema kohale juab: vastasel korral mdugu temast nagu vrast.
Hea nne korral saab rahvasummas veerand tundi ohutult vestelda ja uue
kohtumise mrata.
ßJa nd ma pean minema,¯ tles ta niipea, kui Winston oli juhtnrid
ra kuulanud. ßheksateist kolmkmmend ma pean linnas tagasi olema. Ma pean
minema paariks tunniks Noorte Antiseksuaalsesse Liitu, lendlehti laiali
jagama vi midagi niisugust. Kas pole udne? Klopi mind, palun, puhtaks. Ega
mul juustes oksaraagusid pole? Ei ole? Ngemiseni siis, kallis, ngemiseni!¯
Ta viskus Winstoni kte vahele, suudles teda peaaegu vgivaldselt, ja
hetke prast rajas endale teed lbi vsa ning kadus hletult metsa. Ja ikka
veel ei teadnud Winston tema perekonnanime vi tema aadressi. Aga muidugi,
sel polnud ka erilist thtsust, sest oli tiesti meldamatu, et nad
kohtuksid kunagi kuskil siseruumis vi vahetaksid kirjalikke teateid.
Juhtus nii, et sellele lagendikule metsas ei tulnud nad enam iial
tagasi. Maikuu jooksul nnestus neil veel ainult hel korral armatseda. Ja
seda hes teises peidukohas, mida Julia teadis, he varemetes kiriku
kellatornis, peaaegu vljasurnud maanurgas, kuhu kolmekmne aasta eest oli
kukkunud aatomipomm. See oli hea peidupaik, kui sa lpuks kohal olid, aga
sinna psemine oli vga ohtlik. Muidu nad visid kohtuda ainult tnaval,
igal htul eri paigas ja kunagi mitte le poole tunni korraga. Tnaval oli
aga vimalik siiski mingil moel vestelda. Knniteel sagivas inimsummas
triivides, mitte pris krvuti ja kordagi teineteise poole vaatamata,
pidasid nad kummalist katkendlikku kaheknet, mis plinkis nagu majakas,
vakatas niipea, kui nhtavale ilmus Partei vormiriietus vi kui sattuti
teleekraani lhedusse, slmus siis mne minuti prast uuesti poole lause
pealt, ji jrsult pooleli, kui nad lksid kokkulepitud kohas lahku, ja
jtkus peaaegu sissejuhatuseta jrgmisel peval. Julia paistis sellise
vestlemisviisiga sna harjunud olevat, ta nimetas seda ßjrelmaksuga
vestluseks¯. Ta oli ka llatavalt osav ilma huuli liigutamata rkima. Aga
kuu aja jooksul peaaegu igal htul kohtudes sattusid nad ainult ks kord
suudlema. Nad astusid vaikides mda ht krvaltnavat. (Julia ei rkinud
iial, kui nad ei olnud peatnaval), kui kki kostis krvulukustav plahvatus,
maapind vappus, mberringi lks pimedaks ja Winston leidis end maas lebamas,
prutatud ja kohkunud. Rakettmrsk oli nhtavasti vga lhedal lhkenud.
kki judis tema teadvusse, et mne sentimeetri kaugusel tema nost on Julia
ngu, surnukahvatu, lubivalge. Isegi ta huuled olid valged. Ta on surnud!
Winston tmbas ta enda vastu ja taipas siis, et ta suudleb elusat sooja
ngu. Aga tema huultele kleepus midagi pulberjat. Nende mlema ngu oli
paksult krohvipuruga kaetud.
Oli htuid, kus nad judsid kohtumispaika ja pidid siis teineteisest
mduma, silmagi pilgutamata, sest nurga tagant tuli parajasti vlja patrull
vi pea kohal hljus helikopter. Ja isegi kui hdaohtusid oleks vhem olnud,
oli raske kohtumiseks aega leida. Winstoni tndal oli kuuskmmend tundi
pikk, Julial isegi veel pikem, ja vabad pevad olenesid t rohkusest ja ei
langenud sageli kokku. Eriti Julial oli harva terve htu vaba. Ta veetis
tohutult palju aega loengutel ja demonstratsioonidel, levitas Noorte
Antiseksuaalse Liidu kirjandust, tegi vihkamise ndalaks loosungeid, kogus
kokkuhoiukampaania ajal annetusi ja nii edasi. Tema meelest tasus see ra;
see oli kamuflaaz^. Tites viksemaid reegleid, vis rikkuda thtsamaid. Ta
hutas ka Winstonit veel ht htut ohvriks tooma ja panema end kirja
htusteks sjamoona valmistamise tdeks, mida vabatahtlikult tegid kik
agarad Partei liikmed. Niisiis veetis Winston nd hel htul ndalas neli
halvavalt ttut tundi kehva laevalgusega tmbetuulises tkojas, kus
haamrite klksumine segunes mornilt teleekraani rgamisega, ja kruvis kokku
mingeid metallitkke, mis visid olla pommistikute osad.
Kui nad kellatornis kohtusid, titsid nad oma fragmentaarsesse
vestlusesse jnud lnki. Oli lskav htupoolik. O^hk vikeses nelinurkses
ruumis kirikukellade kohal oli kuum ning liikumatu ja haises vngelt
tuvisnniku jrele. Nad istusid mitu tundi oksaraagudega kaetud tolmusel
prandal ja aeg-ajalt tusis ks neist psti, et heita pilk lbi laskeava ja
teha kindlaks, et kedagi ei ole tulemas.
Julia oli kahekmne kuue aastane. Ta elas heselamus koos kolmekmne
teise tdrukuga (ßKogu aeg naiste haisus! Kuidas ma vihkan naisi!¯ torkas ta
vahele) ja ta ttas, nagu Winston oli oletanud, ilukirjandusosakonnas
romaanikirjutamise masinate peal. Talle meeldis tema t, mis seisnes
peamiselt vimsate, aga kapriissete elektrimootorite kitamises ja
hooldamises. Ta ei olnud ßtarkpea¯, pigem meeldis talle midagi ktega teha
ja ta tundis end masinate seas kodus. Ta vis kirjeldada kogu romaani
valmimisprotsessi, alates plaanikomitee ldistest juhistest kuni
redigeerimisbrigaadi lpliku viimistluseni. Aga t lpp-produkt teda ei
huvitanud. ßMa ei armasta lugeda,¯ tles ta. Raamatud on samasugused
kaubaartiklid, mida tuleb toota, nagu niteks moos ja kingapaelad.
Tal ei olnud mlestusi varasemast ajast kui kuuekmnendate aastate
algus ja ainus isik, keda ta oli tundnud, kes oli talla palju rkinud
Revolutsiooni-eelsetest aegadest, oli vanaisa, kes oli ra kadunud siis, kui
tema oli kaheksa aastane. Koolis oli teda valitud hokivistkonna kapteniks
ja ta oli kahel aastal jrjest vitnud vimlemisauhinna. Ta oli olnud
Luurajate salgajuht ja Noorsoohingu osakonnasekretr, enne Noorte
Antiseksuaalsesse Liitu astumist. Ta oli alati heas kirjas olnud. Teda oli
valitud isegi (ja see oli kindel mrk heast reputatsioonist) tle
pornosekki, ilukirjandusosakonna allsektorisse, mis produtseeris kige
nrusemat pornograafiat prolede hulgas levitamiseks. Inimesed, kes seal
ttasid, kutsusid seda snnikulaudaks, tles ta. Sinna oli ta jnud umbes
aastaks, aidates toota pitseeritud pakendis raamatuid, pealkirjaga nagu
ßgedad lood¯ vi ßks ttarlastegmnaasiumis¯, mis olid meldud selleks,
et proletariaadi noorukeile jks neid vargsi ostes mulje, et nad on saanud
osta midagi prandaalust.
ßKuidas need raamatud siis on ka?¯ tundis Winston huvi.
ßAh, udne pahn. Nad on nii igavad, ausna. Neil on seal kigest kuus
erinevat sz^eed, mida nad aeg-ajalt natuke kohendavad. Mina olin muidugi
ainult kaleidoskoobi peal. Ma pole kunagi redigeerimisbrigaadis olnud. Ma ei
ole kllalt kirjanduslik tp, mu kallis, isegi mitte selle jaoks.¯
Oma hmmastuseks kuulis Winston, et kik pornoseki ttajad, vlja
arvatud osakonnajuhatajad, on tdrukud. Valitses teoreetiline seisukoht, et
mehed, kelle sugutung ei allu sel mral kontrollile nagu naistel, on
suuremas ohus, et see sopp, millega nad tegelevad, neid rikub.
ßKa abielunaisi ei taheta sinna vtta,¯ lisas Julia. ßAga tdrukud
arvatakse nii puhtakesed olevat. No siin on igatahes ks, kes ei ole.¯
Tal oli esimene romaan olnud kuueteistkmneaastaselt, he
kuuekmneaastase Partei liikmega, kes sooritas hiljem enesetapu, et vltida
arreteerimist. ßJa hsti tegi,¯ tles Julia, ßmuidu oleksid nad temalt
lekuulamisel minu nime vlja pressinud.¯ Prast seda oli tal olnud palju
teisi. Elu, nii nagu tema seda ksitas, oli vga lihtne. Sina tahad elust
rmu tunda; ßnemad¯, s.t. Partei, tahavad seda takistada; sina rikud
reegleid, nii kuidas vhegi saad. Tema meelest paistis olevat htemoodi
loomulik nii see, et ßnemad¯ tahavad rvida sinu rmusid, kui see, et sina
tahad jda pdmatuks. Ta vihkas Parteid ja tles seda vlja kige
tooremata snadega, aga sellega tema kriitika piirduski. Partei doktriin
lks talle korda ainult niipalju, kuivrd see puutus otseselt tema eraellu.
Winston mrkas, et ta ei kasuta uuskeele snu, vlja arvatud need, mis olid
juba igapevaseks muutunud. Ta ei olnud iial kuulnud Vennaskonnast ja
keeldus uskumast selle olemasolu. Igasugune organiseeritud vastuhakk
Parteile oli tema meelest lbikukkumisele mratud ja rumal. Palju targem
oli vaikselt reegleid rikkuda ja ellu jda. Winston arutas endamisi, kui
palju vib olla noorema plvkonna hulgas niisuguseid nagu Julia, - inimesi,
kes olid les kasvanud Revolutsiooni maailmas, kes ei teadnud midagi muud,
vttes Parteid igavesena nagu taevast oma pea kohal, mssamata tema vimu
vastu ja pdes teda lihtsalt ninapidi vedada nagu jnes jahikoera.
Nad ei arutanud abiellumise vimalust. See oli nii ebareaalne, et
sellele ei tasunud meldagi. kski kujuteldav komitee ei oleks iial
niisuguseks abieluks luba andnud, isegi kui Winston oleks kuidagi
Katharine'ist, oma naisest, vabaks saanud. See oli lootusetu unistus.
ßMis inimene su naine oli?¯ ksis Julia.
