---------------------------------------------------------------
     Copyright notice
     Corpus can be freely used for non-commercial purposes only.
     Original of this text is at http://www.cl.ut.ee/en/1984/
---------------------------------------------------------------

                 (Estonian translation)






     Oli  klm selge aprillip„ev, kellad l“id  parajasti kolmteist.  Winston
Smith, l“ug vastu rinda  surutud, et kaitsta  end  l„bil“ikava tuule  vastu,
lipsas kiiresti V“idu Maja klaasuksest sisse, aga mitte kllalt kiiresti, et
takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.
     Trepikoda haises  keedetud  kapsa ja vanade kaltsumattide  j„rgi. Selle
hes otsas oli seinale kinnitatud v„rviline  plakat, mis oli siseruumi kohta
liiga  suur. See kujutas vaid ht tohutut, enam kui meetrilaiust n„gu: umbes
neljakmne  viie aastase  mehe  n„gu tihedate mustade  vuntside  ja  karmide
meeldivate  n„ojoontega.  Winston  hakkas treppist  les  minema.  Lifti  ei
tasunud proovidagi.  See t””tas  parematel aegadel harva, ja praegu oli vool
p„eva  ajaks  v„lja  llitatud.  See  oli  osa   vihkamise  n„dala   eelsest
kokkuhoiukampaaniast. Korter oli kaheksandal korrusel,  ja Winston, kes  oli
kolmekmne heksa  aastane  ja  kel  oli  veenilaiendi haavand  parema  jala
pahkluu  kohal,  astus  aeglaselt,  t“mmates minnes  korduvalt  hinge.  Igal
korrusel vaatas lifti vastasseinalt vastu plakat selle tohutu n„oga. See oli
niisugune pilt, mis on tehtud nii, et silmad saadavad sind igale poole. SUUR
VEND VALVAB SIND, oli pildi all kiri.
     Korteris luges mahlakas  h„„l ette mingeid arvusid,  mis k„isid ilmselt
malmitootmise kohta. H„„l tuli piklikust, tuhmi peegli moodi metallplaadist,
mis moodustas osa parempoolesest  seinast. Winston keeras nuppu ja  h„„l j„i
veidi vaiksemaks, kuigi s“nad olid endiselt selged.  Seda  riistapuud (mille
nimi  oli teleekraan),  sai  kll vaiksemaks keerata,  aga v“imatu  oli seda
t„iesti  v„lja llitada.  Winston  j„i  akna  alla  seisma:  ta oli  lhike,
kleenuke  ja  sinised  tunked,  Partei  vormiriietus,  veel  r“hutasid