ßTa oli... tead sa uuskeele sna heaoimlik? See on niisugune, kes on loomu poolest
igeusklik, vimetu valesti mtlema.¯
ßEi, seda sna ma ei tea, aga seda sorti inimesi ma tean kll, vga
hsti.¯
Winston hakkas talle jutustama oma abielu lugu, aga kummalisel kombel
nis, et Julia teab juba kike olulisemat sellest. Ta kirjeldas Winstonile,
peaaegu nagu oleks ta seda ninud vi tundnud, kuidas Katharine'i keha
kangestus, niipea kui Winston teda puudutas, ja kuidas ta Winstonit nagu
kigest just eemale nis tukavat, kuigi ta ked olid samal ajal tihedasti
mber tema klammerdunud. Winston ei tundnud vhimatki raskust Juliaga
niisugustest asjadest rkida: Katharine oli igal juhul juba ammu lakanud
olemast piinav mlestus ja tema peale oli lihtsalt ebameeldiv melda.
ßMa oleksin ehk kik vlja kannatanud, kui ei oleks olnud hte asja,¯
tles ta. Ja ta rkis Juliale sellest vikesest frigiidsest tseremooniast,
mille Katharine talle iga ndal hel kindlal peval peale sundis. ßTa vihkas
seda, aga miski ei suutnud panna teda sellest loobuma. Ta nimetas seda, -
aga sa ei arva seda iial ra.¯
ßMeie kohuseks Partei vastu,¯ tles Julia pikemalt mtlemata.
ßKuidas sa seda tead?¯
ßMina olen ka koolis kinud, kullake. Suguelupetus kord kuus alates
kuueteistkmnendast eluaastast. Samuti Noorsoohingus. Seda tambitakse sulle
aastate kaupa sisse. Ja ma julgen elda, et paljudel juhtudel see mjub. Aga
muidugi iial ei vi teada, inimesed on nii silmakirjalikud.¯
Ja ta hakkas seda teemat arendama. Julial taandus alati kik tema
seksuaalsusele. Ja niipea kui ta selleni judis, ilmutas ta suurt
lbingelikkust. Erinevalt Winstonist mistis ta Partei seksuaalse
puritaanluse sisimat mtet. Asi ei olnud mitte ainult selles, et sugutung
loob omaette maailma, mis on vljaspool Partei kontrolli ja mis tuleb
jrelikult hvitada, kui vimalik. Palju olulisem oli see, et suguline
rahuldamatus tekitab hsteeriat, mis on vga teretulnud, sest seda saab
muundada sjapalavikuks ja juhikultuseks. Julia arutles nnda:
ßArmastades kulutab inimene energiat ja tunneb ennast prast seda
nnelikuna ega hooli enam millestki. Nemad ei kannata seda vlja, et sa
niimoodi ennast tunned. Nad tahavad, et sa oleksid kogu aeg pinge all. Kik
see edasi-tagasi marssimine ja hurraa karjumine ja lippude lehvitamine on
lihtsalt raisatud potents. Kui inimene on sisimas nnelik, mis lheb talle
siis korda Suur Vend vi kolmaastakuplaan vi kaks vihkamise minutit vi
kik see muu ilge jama?¯
See on ige, mtles Winston. Kasinuse ja poliitilise igeusklikkuse
vahel on otsene side. Sest kuidas veel hoida hirm, vihkamine ja ndrameelne
kergeusklikkus, mida Partei oma liikmetelt nuab, vajalikul krgusel, kui
mitte mnd vimsat instinkti kinni korkides ja seda tukejuna kasutades?
Sugutung oli Parteile ohtlik, ja Partei oli selle oma teenistusse
rakendanud. Ja sama trikk oli lbi tehtud ka vanemlike instinktidega.
Perekonda tegelikult likvideerida ei saanud, ja niisiis kutsuti vanemaid
les hoolitsema oma laste eest peaaegu vanamoelisel kombel. Lapsi aga
keerati sstemaatiliselt vanemate vastu ja petati neid isa-ema jrel
nuhkima ja nende libastumistest ette kandma. Perekond oli muutunud
tegelikult Mttepolitsei allasutuseks. See oli kaval leiutis, mille abil sai
kiki inimesi hoida d kui pevad informaatorite valve all, kes neid kige
paremini tundsid.
Ta mte kaldus kki taas Katharine'ile. Katharine oleks teda kahtlemata
Mttepolitseisse les andnud, kui ta ei oleks juhtumisi olnud liiga rumal,
et tema vaadete ketserlust taibata. Aga see, mille tttu Katharine talle
tegelikult praegu meelde oli tulnud, oli prastlunane lmmatav kuumus, mis
oli toonud talle higipisarad laubale. Ta hakkas Juliale rkima, mis oli
juhtunud vi igemini mis oli jnud juhtumata hel teisel leitsakulisel
suveprastlunal, ksteist aastat tagasi.
See juhtus kolm vi neli kuud prast abiellumist. Nad olid Kenti
mbruses mingil rahvamatkal ja eksisid ra. Nad olid teistest ainult paar
minutit maha jnud, aga prasid vale ktt ja sattusid kki he vana
kriidimurru servale. Pstloodis sein laskus kmne-kahekmne meetri sgavusse
ja all olid suured kivimrakad. Lheduses polnud kedagi, kellelt teed
ksida. Ja niipea kui Katharine taipas, et nad on ra eksinud, muutus ta
vga rahutuks. Kas vi hetkekski kratsevast matkakambast eraldumine tekitas
temas stunnet. Ta tahtis mda tuldud teed tagasi rutata, et teise suunda
keerata. Aga just siis mrkas Winston all sgaval paari kaljupraost
vljaulatuvat metsvitsapuhmast. hes puhmas oli kahte vrvi isi, fuksiin-
ja telliskivipunaseid, mis vrsusid ilmselt samast juurest. Winston polnud
varem midagi srast ninud ja ta kutsus Katharine'it vaatama:
ßVaata, Katharine! Ned neid isi? Seda nutti seal all sgaval. Ned,
et ied on kahte vrvi!¯
Katharine oli juba minema hakanud, aga tuli korraks sna rritunult
tagasi. Ta kummardus isegi le kaljuserva, et nha, mida Winston talle
nitab. Winston seisis tema taga ja pani talle ke mber piha, et teda
toetada. Ja kki ta tajus, kui ksi nad on. Lheduses polnud hingelistki,
kski leht ei liikunud, isegi linnud ei laulnud. Oht, et kuskile on peidetud
mni mikrofon, oli niisuguses paigas nagu see siin vga vike, ja isegi kui
seal oleks olnud mni mikrofon, oleks see kinni pdnud ainult hli. Oli
kuum ramb prastlunatund. Pike lskas nende kohal, Winstoni ngu
leemendas higist. Ja phe kargas mte, et...
ßMiks sa teda alla ei tuganud?¯ ksis Julia. ßMina kll oleksin seda
teinud.¯
ßJah, kallis, sina muidugi. Ja mina ka, kui ma oleksin olnud see, kes
ma praegu olen. Vib-olla, kuigi ma ei ole selles kindel.¯
ßKas sa kahetsed, et sa seda ei teinud?¯
ßJah. ldiselt ma kahetsen kll, et ma seda ei teinud.¯
Nad istusid krvuti tolmusel prandal. Ta tmbas Julia enda vastu.
Julia pea puhkas Winstoni lal ja tema juuste meeldiv lhn mattis enda alla
tuvisnniku leha. Ta on vga noor, mtles Winston, ja loodab veel midagi
elult, ta ei saa aru, et vastumeelse inimese kuristikku tukamine ei lahenda
midagi.
ßTegelikult poleks see midagi muutnud,¯ tles ta.
ßMiks sa siis kahetsed, et sa seda ei teinud?¯
ßLihtsalt selleprast, et ma eelistan tegu tegevusetusele. Selles
mngus, mida me mngime, ei ole vimalik vita. Mni kaotus ei ole lihtsalt
nii rnk kui teised, see on kik.¯
Ta tundis, et Julia kehitab rahulolematult lgu. Tdruk vaidles talle
vastu alati, kui ta midagi niisugust tles: ta ei soostunud pidama seda
loodusseaduseks, et indiviid saab alati la. Mingil moel taipas ta kll, et
ta on hukkumisele mratud, et varem vi hiljem saab Mttepolitsei ta ktte
ja tapab ta, aga samas uskus ta ikkagi, et kuidagi on vimalik les ehitada
salajast maailma, kus vib oma tahtmist mda elada. Lks vaja ainult nne,
osavust ja jultumust. Ta ei saanud aru, et niisugust asja nagu nn ei ole
olemas, et vit nihkub kuskile kaugesse tulevikku, kui nemad on juba ammu
surnud, et sellest hetkest peale, kui sa Parteile sja kuulutad, on parem
melda endast kui laibast.
ßMe oleme surnud,¯ tles Winston.
ßMe ei ole veel surnud,¯ vastas Julia lihtsalt.
ßFsiliselt mitte. Kuus kuud, aasta, vib-olla viis aastat. Mina
kardan surma. Sina oled noor, nii et arvatavasti kardad sina seda veel
rohkem kui mina. Muidugi me pame seda edasi lkata, nii palju kui saame.
Aga see ei loe. Niikaua kui inimolend jb inimolendiks, on surm ja elu ks
ja seesama.¯
ßAh, jama! Kellega sa parema meelega magaksid, minuga vi luukerega?
Kas sa ei rmusta, et sa oled elus? Kas sa niisugust asja ei tunne: see
olen mina, see on mu ksi, see on mu jalg, ma olen olemas, ma olen lihast ja
verest, ma elan! Kas see sulle ei meeldi?¯
Ta pras end ja surus oma rinna vastu Winstonit. Winston tundis tema
rindu, kpseid, aga prinke, lbi tunkede. Julia keha oleks nagu osa oma
noorusest ja elujust Winstonisse valanud.
ßJah, meeldib kll,¯ tles ta.
ßra rgi siis enam surmast. Ja kuula nd, kallis, me peame jrgmise
kohtumise asjus kokku leppima. Me vime nd jlle sinna metsalagendikule
minna. Me oleme kllalt pika vahe pidanud. Aga sul tuleb seekord sinna teist
teed mda minna. Mul on kik valmis meldud. Sa sidad rongiga - vaata, ma
joonistan sulle.¯
Ja omal asjalikul moel kaapis ta kokku vikese tolmunelinurga ja asus
tuvipesast pudenenud oksaraoga prandale kaarti joonistama.
4
Winston vaatas, mr. Charringtoni poe pealses toauberikus ringi. Tohutu
suur, kulunud tekkide ja prita padjaga voodi akna all oli les tehtud.
Kaminasimsil tiksus vanamoeline, kaheteistkmnetunnise jaotusega kell.
Nurgas, klapplaual, helkis tuhmilt eelmise klaskigu ajal ostetud klaasist
kirjapress.
Kaminarestil olid mr. Charringtonilt saadud mlkis plekkpriimus,
kastrul ja kaks tassi. Winston stas priimuse ja pani vee tulele. Tal oli
kaasas pakk ßVidu¯ kohvi ja mned sahariinitabletid. Kellaosutid nitasid
seitse kakskmmend, tegelikult oli kell heksateist kakskmmend. Julia pidi
tulema heksateist kolmkmmend.
Hullus, hullus, kordas sda lakkamatult: teadlik, mttetu, hukutav
hullus. Kigist kuritegudest, millega Partei liige vis hakkama saada, oli
seda laadi lesastumist kige raskem varjata. O^ieti oli see idee talle phe
tulnud kujutlusena klaasist kirjapressi vastuhelgist klapplaua peegelsiledal
pinnal. Nagu ta oligi arvanud, polnud mr. Charringtonil midagi toa
vljarimise vastu. Ilmselt rmustas ta nende vheste dollarite le, mida
see sisse ti. Ta ei olnud ka s^okeeritud ega lubanud endale familiaarsusi,
kui selgus, et Winston vajab seda tuba armuasjus. Selle asemel vaatas ta
kuhugi krvale ja ajas nii ldist juttu, nii delikaatses toonis, nagu tahaks
jtta muljet, et ta on peaaegu nhtamatuks muutunud. Omaette olemise
vimalus, tles ta, on vrtuslik asi. Inimesed vajavad kohta, kus
segamatult olla. Ja kui keegi krvaline juhuslikult teab, et kaks inimest on
sellise koha leidnud, peab ta oma teadmise endale hoidma. Ta lisas, ise
seejuures peaaegu olematuks muutudes, et majal on kaks sissepsu, teine
neist hoovi poolt, kust pseb krvaltnavale.
Akna all laulis keegi. Winston piilus ue, olles kindel, et
musliinkardin varjab teda. Juunipike oli veel krgel ja pikesepaistelises
hoovis tatsas ks hiiglasekasvu naine, tugev nagu normandia sammas, punaste
lihaseliste ktega, kotiriidest pll vl, pesupali ja noori vahet,
riputades kuivama nelinurkseid, valgeid riidetkke, milles Winston tundis
ra lapsemhkmed. Kui tal parajasti pesupulki suus ei olnud, laulis ta
tugeva kontraaldiga:
ßOli petlik see nneootus,
mis mdus kui suve.
Kuid see pilk ja see hetk ja see ulm, mis ji,
see on rvind mu sdame!¯
See meloodia kummitas juba mitut ndalat terves Londonis.
Muusikaosakonna allasutused tootsid prolede tarbeks lugematul hulgal seda
sorti laulukesi. Niisuguste laulude snad valmisid ilma inimese osavtuta,
erilise masina - versifikaatori abil. Aga naine laulis nii klavalt, et
muutis selle jaburuse peaaegu meeldivaks. Winston kuulis naist laulmas ja
tema samme hoovikividel, ja laste kilkeid tnaval, ja kuskilt kaugelt
kostvat tasast liiklusmra, ja siiski oli toas imelikult vaikne, tnu
sellele, et seal ei olnud teleekraani.
Hullus, hullus, hullus! mtles ta jlle. Ei olnud meldav, et nad
viksid kasutada seda tuba le paari ndala, ilma et neid tabataks. Aga nad
kumbki ei olnud suutnud vastu panna ahvatlusele omada pelgupaika, mis
kuuluks priselt neile, nelja seina vahel ja siinsamas lhedal. Prast
kellatornis kimist polnud neil mnda aega vimalik olnud kokku saada.
Vihkamise ndala eel oli taega tunduvalt pikendatud. Sinna ji kll veel
terve kuu, aga ulatuslikud ja keerukad ettevalmistused andsid lisatd.
Lpuks nnestus neil siiski mlemal korraga htupoolik vabaks saada. Nad
olid otsustanud veel kord metsalagendikule minna. Eelmisel htul kohtusid
nad korraks tnaval. Tavakohaselt hoidus Winston Julia poole vaatamast, kui
nad rahvahulgas teineteise poole triivisid, aga pguski pilk silmanurgast
laskis mrgata, et Julia on tavalisest kahvatum.
ßEi tule vlja,¯ sosistas ta, niipea kui oli kuuldekaugusse judnud.
ßMa mtlen homset.¯
ßMida?¯
ßHomme htul ma ei saa.¯
ßMiks?¯
ßOh, tavaline phjus. Seekord algas see varem.¯
Korraks sai Winston maruvihaseks. Selle kuu vltel, mis ta Juliat
tundis, oli tema tunne tdruku vastu oma laadilt muutunud. Algul oli selles
vhe telist meelelisust. Nende esimene he oli lihtsalt tahteakt. Aga
teisest korrast peale muutus kik. Julia juuste lhn, tema huulte maik, tema
naha ntkus oli nagu imbunud Winstonisse vi hku tema mber. Julia oli
muutunud talle fsiliseks vajaduseks, millekski, mida ta ihaldas ja millele
tal oli oma meelest igus. Kui Julia tles, et ta ei saa tulla, tundis ta
end petetuna. Aga just sel hetkel surus rahvahulk nad ligistikku ja nende
ked puutusid kokku. Julia pigistas kiiresti Winstoni srmeotsi ja selles
pgusas puudutuses vis aimata igatsust armastuse, ja mitte ksi fsilise
lheduse jrele. Winston taipas, et kui elada naisega, siis on srased
pettumused aeg-ajalt paratamatud; ja teda haaras kki nii suur hellus
tdruku vastu, nagu ta varem polnud tundnud. Ta soovis, et nad oleksid juba
kmme aastat abielus. Ta soovis, et nad viksid tnaval kia, nagu nad
praegu kisid, aga avalikult ja hirmu tundmata, rkides igapevastest
asjadest ja ostes ht-teist majapidamise jaoks. Ja le kige soovis ta, et
neil oleks ks koht, kus nad viksid armatseda. Aga mte mr. Charringtonilt
tuba rida ei tulnud talle mitte sel hetkel, vaid alles kunagi jrgmisel
peval. Kui ta sellest Juliale rkis, ji tdruk sellega ootamatult
kiiresti nusse. Mlemad teadsid, et see on hullumeelsus. See oli niisama
hea, nagu nad oleksid meelega sammukese hauale lhemale astunud. Kui Winston
oodates voodiservale istus, meenusid talle jlle Armastusministeeriumi
keldrid. Oli imelik, kuidas see ettemratud udus teadvuses sisse-vlja
llitus. Seal see ootas, kinnitatud tulevikku, eelnedes surmale niisama
kindlalt, nagu 99 eelneb 100-le. Vltida seda ei saanud, aga heal juhul sai
seda ehk edasi lkata; ja selle asemel tehti alatasa teadlikke valikuid, mis
kiirendasid lpu lhenemist.
Sel hetkel hakkas trepilt kostma kiireid samme. Julia tormas tuppa. Tal
oli kes jmedast pruunist riidest triistakott, samasugune, nagu tal vahel
ministeeriumis kes oli. Winston astus Juliale vastu, et teda emmata, aga
tdruk vabastas end kohe, osalt selleprast, et tal oli kott ikka veel kes.
ßks hetk,¯ tles ta. ßLas ma nitan, mis ma kaasa tin! Kas sa tid
seda jlki ßVidu¯ kohvi? Seda ma arvasin. Sa vid selle minema visata, meil
pole seda vaja. Vaata siia!¯
Ta laskus plvili, tmbas koti lahti ja viskas sealt vlja mned
mutrivtmed ja kruvikeeraja, mis olid kige peal. Allpool oli mitu ngusat
paberpakki. Esimeses pakis, mille ta Winstonile ulatas, tundus olevat midagi
imelikku ja ometi hmaselt tuttavat. Selles oli midagi rasket ja
liivataolist, mis vajus srmede all lohku.
ßKas see ei ole suhkur?¯ ksis Winston.
ßTeline suhkur. Mitte sahariin, vaid suhkur. Ja siin on pts leiba,
telist leiba, mitte seda meie turvast, ja vike purk moosi. Ja siin on ks
piimakonserv. Ja ne! - selle le ma olen teliselt uhke. Ma pidin selle
koguni lapi sisse mhkima, sest -¯
Aga tal polnud vaja seletada, miks ta oli selle lapi sisse mhkinud.
Juba titis tuba lhn, kange vrtsine lhn, mis oli nagu tervitus Winstoni
kaugest lapseplvest, mida vis aga juhuslikult kohata veel praegugi,
pahvakuna mnest kangialusest, enne kui uks kinni tmmati, vi nagu
meeltepettena rahvarohkel tnaval, hetkeks ninna lmas ja jlle kadumas.
ßKohv,¯ sosistas Winston, ßteline kohv!¯
ßSee on sisepartei kohv. Siin on seda terve kilo,¯ tles Julia.
ßKuidas sul nnestus neid asju hankida?¯
ßSee on puha sisepartei kraam. Neil sigadel pole millestki puudus,
mitte millestki. Aga kelnerid ja ettekandjad ja teenijad muidugi nppavad
ht-teist, ja - ne, ma sain vikese paki teed ka!¯
Winston oli Julia krvale maha kkitanud. Ta rebis paki nurga lahti.
ßSee on teline tee. Mitte murakalehed.¯
ßViimasel ajal liigub teed sna palju. Nad on vist India ra vtnud vi
midagi niisugust,¯ kohmas Julia. ßAga nd, kallis, ma tahan, et sa
keeraksid mulle kolmeks minutiks selja. Mine istu teisele poole voodit. ra
ainult vga akna ligi mine. Ja ra ringi pra, enne kui ma tlen.¯
Winston vahtis hajameelselt lbi musliinkardinate vlja. Punaste
ksivartega naine marssis endiselt pesupali ja nri vahet. Ta vttis kaks
pesupulka suust ja hakkas sgava tundega laulma:
ßOn eldud: ununeb halb,
on eldud, et leppida vid,
kuid su naeratus klm ja pisar julm
mul raskeid haavu lid!¯
See totter laul paistis tal algusest lpuni peas olevat. Tema hl,
vga klav ja kuidagi nnelikult melanhoolne, kandus lbi maheda suvehtu.
Ji mulje, et ta viks sdamerahuga, kui see juunihtu oleks lputu ja
pesupali ammendamatu, jda sinna tuhandeks aastaks pesu nrile riputama ja
totraid laule laulma. Winston taipas oma imestuseks, et ta pole iial kuulnud
htegi Partei liiget ksi ja sundimatult laulmas. See oleks olnud isegi nagu
veidi ketserlik, ohtlikult ekstsentriline nagu iseendaga rkimine.
Vib-olla pidid inimesed olema nlgimise piirile viidud, et neil oleks
millestki laulda.
ßNd vid ringi prata,¯ tles Julia.
Winston pras ringi ja ei tundnud Juliat esimesel pilgul ragi.
Tegelikult oli ta lootnud teda alasti nha. Aga Julia ei olnud alasti.
Muutus, mis oli toimunud, oli hoopis hmmastavam. Ta oli oma no ra
vrvinud.
Ta oli ilmselt mnest tliskvartali poest lbi lipsanud ja ostnud
endale komplekti kosmeetikavahendeid. Ta huuled olid tumepunased, psed
ruuz^itatud, nina puuderdatud, ja silmade all oli midagi, mis pani need
stendama. See kik polnud teab kui kunstiprane, aga Winstoni nuded sel
alal ei olnud suured. Ta ei olnud kunagi varem ninud vi ette kujutanud
naist, Partei liiget, mingitud noga. Muutus, mis Julia vlimuses oli
toimunud, oli jahmatav. Need mned vhesed vrvilaigud iges kohas olid
muutnud ta palju ilusamaks ja mis peaasi - naiselikumaks. Ta lhikesed
juuksed ja poisilikud tunked ainult suurendasid efekti. Kui Winston Juliat
embas, tungis tema srmetesse kunstlik kannikeselhn. Winstonile meenus
keldrikorruse kgi hmarus ja tolle naise hambutu suu. See oli seesama
lhnali, mida see naine oli kasutanud, aga praegusel hetkel polnud sel
thtsust.
ßLhnali ka!¯ tles ta.
ßJah, kallis, lhnali ka. Ja tead, mis ma jrgmiseks ette vtan! Ma
hangin kuskilt telise kleidi ja panen nende vastikute tunkede asemel selga.
Ma panen jalga siidsukad ja krge kontsaga kingad! Siin selles toas olen ma
naine, mitte thipaljas Partei liige!¯
Nad viskasid riided seljast ja heitsid laia mahagonipuust voodisse. See
oli esimene kord, kus Winston end Julia juuresolekul lahti vttis. Siiani ta
oli liialt hbenenud oma kahvatut ja khetut keha, veenilaienditega
sremarju ja inetut plekki pahkluu kohal. Linu ei olnud, aga vaip, millel
nad lamasid, oli kulunud ning sile ja voodi suurus ning vetruvus jahmatas
neid mlemat. ßSee on kindlasti lutikaid tis, aga mis sellest,¯ tles
Julia. Ndsel ajal ei olnud suuri kaheinimesevoodeid enam kusagil, vlja
arvatud prolede elamises. Winston oli poisikeseplves vahel hes sellises
maganud, Julia mitte kunagi, niipalju kui ta mletas.
Peagi nad jid natukeseks magama. Kui Winston rkas, lhenesid
kellaosutid juba heksale. Ta ei liigutanud end, sest Julia magas, pea tema
ksivarrel. Suurem osa mingist oli Winstoni nole ja vaibale jnud, aga
isegi vike psele laialihrutud ruuz^ilaik nis Juliat kenamaks muutvat.
Loojuva pikese koldne kiir langes risti le voodijalutsi ja valgustas
kaminat, kus vesi kees pahinal kastrulis. All hoovil oli naine lpetanud
laulmise, aga tnavalt kostis summutatult laste hikeid. Ta mtles
hajameelselt, et kas kauges minevikus oli testi tavaline asi lamada sel
kombel voodis, jahedal suvehtul, mees ja naine, ihualasti, armastades, kui
phe tuleb, rkides, kui phe tuleb, tundmata mingit sundust les tusta,
lihtsalt lamades ja kuulates vljast kostvaid rahulikke hli. Kindlasti
pole iial olnud niisugust aega, kus see oleks loomulik olnud?
Julia rkas les, hrus silmi ja tusis knarnukkidele, et priimust
vaadata.
ßPool vett on ra keenud,¯ tles ta. ßMa tusen kohe les ja teen
kohvi. Meil on veel tunnike aega. Mis kell nad teil valguse vlja
llitavad?¯
ßKell kakskmmend kolm kolmkmmend.¯
ßMeil hiselamus kakskmmend kolm. Aga enne seda peab sisse psema,
sest - Ktt! Kao, sa rpane elajas!¯
Ta keeras end vlkkiirelt voodis ringi, haaras prandalt kinga ja
virutas selle jrsku poisiliku liigutusega nurka, just niisamuti, nagu ta
oli tookord kahe vihkamise minuti ajal snaraamatuga Goldsteini visanud.
ßMis seal oli?¯ ksis Winston llatunult.
ßRott. Ma ngin, kui ta oma vastiku koonu paneeli vahelt vlja ajas.
Seal all on auk. Aga ma ehmatasin teda igatahes korralikult.¯
ßRotid?¯ pomises Winston. ßSiin toas?¯
ßNeid on kik kohad tis,¯ tles Julia kskikselt ja heitis jlle
pikali. ßMeil hiselamus kivad nad kgis. Mned Londoni linnaosad lausa
kubisevad neist. Tead, et nad rndavad isegi lapsi? Jajah. Mnes kohas ei
julge emad imikuid hetkekski omapead jtta. Need suured pruunid on kige
hullemad. Ja mis kige jlgim, alati nad -¯
ßJta, palun!¯ karjatas Winston, silmi kvasti kinni pigistades.
ßKallis! Sa oled titsa kahvatu! Mis viga on? On nad sulle nii
vastikud?¯
ßMa ei tea midagi udsemat, kui on rott.¯
Julia surus end vastu teda ja pimis oma ked mber tema, nagu pdes
tema hirmu oma keha soojusega vaigistada. Winston ei teinud kohe silmi
lahti. Mneks hetkeks tundus talle, nagu painaks teda jlle see udne
unengu, mis oli tema elu jooksul aeg-ajalt ikka jlle kordunud. See oli
alati ks ja seesama. Tema ees oli pimeduse sein ja teisel pool seda oli
midagi nii talumatut, nii kohutavat, et sellele oli vimatu otsa vaadata.
Aga oma sisimas tundis ta selles unenos alati, et ta petab ennast, sest
tegelikult ta teab, mis on selle pimeduse seina taga. Surmliku pingutusega,
nagu kisuks ta vlja tkki omaenda ajust, tiris ta seda pevavalgele. Kuid
ta rkas alati les, ilma et oleks teada saanud, mis see on; aga kuidagi oli
see seotud sellega, mida Julia oli tahtnud elda, kui ta teda katkestas.
ßPalun vabandust,¯ tles ta, ßkik on korras. Ma lihtsalt ei kannata
rotte, muud midagi.¯
ßra muretse, kallis, ma ei lase neid jlke loomi siia. Ma topin enne
raminekut selle augu kaltsu tis. Jrgmine kord, kui me siia tuleme, ma
vtan kipsi kaasa ja panen selle korralikult kinni.¯
Must masendushetk oli juba pooleldi ununenud. Tundes natuke
piinlikkust, ji Winston voodi jalutsisse istuma. Julia tusis, tmbas
tunked selga ja hakkas kohvi keetma. Lhn, mis kastrulist tusis oli nii
kange ja erutav, et nad panid igaks juhuks akna kinni, et keegi seda vljas
ei tunneks ja uudishimulikuks ei muutuks. Aga parem isegi kui kohvi maik oli
see siidine toim, mille kohvile andis suhkur, - miski, mis Winstonil oli
sahariiniaastate jooksul peaaegu ununenud. ks ksi taskus, teises moosiga
leivaviil, uitas Julia mda tuba: vaatas kskikselt raamaturiiulit,
arutas, kuidas oleks kige parem klapplauda parandada, potsatas kulunud
tugitooli, et proovida, kas see on ka mugav, ja uuris heatahtliku imestusega
absurdset kaheteistkmnetunnist kella. Ta ti klaasist kirjapressi voodisse,
et seda paremas valguses nha. Winston vttis selle enda ktte, olles ikka
veel vlutud klaasi pehmest, vihmjast toonist.
ßMis asi see sinu meelest on?¯ ksis Julia.
ßMinu meelest pole see midagi, see thendab, minu meelest pole seda
kunagi millekski kasutatud. Ja just see mulle meeldib. See on tkike
ajalugu, mis on juhuslikult jnud muutmata. See on snum saja aasta tagant,
kui keegi oskaks seda lugeda.¯
ßJa see pilt seal,¯ osutas Julia peaga gravrile vastasseinal, ßkas
see on ka sada aastat vana?¯
ßRohkem. Ma julgen arvata, et kakssada. Aga muidugi ei tea. Tnapeval
on vimatu millegi vanust kindlaks teha.¯
Julia vaatas seda pilti lhemalt. ßSiit see elajas oma pea vlja
pistis,¯ tles ta, toksides jalaga paneeli pildi all. ßMis koht see on? Ma
olen seda kuskil varem ninud.¯
ßSee on kirik, igemini oli. Taanlaste Pha Clementi kirik.¯ Winstonile
meenus mr. Charringtonilt kuuldud vrss ja ta lisas peaaegu nostalgiliselt:
ßßSh sidruni seemet, lb kella St. Clement!¯¯
Tema imestuseks jtkas Julia:
ßMul maitseb apelsin, lb kella St.
Martin.
Too siia see preili, lb kella Old Bailey - -¯
ßMa ei mleta, kuidas edasi lks, aga lppes igatahes nii: ßSiin voodi
pehme, kus uni hea. Siin kirves terav, mis raiub su pea!¯¯
See oli nagu parooli kaks poolt. Aga prast ßOld Bailey't¯ pidi veel
ks rida olema. Vib-olla saab selle mr. Charringtoni mlust vlja koukida,
kui ta on vastavas tujus.
ßKes sulle seda petas?¯ ksis Winston.
ßVanaisa. Ta luges mulle tihti seda salmi, kui ma olin vike. Ta
likvideeriti, kui ma olin kaheksa aastane, - igal juhul ta kadus. Huvitav,
mis see sidrun on,¯ lisas ta seosetult. ßApelsini olen ma ninud, see on
paksu koorega mmargune kollane puuvili.¯
ßMina mletan sidruneid,¯ tles Winston. ßViiekmnendatel aastatel oli
sidruneid sna sageli saada. Nad olid nii hapud, et isegi nende lhn hakkas
hammastesse.¯
ßMa vin kihla vedada, et seal pildi taga on lutikad,¯ tles Julia. ßMa
vtan ta ks kord alla ja puhastan korralikult ra. Aga nd on vist aeg
minema hakata. Ma pean selle vrvi maha pesema. Oh hda! Ma phin prast
sinu no ka huulepulgast puhtaks.¯
Winston ei tusnud kohe les. Toas oli juba hmar. Ta keeras end
valguse poole ja ji ksisilmi kirjapressi vahtima. Kige huvitavam ei olnud
mitte see korallitkk, vaid selle klaasi sisemus ise. See oli nii sgav, ja
ometi oli see peaaegu lbipaistev nagu hk. Klaasi vlispind oleks olnud
nagu taevavlv, mis mbritseb tillukest maailma ja atmosfri selle mber.
Winstonile tundus, et ta pseb sellesse maailma sisse ja et ta tegelikult
ongi juba seal sees, koos mahagonipuust voodi ja klapplaua, ja kella ja
terasegravri ja kirjapressi endaga. Kirjapress oli tuba, milles ta oli, ja
korall oli Julia ja tema elu, kinnistatud nagu mingisse igavikku kristalli
sdames.
5
Syme oli kadunud. hel hommikul ta tle ei ilmunud. Mned mtlematud
inimesed kommenteerisid tema puudumist. Jrgmisel peval ei maininud teda
enam keegi. Kolmandal peval lks Winston arhiiviosakonna vestibli, et
heita pilk teadetetahvlile. Seal rippus muu hulgas malekomisjoni liikmete
trkitud nimekiri, kuhu Syme oli kuulnud. See oli pealtnha samasugune nagu
enne: kedagi ei olnud maha tmmatud, aga see oli he nime vrra lhem. Ja
sellest piisas. Syme oli lakanud olemast: teda polnud kunagi olemas olnud.
Ilmad oli tapvalt palavad. Ministeeriumi labrindis psis akendeta,
konditsioneeritud huga ruumides normaalne temperatuur, aga vljas krvetas
knnitee sillutis jalataldu ja metroo haises tipptunnil kohutavalt.
Ettevalmistused vihkamise ndalaks olid ties hoos ja kikide
ministeeriumide personal tegi letunde. Rongkigud, miitingud,
sjaveparaadid, loengud, vahakujude vljapanekud, filmid,
teleekraaniprogrammid - kike tuli organiseerida; tuli ehitada tribne,
pstitada kujusid, snastada loosungeid, kirjutada laule, levitada
kuulujutte ja vltsida fotosid. Julia sektor ilukirjandusosakonnas katkestas
romaanide tootmise ja paiskas vlja jledate pamflettide sarju. Lisaks
tavalisele tle tegeles Winston iga pev hulk aega ßTimesi¯ vanade
aastakikudega, muutes ja ilustades snumeid, mida knedes taheti
tsiteerida. siti, kui tnavail hulkusid lrmakad prolede jugud, oli
hkkond linnas imelikult palavikuline. Rakettmrske langes sagedamini kui
kunagi enne ja aeg-ajalt kuuldus kaugemalt kohutavaid plahvatusi, mida ei
osatud seletada ja mis tekitasid udseid kuulujutte.
Uus, vihkamise ndala temaatiline laul ßVihkamise laul¯ oli juba valmis
ja mrtsus lakkamata teleekraanidest. Muusikaks ei saanud seda ieti
nimetada, selle metsik haukuv rtm meenutas pigem trummi tagumist. Oli
kohutav, kui sajad krid seda marsitaktis rgasid. Proled oli selle omaks
vtnud ja see vistles keskistel tnavatel ikka veel populaarse
ßO^nneootusega¯. Ka Parsonsite lapsed mngisid seda oma kammipillil d kui
pevad, vljakannatamatult. Winstoni htud olid sisustatud tihedamalt kui
kunagi enne. Parsonsi poolt organiseeritud vabatahtlike salgad valmistasid
vihkamise ndalaks tnavat ette, mblesid loosungeid, maalisid plakateid,
pstitasid lipuvardaid ja vedasid le tnava ohtlikult rippuvaid traate
transparentide kinnitamiseks. Parsons hooples, et Vidu Maja ksi paneb
vlja nelisada meetrit lipuriiet. Ta oli oma siduvees ja nnelik nagu
loke. Pealegi andis kuumus ja fsiline t talle etteknde kanda htuti
lhikesi pkse ja lahtist srki. Teda jtkus korraga kikjale - lkkama,
tmbama, saagima, vasaraga kopsima, efektseid lahendusi leidma ja kaaslasi
rmsate hisetega tle hutama, ja loomulikult voolas seejuures igast tema
ihupoorist lputult kibedasti lhnavat higi.
Korraga levis le kogu Londoni ks uus plakat. Sel ei olnud teksti ja
see kujutas lihtsalt ebaloomulikult suurt, kolme-nelja meetri pikkust,
ilmetu mongolinoga Euraasia sdurit, astumas oma tohutu suurte saabastega
sulle vastu, automaat ieli puusal. Ja kskik mis nurga all sa seda
plakatit ka vaatasid, paistis perspektiivis suurendatud automaadisuu olevat
suunatud just sinu poole. See plakat oli kleebitud kikjale, kus oli vhegi
ruumi, ja seda oli isegi rohkem kui Suure Venna portreesid. Tavaliselt sja
suhtes kskiksed proled piitsutati les aeg-ajalt korduvasse
patriotismituhinasse. Ja nagu selleks, et ldise meeleoluga harmoneerida,
tapsid rakettmrsud rohkem inimesi kui tavaliselt. ks mrsk kukkus puupsti
tis kinosaali Stepney's, mattes mitusada inimest rusude alla. Kik
mbruskonna elanikud vtsid osa pikast venivast matuserongkigust, mis
kestis mitu tundi ja kujunes tegelikult protestimiitinguks. ks teine mrsk
kukkus thermaale, mida kasutati mnguvljakuna, ja rebis tkkideks mitu
tosinat last. Jrgnesid uued vihased meeleavaldused, pletati Goldsteini
kujusid, seintelt rebiti maha sadu Euraasia sduriga plakateid ja heideti
tulle, ja segaduses rstati ka hulk poode; siis lks lahti kuulujutt, et
rakettmrske juhivad raadio teel spioonid, ja hel vanapaaril, keda
kahtlustati vlismaa pritolus, pandi maja plema ja vanakesed lmbusid
leekides.
Mr. Charringtoni poe pealses toas lamasid Julia ja Winston, kui nad
vhegi siia psesid, krvuti paljal voodil lahtise akna all, alasti, et
oleks jahedam. Rott polnud ennast enam nidanud, aga lutikad paljunesid
kuuma kes metsikult. Kuid nemad ei hoolinud sellest. Puhas vi rpane, see
tuba oli paradiis. Kohale judes puistasid nad kohe igale poole mustalt
turult ostetud pipart, kiskusid riided seljast ja armatsesid kehade
liimendades, suigatasid siis korraks ja avastasid rgates, et lutikate mass
on vasturnnakule asunud.
Neli, viis, kuus - seitse korda said nad juunikuu jooksul siin kokku.
Winston oli loobunud harjumusest pev lbi dz^inni juua. Ta ei tundnud selle
jrele enam mingit vajadust. Ta oli kosunud, tema veenilaiendi haavand oli
paranenud, sellest oli jrel vaid pruun laik nahal pahkluu kohal ja ka tema
hommikused khahood olid lppenud. Igapevane elu lakkas olemast talumatu,
enam ei tundnud ta kiusatust teleekraani poole lustu teha vi tiel hlel
vanduda. Nd, kus neil oli oma kindel peidupaik, peaaegu kodu, ei olnud
raske leppida sellegagi, et nad said vaid harva ja mneks tunniks kokku.
Peaasi, et see tuba vanakraamikaupluse kohal olemas oli. Teada, et see seal
puutumatuna olemas on, oli peaaegu niisama hea, nagu ise seal olla. See tuba
oli omaette maailm, mineviku reservaat, kus vljasurnud loomad visid ringi
jalutada. Ka mr. Charrington, mtles Winston, on niisugune vljasurnud loom.
Tavaliselt ajas Winston enne lesminekut mr. Charringtoniga paar sna juttu.
Vana mees paistis harva vi ldse mitte vljas kivat, ja ka kliente ei
paistnud tal eriti olevat. Ta elas viirastuslikku elu, liikudes pisikese
pimeda poe ja veel pisema tagumise kgi vahet, kus ta keetis endale sa ja
kus peale muude asjade oli ka ks tohutu suure toruga uskumatult iidne
grammofon. Ta paistis rmustavat vimaluse le juttu ajada. Liikudes selle
vrtusetu kraami keskel, jttis ta oma pika nina ja paksude prilliklaaside
ja lngus lgadega velvetpintsaku all kuidagi sellise mulje, et ta on pigem
vanavarakoguja kui kaupmees. Mingi vagusa vaimustusega vis ta srmitseda
seda vi teist nipsasja - portselanist pudelikorki, katkise nuusktubakatoosi
maalitud kaant vi kassikullast medaljoni ammusurnud lapsukese
juuksekahluga, ksimata iial, kas Winston neid osta tahab, ja lastes tal
neid lihtsalt imetleda. Temaga vestlemine oli nagu kulunud mngutoosi tilina
kuulamine. Kusagilt mlusopist oli ta veel mned salmikesed vlja kraaminud.
ks rkis kahekmne neljast mustrstast, teine kvera sarvega lehmast,
kolmas vaese kukk Robini surmast. ßMa mtlesin, et see viks teid huvitada,¯
tles ta kvera naeratuse saatel jrjekordset vrssi ette kandes. Aga iial
ei suutnud ta meenutada rohkem kui paari rida.
Winston ja Julia teadsid - mingil kombel ei linud see hetkekski
meelest - , et see, mis praegu toimub, ei saa kaua kesta. Oli aegu, kus ees
ootav surm tundus olevat niisama kombatav nagu voodi, millel nad lamasid, ja
nad klammerdusid teineteisesse meeleheitliku kirglikkusega nagu
hukkamistetud hinged, kes ahmivad viimaseid naudinguraasukesi; viis minutit
enne surmatundi. Aga oli ka aegu, kus neid valdas turvalisuse ja kestvuse
illusioon. Nad mlemad tundsid, et kuni nad selles toas on, ei saa nendega
midagi halba juhtuda. Siia pseda oli raske ja ohtlik, aga tuba ise oli
phapaik. See oli midagi niisugust, nagu Winston oli kogenud, kui ta
kirjapressi sdamesse vaatas, tundes, et on vimalik sellesse klaasmaailma
sisse pseda ja et kord juba sees olles saab aja seisma panna. Sageli
andusid nad unistustele sellest, kuidas nad psevad. Nende nn kestab
igavesti ja nad jtkavad oma salajast vahekorda elupevade lpuni. Vi sureb
Katharine ra ja neil nnestub mingi osava manvriga abielluda. Vi nad
sooritavad heskoos enesetapu. Vi nad kaovad jljetult, muundavad end
tundmatuseni, pivad prolede moodi rkima, saavad vabrikusse tle ja
elavad oma elu ra mnel vaiksel krvaltnaval. Aga see oli kik meldamatu,
nagu nad mlemad teadsid. Tegelikult ei olnud mingit psu. Ainsat plaani,
mis oli teostatav, enesetapuplaani ei olnud neil mingit kavatsust tide
viia. Hoida kramplikult kinni igast pevast, igast ndalast, venitada
olevikku, millel ei ole tulevikku, nis olevat vitmatu instinkt, nii nagu
inimese kopsud tmbavad sisse viimsegi smu hku, niikaua kui seda veel on.
Mnikord rkisid nad ka aktiivsest mssust Partei vastu, ilma et neil
oleks olnud aimu, millest peale hakata. Isegi kui see legendaarne Vennaskond
testi olemas oli, polnud lihtne sellega kontakti leida. Winston rkis
Juliale ka kummalisest lhedusest, mis oli vi paistis olevat tema ja
O'Brieni vahel, ja aeg-ajalt tekkivast kiusatusest lihtsalt O'Brienile ligi
astuda, teatada, et ta on Partei vaenlane, ja paluda tema abi. Imelikul
kombel ei paistnud see mte Julia meelest sugugi vimatu olevat. Ta oli
harjunud inimeste le no jrgi otsustama, ja tema meelest oli loomulik, et
Winston peab O'Brienist usaldatavaks vaid heainsa pgusa pilgu phjal.
Pealegi ta oli kindel, et kik vi peaaegu kik inimesed vihkavad salaja
Parteid ja rikuksid reegleid, kui nad teaksid, et see pole ohtlik. Aga ta
keeldus uskumast, et on olemas vi et saab ldse olemas olla
laiaulatuslikku, organiseeritud opositsiooni. Jutud Goldsteinist ja tema
prandaalusest armeest, tles ta, on lihtsalt jama, mille Partei on oma
huvides vlja melnud ja mida tuleb uskuda. Lugematutel Partei koosolekutel
ja spontaansetele meeleavaldustel oli ka tema tiest krist karjudes nudnud
karistust inimestele, kelle nimegi ta polnud iial kuulnud ja kelle
kuritegudesse ta prmugi ei uskunud. Kui toimusid avalikud kohtuprotsessid,
vttis ta sisse oma koha Noorsoohingu esindajate hulgas, kes hommikust
htuni kohtumaja mber seisid ja karjusid: ßSurm reeturitele!¯ Ja kahe
vihkamise minuti ajal letas ta alati kiki teisi, karjudes solvanguid
Goldsteini aadressil. Kuigi ta kujutas vga hmaselt ette, kes see Goldstein
on ja missuguseid vaateid ta propageerib. Ta oli les kasvanud prast
Revolutsiooni ja oli liiga noor, et mletada viiekmnendate ja
kuuekmnendate aastate ideoloogilist vitlust. Niisugune asi nagu iseseisev
poliitiline liikumine ei mahtunud tema kujutlusse, ja igal juhul pidas ta
Parteid vitmatuks. See jb alati eksisteerima ja jb alati samaks. Selle
vastu vib ainult mssata, salajase snakuulmatusega vi rmisel juhul
ksiku vgivallateoga nagu kellegi tapmine vi millegi hkulaskmine.
Mnes mttes oli Julia Winstonist palju terasem ja Partei propagandale
palju vhem vastuvtlik. Kord, kui Winston mainis mingis seoses sda
Euraasiaga, pani Julia teda jahmatama, eldes nagu muuseas, et tema arvates
polegi mingit sda kimas. Rakettmrsud, mis iga pev Londonile langesid, on
vib-olla Okeaania valitsuse enda lastud, ßet rahvast hirmu all hoida¯.
Selline mte polnud Winstonile iial phe tulnud. Ja Julia ratas temas ka
kadedust, eldes, et ta hoiab end kahe vihkamise minuti ajal vaevu vaos, et
mitte naerma puhkeda. Aga Partei petusi pani ta ksimrgi alla ainult siis,
kui need mingil moel tema enda elu puudutasid. Tihti oli ta valmis ametlikku
mtoloogiat omaks vtma, lihtsalt selle tttu, et erinevus te ja vale vahel
ei olnud talle thtis. Ta uskus niteks, nagu koolis oli petatud, et
lennuki on leiutanud Partei. (Winstoni kooliajal, nagu ta mletas,
viiekmnendate aastate lpul, videti seda vaid helikopteri kohta; tosin
aastat hiljem, kui Julia koolis kis, videti seda juba lennuki kohta; veel
plvkond edasi, ja seda videtakse aurumasina kohta.) Ja kui Winston seletas
talle, et lennukid olid olemas juba enne tema sndimist ja kaua aega enne
Revolutsiooni, jttis see fakt teda tiesti kskikseks. Ja ldse, mis
thtsust sel on, kes on lennuki leiutanud? Veelgi enam rabas Winstonit mne
juhusliku mrkuse phjal tehtud thelepanek, et Julia ei mleta, et neli
aastat tagasi oli Okeaania olnud sjas Ida-Aasiaga ja rahujalal Euraasiaga.
Tsi kll, Julia pidas kogu seda sda pettuseks, aga ilmselt ta ei olnud
mrganudki, et vaenlase nimi on muutunud. ßMa arvasin, et me oleme kogu aeg
Euraasiaga sdinud,¯ kohmas ta. See ehmatas Winstonit natuke. Lennuk oli
leiutatud kaua aega enne Julia sndimist, aga sjas mberllitumine oli
toimunud ainult neli aastat tagasi, ja siis oli Julia juba tiskasvanu. Nad
vaidlesid selle le ligi veerand tundi. Ja lpuks nnestus Winstonil sundida
Juliat oma mlu pingutama, kuni talle hmaselt meenus, et ksvahe oli testi
olnud vaenlane Ida-Aasia, ja mitte Euraasia. Aga see tulemus jttis ta
ikkagi kskikseks. ßJa keda see huvitab?¯ tles ta krsitult. ßks neetud
sda teise jrel, ja nagunii on teada, et uudised on alati valed.¯
Vahel rkis Winston talle arhiiviosakonnast ja jultunud vltsingutest,
mida ta seal korda saadab. Niisugused asjad ei paistnud Juliat kohutavat. Ta
ei tundnud kuristikku oma jalge all avanevat mtte juures, et valedest
saavad ted. Winston rkis talle Jonesist, Aaronsonist ja Rutherfordist ja
ajalehevljalikest, mida ta hetkeks kes oli hoidnud. Aga see ei avaldanud
Juliale mingit muljet. Ja esialgu ji kogu selle loo mte talle sna
hmaraks.
ßKas need olid su sbrad?¯ ksis ta.
ßEi, ma ei tundnud htegi. Nad olid sisepartei liikmed ja pealegi
minust palju vanemad. Nad kuulusid rohkem Revolutsiooni-eelsesse aega. Ma
teadsin neid ainult ngupidi.¯
ßMille prast sa siis muretsed? Inimesi tapetakse ju iga jumala pev,
eks ole?¯
Winston pdis talle seletada. ßSee oli erandlik juhtum. Asi polnud
mitte selles, et keegi tapeti ra. Saad sa aru, et minevik on eilsest
pevast alates tegelikult hvitatud? Kui ta silibki kuskil, siis mne tahke
esemena, mille juurde ei kuulu htegi sna, nagu see klaasikamakas sea. Me
ei tea sna otseses mttes midagi Revolutsiooni ja sellele eelnenud aja
kohta. Kik allikad on hvitatud vi vltsitud, kik raamatud on mber
kirjutatud, kik pildid on le maalitud, kik ausambad ja tnavad ja hooned
on mber nimetatud, kik kuupevad on ra muudetud. Ja see protsess jtkub
pevast peva ja minutist minutisse. Ajalugu on peatunud. Pole olemas midagi
peale tohutu mineviku, kui Parteil on alati igus. Muidugi, ma tean, et ajalugu on vltsitud, aga mul on vimatu seda
tendada, isegi kui ma olen selle vltsimise ise toime pannud. Kui tegu on
tehtud, ei j sellest mingeid jlgi. Ainus jlg on minu mlus, ja ma pole
sugugi kindel, et mni teine inimolend jagab minu mlestusi. Aga sel ainsal
korral kogu oma elu jooksul oli mul kes konkreetne tend prast sndmust -
aastaid prast seda.¯
ßJa mis kasu sellest oli?¯
ßKasu polnud midagi, sest ma viskasin ta mne minuti prast minema. Aga
kui seesama asi oleks tna juhtunud, siis ma oleksin ta alles hoidnud.¯
ßMina mitte!¯ tles Julia. ßMa vin riskida kll, aga ainult niisuguse
asja prast, mis on midagi vrt, mitte mne vana ajalehetki prast. Ja mis
sa temaga oleksid teinud, kui sa oleksidki ta alles hoidnud?¯
ßVib-olla poleks teinud suurt midagi. Aga see oli asitend. See oleks
vinud klvata siia-sinna kahtlusi, eeldades, et ma oleksin julgenud seda
kellelegi nidata. Ma ei kujuta ette, et me suudaksime oma eluajal midagi
muuta. Aga vib ette kujutada vikesi vastupanukoldeid, mis kerkivad
siin-seal esile, vikesi rhmitusi, mis hinevad omavahel ja kasvavad
jrk-jrgult, ja jtavad endast ehk maha ka mingeid jlgi, nii et jrgmine
plvkond saab jtkata sealt, kus meil pooleli ji.
ßMa pole jrgmisest plvkonnast huvitatud, kallis. Ma olen huvitatud
meist.¯
ßSina oled mssaja ainult allpool vd,¯ tles Winston talle.
Julia meelest oli see hiilgav teravmeelsus ja ta pimis ked
vaimustunult mber Winstoni.
Julial polnud vhimatki tahtmist Partei doktriini arutada. Iga kord,
kui Winston hakkas rkima ingsotsi phialustest, kaksisoimast, mineviku
muutuvusest vi objektiivse reaalsuse eitamisest ja hakkas kasutama uuskeele
snu, muutus Julia tusaseks ja hajameelseks ja tles, et teda pole kunagi
niisugused asjad huvitanud. On ju teada, et see kik on jama, milleks siis
selle prast oma pead vaevata? Ta teab, millal hurraa karjuda ja millal
vilistada, ja see on kik, mida vaja lheb. Alati, kui Winston ritas
niisugustel teemadel juttu alustada, kippus Julia piinlikul kombel magama
jma. Ta oli seda sorti inimene, kes vis igal pool ja igas asendis magama
jda. Temaga rkides sai Winston aru, kui kerge on nida igeusklikuna,
ise igeusklikkusest midagi taipamata. Teatavas mttes pses Partei
maailmavaade kige paremini mjule just niisuguste inimeste juures, kes ei
olnud vimelised sellest aru saama. Selliseid inimesi vis uskuma panna
kige hbematumaid reaalsuse vgistamisi, sest nad ei taibanud iial
priselt, kui jlestamisvrne see on, mida neilt nutakse, ja nad ei olnud
kllalt huvitatud hiskondlikest sndmustest, et mrgata, mis toimub. Ja
kuna nad millestki aru ei saanud, jid nad vaimselt terveks. Nad lihtsalt
neelasid kik alla, ja see, mis nad alla neelasid, ei teinud neile kahju,
sest see ei jtnud neisse mingeid jlgi, nagu viljatera kib linnu khust
seedimata lbi.
6
Lpuks see juhtus. Oodatud snum saabus. Winstonile tundus, et ta on
eluaeg seda oodanud.
Ta kndis mda ministeeriumi pikka koridori ja oli judmas kohani, kus
Julia oli talle paberitki pihku pistnud, kui ta mrkas, et keegi temast
kogukam knnib otse tema taga. See keegi khatas kergelt, kavatsedes ilmselt
temaga rkima hakata. Winston seisatas jrsult ja pras mber. See oli
O'Brien.
Lpuks olid nad siis silm silma vastu, ja Winstoni esimene aje oli ra
joosta. Ta sda tagus metsikult. Ta ei olnud vimeline rkima. O'Brien aga
astus peatumata edasi, puudutas korraks sbralikult Winstoni ksivart, nii
et nad kndisid nd krvuti. Ta hakkas rkima omaprase rhutatud
viisakusega, mis eristas teda enamikust sisepartei liikmeist.
ßMa olengi teiega vestelda tahtnud,¯ tles ta. ßMa lugesin mne aja
eest ßTimesist¯ ht teie uuskeeleartiklit. Te tunnete vist uuskeele vastu
lausa teaduslikku huvi?¯
Winston oli enesevalitsuse osaliselt tagasi saanud. ßKas just
teaduslikku,¯ tles ta. ßMa olen lihtsalt asjaarmastaja. See pole minu
eriala. Ma ei ole otseselt keele loomisega kunagi tegelnud.¯
ßAga te kirjutate vga elegantselt,¯ tles O'Brien. ßJa see pole ainult
minu arvamus. Ma vestlesin hiljuti he teie sbraga, kes on testi
asjatundja. Ta nimi ei tule mulle praegu meelde.¯
Winstoni sda vpatas jlle valusasti. See ei saanud olla midagi muud
kui vihje Syme'ile. Aga Syme ei olnud ainult surnud, ta oli krvaldatud, ta
oli ebaisik. Vhimgi vihje temale vis olla
eluohtlik. O'Brieni mrkust tuli ilmselt vtta kui signaali, kui mrgusna.
Selle vikese mtteroimaga tegi O'Brien neid kahekesi kaassdlasteks. Nad
olid aeglaselt mda koridori edasi kndinud, nd aga peatus O'Brien. Ta
kohendas prille ninal, imeliku, relvitustava sbralikkusega, mida tal alati
nnestus sellesse liigutusse panna. Siis ta jtkas:
ßTegelikult ma tahtsin elda, et ma mrkasin, et te olete oma artiklis
kasutanud kaht sna, mis on kibelt kadunud. Tsi kll, alles sna hiljuti.
Kas te uuskeele snaraamatu kmnendat trkki olete ninud?¯
ßEi ole,¯ tles Winston, ßma ei teadnudki, et see on ilmunud. Meil
arhiiviosakonnas kasutatakse heksandat trkki.¯
ßSelle kmnenda trkiga lheb arvatavasti veel mni kuu aega. Aga mned
proovieksemplarid on juba vljas. ks on minu kes. Vib-olla teile pakub
huvi seda sirvida?¯
ßIsegi vga,¯ tles Winston, taibates kohe, kuhu asi trib.
ßMned uuendused on vga teravmeelsed. Verbide arvu vhendamine niteks
- ma arvan, et see osa peaks teile meeldima. Las ma mtlen, vib-olla ma
saadan teile kskjalaga selle raamatu? Kuigi ma kardan, et see lheb mul
meelest ra. Vi tulete ise sellele jrele, kunagi, kui teile sobib? Oodake,
ma annan teile oma aadressi.¯
Nad seisid teleekraani kohal. O'Brien kobas hajameelselt taskuid ja
vttis vlja vikese nahkkaantega mrkmiku ja kuldsulepea. Otse teleekraani
ees, niisuguses asendis, et kanali teises otsas oli iga tht selgelt nha,
kui neid seal keegi jlgis, kirjutas ta mrkmikku aadressi, rebis lehe vlja
ja ulatas selle Winstonile.
ßMa olen tavaliselt htuti kodus,¯ tles ta. ßAga kui mind ei ole,
annab mu teenija teile selle ktte.¯
Ja ta lks minema, jttes Winstoni hoidma paberitkki, mida seekord
polnud tarvis peita. Sellegipoolest jttis Winston hoolega meelde, mis sinna
oli kirjutatud, ja viskas selle mne tunni prast koos muude paberitega
mluauku.
Nad olid rkinud kige rohkem paar minutit. Sel episoodil sai olla
vaid ks thendus: see oli meldud selleks, et Winstonile anda O'Brieni
aadressi. Teisiti ei olnud see vimalik, sest seda, kus inimene elab, vis
teada saada ainult inimese enda kest. Mingeid aadressraamatuid polnud
olemas. ßKui te soovite mind nha, siis see on koht, kust mind vib leida,¯
oli O'Brien tahtnud sellega elda. Vib-olla on snaraamatusse peidetud ka
mingi snum. Igatahes ks asi oli kindel. Prandaalune, millest ta oli
unistanud, oli olemas ja tema oli judnud selle vlisservani.
Ta teadis, et varem vi hiljem ta vtab O'Brieni kutse vastu. Vib-olla
prast pikka viivitust, - ta ei olnud kindel. See, mis oli juhtumas, oli
lihtsalt aastaid tagasi alanud protsessi lpp-produkt. Esimene samm oli
olnud salajane, tahtmatu mte, teine samm oli olnud peviku alustamine. Ta
oli liikunud mtetelt snadele ja nd oli ta liikumas snadelt tegudele. Ja
viimane samm on miski, mis toimub Armastusministeeriumis. Ta oli sellega
leppinud. Lpp sisaldus alguses. Aga see oli hirmutav, vi tpsemalt, see
oli nagu surma eelmaik, nagu oleksid sa natuke vhem elu. Juba O'Brieniga
rkides, kui O'Brieni snade thendus temani oli judnud, oli klmavrin
le ta ihu kinud. Tal oli tunne, nagu laskuks ta hauarskusse, ja seda
tunnet svendas veel see, et ta oli alati teadnud, et temasuguseid ootab
haud.
7
Winston rkas, silmad pisarais. Julia keeras end uniselt vastu teda ja
pomises midagi umbes nagu ßMis viga on?¯.
ßMa ngin unes, et - -¯ Lauset lpetamata ji Winston vait. See oli
liiga keeruline, et seda snadesse panna. Unengu ise ja sellega seotud
mlestus, mis oli tusnud ta mlus pinnale mni hetk prast rkamist.
Ta lamas suletud silmi, ikka veel unenomeeleolu mju all. See oli
olnud pikk ja selge unengu, milles otsekui kogu ta elu laotus tema ette
nagu maastik suvisel htul prast vihma. See kik toimus klaasist
kirjapressi sisemuses, aga klaasi pind oli taevavlviks ja seespool seda
ujus kik selges mahedas valguses, kus vis nha lpmata kaugele. Selle
uneno phimotiiviks - ja tepoolest, teatavas mttes tema sisuks - oli
Winstoni ema liigutus, mida oli kolmkmmend aastat hiljem korranud see juudi
naine, keda ta oli ninud ndalaringvaates, kes oli pdnud oma last kuulide
eest kaitsta, kuni helikopterid nad mlemad tkkideks lasksid.
ßTead,¯ tles Winston, ßma uskusin siiamaani, et mina tapsin oma ema.¯
ßMiks sa ta tapsid?¯ ksis Julia lbi une.
ßMa ei tapnud teda. Mitte fsiliselt.¯
Winston oli ninud unes oma viimast kohtumist emaga, ja rgates oli
talle mne hetke jooksul meenunud hulk vikesi sndmusi, mis olid sellele
eelnenud ja jrgnenud. See oli mlestus, mille ta oli hulk aastaid meelega
mlust kustutanud. Aastaarvus ta ei olnud kindel, aga ilmselt pidi ta tollal
olema vhemalt kmne vi kaheteistkmne aastane.
Isa oli kadunud natuke aega enne seda; kui palju just, seda ei suutnud
ta meenutada. Paremini mletas ta tolle aja rahutuid, lrmakaid olusid:
perioodiliselt korduvat paanikat hurnnakute ajal ja varjuotsimist
metroojaamades, kiviprahihunnikuid igal pool, arusaamatuid leskutseid
tnavanurkadel, hevrvilistes srkides noorukite salku, tohutuid jrjekordi
leivapoodide ukse taga ja kaugelt kostvaid automaadivalanguid, - eesktt aga
seda, et iial ei saanud khtu tis. Ta mletas pikki htupoolikuid, mis ta
oli veetnud koos teiste poistega phkmehunnikutes ja prgikastides sorides
ja sealt kapsaleherootsusid, kartulikoori ja mnikord koguni kuivanud
leivakoorukesi koukides, millelt tuli hoolega kntsa maha kraapida; samuti
veoautosid passides, mis kindlaid marsruute pidi loomasta vedasid ja kust
aeg-ajalt, kui auto auklikul teel rappus, likoogitkikesi pudenes.
Kui isa kadus, ei olnud ema juures mrgata erilist kohkumist vi
ahastust, aga temas toimus mingi jrsk muutus. Paistis, nagu oleks eluvaim
temast lahkunud. Isegi Winstonile oli selge, et ta ootab midagi, millest ta
teab, et see kindlasti juhtub. Ta tegi kik, mis tarvis, - keetis sa, pesi
pesu, lappis riideid, tegi voodi les, kris prandat ja phkis
kaminasimsilt tolmu, - alati vga aeglaselt ja imelikul kombel hegi
learuse liigutuseta, nagu liigendnukk, mis liigub omal tahtel. Tema suur
ngus keha nis loomulikult tagasi langevat vaikusse. Ta vis vahel tundide
kaupa peaaegu liikumatult voodi serval istuda, valvates Winstoni pisikest
de, pisikest pdurat kahe-kolmeaastast last, kelle ngu oli khnusest
ahvilik. Vahetevahel vttis ema Winstoni slle ja surus teda tkk aega enda
vastu, ilma et oleks midagi elnud. Oma noorusele ja egoismile vaatamata
mistis Winston, et see kik on kuidagi seotud sellega, millest ei rgitud,
aga mis pidi paratamatult juhtuma.
Ta mletas tuba, kus nad elasid, hmarat umbset ruumi, millest poole
vttis enda alla valge pevatekiga voodi. Seal oli gaasipliit, toiduained
olid riiulil ja ukse taga trepikojas oli pruun savivalamu, hine mitme
korteri peale. Winston mletas ema raidkujulikku kogu gaasipliidi kohale
kummardumas ja kastrulis midagi segamas. Ja eesktt mletas ta oma pidevat
nljatunnet ja vastikuid nklusi sgilauas. Ta noris ja noris ema kallal,
miks ei ole rohkem sa, ta karjus tema peale ja raevutses (ta mletas isegi
oma hletooni, - hlemurre algas tal varakult ja aeg-ajalt ta jmises
bassihlega), vi ta katsus teha haledat hlt, et saada rohkem, kui oli
tema osa. Ja ema oligi valmis talle andma rohkem, kui oli tema osa. Ta pidas
tiesti loomulikuks, et tema, ßpoisslaps¯, peab saama kige suurema
portsjoni; aga kskik kui palju ta ka andis, Winston nudis ikka rohkem.
Igal sgiajal palus ema teda hrdalt, et ta ei oleks nii egoistlik ja
mtleks ka oma vikese e peale, kes on haige ja vajab samuti toitu, aga
sellest polnud kasu. Winston hakkas metsikult karjuma, kui ema talle enam
juurde ei andnud, pdis kastrulit ja lusikat ema kest ra kiskuda, kahmas
palasid e taldrikult. Ta teadis, et teised kaks tema prast nlgivad, aga
ta ei saanud endast vitu; ta tundis koguni, et tal on igus seda teha.
Kisendav nljatunne tema sisikonnas nagu igustas teda. Sgikordade vahel,
kui ema polnud valvamas, nppas ta alatasa riiulilt niigi nappe
toiduvarusid.
hel peval jagati vlja s^okolaadinorm. Seda ei olnud ndalate vi
kuude kaupa jagatud. Ta mletas tiesti selgesti seda vikest
s^okolaaditahvlit. See oli kaheuntsine tahvel (toona rgiti veel
untsidest), neile kolme peale. Loomulikult oleks tulnud see kolmeks vrdseks
osaks jagada. Jrsku, nagu oleks ta kuulanud kedagi teist, kuulis ta end
valju jmiseva hlega tervet tahvlit enesele nudmas. Ema manitses teda, et
ta ei oleks nii ahne. Jrgnes pikk inetu tli ja norimine, mis tiirutas ja
tiirutas he koha peal karjumise, vingumise, pisarate, vastuvidete ja
kauplemisega. Tema vike de klammerdus kahe kega ema klge, tpselt nagu
tilluke ahviprdik, ja vaatas teda le ema la suurte kurbade silmadega.
Lpuks murdis ema kolm neljandikku s^okolaadist Winstonile ja andis
lejnud neljandiku tema ele. Vike tdruk haaras selle pihku ja uuris
seda igast kandist, taipamata, mis see on. Winston vaatas teda natuke aega.
Siis krabas ta kki e kest s^okolaaditki ja oli ainsa hppega uksest
vljas.
ßWinston! Winston!¯ hdis ema talle jrele. ßTule tagasi! Anna ele
s^okolaad tagasi!¯
Ta peatus, aga ei linud tagasi. Ema ahastav pilk oli nagu naelutatud
ta nkku. Isegi praegu mtles ta sellele, millest Winston ei teadnud, mis
see on, aga mis oli kohe juhtumas. O^de, taibates, et temalt on midagi
rvitud, hakkas hdiselt nutma. Ema kallistas hellalt last ja surus ta no
oma rinnale. Miski selles liigutuses tles Winstonile, et tema de on
suremas. Ta pras mber ja jooksis trepist alla, kleepuv s^okolaaditkk
pihku surutud.
Ta ei ninud oma ema enam iial. Kui ta oli s^okolaadi alla kugistanud,
hakkas tal enda prast natuke hbi ja ta hulkus mitu tundi tnaval, kuni
nlg ta lpuks koju ajas. Kui ta koju judis, oli ema kadunud. See oli sel
ajal juba tavaline asi. Midagi ei olnud puudu, vlja arvatud ema ja de.
Riideid polnud nad kaasa vtnud, isegi ema palitut mitte. Winston ei teadnud
tnase pevani kindlalt, kas ta ema on surnud. Oli tiesti vimalik, et ta
saadeti lihtsalt sunnitlaagrisse. Mis puutub esse, siis paigutati ta ehk
- nagu Winstongi - mnda kodusja jrel tekkinud kodutute laste kolooniasse
(neid kutsuti mberkasvatamiskeskusteks); vi viidi ta koos emaga
sunnitlaagrisse vi jeti lihtsalt kuhugi surema.
Unengu oli Winstoni mlus ikka veel elav, eriti see embav kaitsev
keliigutus, mis sisaldas nagu kogu selle uneno mtet. Talle meenus ks
teine, umbes kaks kuud tagasi nhtud unengu. Tpselt nii, nagu ema oli
istunud luitunud valge vaibaga voodil, laps kaela mbert kinni hoidmas,
istus ta uppunud laevas, sgaval tema all, ja vajus ha sgavamale, aga
vaatas ikka tema poole lbi tumeneva vee.
Winston rkis Juliale ema kadumise loo. Silmi avamata keeras Julia
teise klje ja vttis mugavama asendi.
ßMa usun, et sa olid ks vike vastik siga,¯ pomises ta. ßKik lapsed
on sead!¯
ßJah. Aga asja tuum on tegelikult - -¯
Hingamise jrel oli selge, et Julia hakkab uuesti magama jma. Winston
oleks tahtnud talle veel emast rkida. Ta ei arvanud, et selle jrgi, mis
ta emast mletas, et ema oleks olnud naisena kuidagi erandlik, veel vhem
intelligentne; ja ometi oli talle omane teatav ilsus, teatav puhtus,
lihtsalt selleprast, et tal olid oma tekspidamised, mida ta jrgis. Tal
olid oma tunded, ja neid ei saanud vljastpoolt mjutada. Talle ei tulnud
phegi, et tegu, millel pole silmanhtavaid tulemusi, on selle tttu
mttetu. Kui sa kedagi armastad, siis sa armastad teda, ja kui sul ei ole
muud anda, siis sa annad talle oma armastuse. Kui viimane s^okolaadikild oli
linud, surus ema lapse rinnale. Sellest ei olnud kasu, see ei muutnud
midagi, see ei andnud s^okolaadi tagasi, see ei pstnud ei last ega teda
ennast surmast; aga tema meelest oli loomulik nii teha. Ka see pgenev naine
paadis varjas vikest poissi ksivarrega, kuigi sellest polnud kuulide
kaitseks rohkem kasu kui paberilehest. Kohutav oli see, et Partei veenis
inimesi, et nende ajed ja nende tunded ei loe midagi, samal ajal rvides
neilt igasuguse vimu materiaalse maailma le. Kui sa olid juba kord Partei
haardes, siis polnud enam oluline, mida sa tunned vi ei tunne, mida sa teed
vi jtad tegemata. Nii vi teisiti sa kaod ja sinust ja su tegudest ei
kuulda enam iial. Sa oled lihtsalt ajaloo voolust vlja tstetud. Ja ometi
alles paar inimplve tagasi ei oleks sellele erilist thtsust omistatud,
sest tollal ei ptud ajalugu muuta. Inimesi juhtis isiklik ustavus, milles
nad ei kahelnud. Olulised oli inimestevahelised suhted, ja tiesti thisel
z^estil, kallistusel, pisaral vi surijale eldud snal vis olla omaette
vrtus. Proled, taipas ta korraga, on niisuguseks jnudki. Nad ei ole
ustavad mitte mnele parteile, riigile vi ideaalile, nad on ustavad
ksteisele. Esimest korda elus ei planud ta prolesid ega pidanud neid
lihtsalt inertseks juks, mis hel peval rkab ja kujundab maailma mber.
Proled olid jnud inimeseks. Nad polnud sisemiselt kalestunud. Nad olid
silitanud oma primitiivsed emotsioonid, mida Winstonil endal tuli teadliku
pingutusega uuesti ppida. Ja seda meldes meenus talle niliselt seosetult
seik, kuidas ta mne ndala eest oli ninud knniteel kelaba ja oli lnud
selle jalaga nagu kapsarootsu rentslisse.
ßProled on inimesed,¯ tles ta valjusti. ßMeie ei ole seda.¯
ßKuidas nii?¯ ksis Julia, kes oli uuesti les rganud.
Winston ji korraks mttesse. ßOn sulle phe tulnud,¯ ksis ta, ßet
meil oleks kige igem siit minema kndida, enne kui on hilja, ja teineteist
enam mitte kunagi nha?¯
ßJah, kallis, see on mulle phe tulnud mitu korda. Aga ma ei tee seda,
mitte mingil juhul.¯
ßSiiani on meil vedanud,¯ tles Winston, ßaga see ei saa kaua kesta. Sa
oled noor. Sa oled pealtnha normaalne ja stu. Kui sa minusugusest eemale
hoiad, vid sa veel viiskmmend aastat elada.¯
ßEi. Ma olen kik lbi melnud. Ma teen seda, mida sinagi. Ja ra ole
nii masendunud. Kll ma oskan ellu jda.¯
ßMe saame koos olla veel kuus kuud - vib-olla aasta - seda ei tea
keegi. Ja lpuks tuleb meil ikkagi lahku minna. Kas sa saad aru, kui
kohutavalt ksi me siis oleme? Kui nad meid kskord ktte saavad, ei suuda
me midagi, absoluutselt mitte midagi teineteise heaks teha. Kui ma les
tunnistan, lasevad nad su maha; ja kui ma keeldun tunnistamast, lasevad nad
su ikkagi maha. kskik, mis ma teen vi tlen vi jtan tlemata, sinu elu
ei saa ma sellega minutitki pikendada. Ja kumbki meist isegi ei tea, kas
teine on elus vi surnud. Me oleme tiesti juetud. Thtis on ainult, et me
teineteist ei reedaks, kuigi ka sellest ei muutu tegelikult midagi.¯
ßKui sa mtled lestunnistamist,¯ tles Julia, ßsiis sellest me ei
pse, see on kindel. Kik tunnistavad alati les. Sinna ei saa midagi
parata. Nad piinavad ju.¯
ßMa ei mtle lestunnistamist. lestunnistamine pole reetmine. See, mis
sa tled vi teed, ei loe, loevad ainult tunded. Reetmine oleks see, kui nad
suudaksid mind sundida loobuma sind armastamast.¯
Julia mtles jrele. ßSeda nad ei suuda,¯ tles ta lpuks. ßSee on
ainus, mida nad ei suuda. Nad vivad panna sind tlema kskik mida -
kskik mida - , aga nad ei saa panna sind seda uskuma. Sinu sisse nad ei
pse.¯
ßJah,¯ tles Winston veidi lootusrikkamalt, ßjah, see on ige kll.
Sinu sisse nad ei pse. Kui sa tunned, et
inimeseks jmine on midagi vrt, isegi kui sel ei ole mingit tulemust,
siis sa jd peale.¯
Ta mtles teleekraanile ja selle igirksale krvale. Nad vivad d kui
pevad su jrel nuhkida, aga kui sa ei kaota pead, siis sa vid neid le
kavaldada. Vaatamata kogu oma tarkusele pole nad avastanud saladust, kuidas
teise inimese mtteid lugeda. Vib-olla siis on midagi teisiti, kui sa neil
juba peos oled. Keegi ei tea tpselt, mis Armastusministeeriumi seinte vahel
toimub, aga seda on vimalik oletada: piinamine, meelemrgid, tundlikud
aparaadid iga nrvissteemi-reaktsiooni registreerimiseks, jrk-jrguline
kurnamine magamatuse, ksinduse ja pidevate lekuulamistega. Igatahes fakte
pole seal vimalik maha salata. Neile saadakse jlile lekuulamise abil,
neid pressitakse vlja piinamise abil. Aga kui piinatav eelistab
ellujmisele inimeseks jmist, mis siis saab? Sinu tundeid nad ei saa
muuta: mis sellesse puutub, siis neid ei saa muuta ka sina ise mitte, isegi
kui sa tahaksid. Nad vivad viimaste pisiasjadeni pevavalgele tuua kik,
mis sa oled teinud vi elnud vi melnud; aga sinu sisim tuum, milles
toimuvad protsessid jvad saladusse ka sinu enda eest, jb puutumata.
8
See samm on tehtud, see samm on siis lpuks tehtud!
Tuba, kus nad seisid, oli pikliku kujuga ja mahedalt valgustatud.
Teleekraan oli vaikse suminani maha keeratud; luksuslik tumesinine vaip
jttis mulje, nagu astuksid sa sametil. Toa teises otsas istus O'Brien
kirjutuslaua taga, rohelise kupliga lambi valguses, mlemat ktt
paberivirnad. Ta ei vaevunud isegi pead tstma, kui teener Winstoni ja Julia
sisse juhatas.
Winstoni sda peksis nii gedalt, et ta kahtles, kas ta saab ldse sna
suust. See samm on tehtud, see samm on siis lpuks tehtud, oli kik, mida ta
suutis melda. Siiatulemine oli hulljulge tegu ja kahekesi tulemine lausa
lollus, kuigi nad, tsi kll, olid tulnud eri teed mda ja olid kohtunud
alles O'Brieni ukse ees. Aga ksnes juba niisugusesse kohta sisse astumine
tekitas nrvipinget. Vga harva oli kellelgi juhust nha sisepartei liikmete
eluruume vi sattuda sellesse linnajakkugi, kus nad elasid. Kogu see
korterite bloki atmosfri, interjri rikkus ja avarus, hea toidu ja hea
tubaka harjumatud lhnad, vaiksed ja uskumatult kiired liftid, mis libisesid
les ja alla, valge kuuega teenrid, kes sagisid edasi-tagasi - see kik oli
heidutav. Ja kuigi Winstonil oli siiatulekuks hea ettekne, ahistas teda
igal sammul hirm, et nurga tagant ilmub kki mni musta univormiga valvur,
nuab talt dokumente ja ajab minema. Aga O'Brieni teener laskis nad siiski
hegi vastuviteta sisse. See oli vike mustade juustega mees valges jakis,
rombja, tiesti ilmetu noga, mis vis kuuluda hiinlasele. Koridoris, kuhu
ta neid juhtis, oli prandal pehme vaip, seintel kreemika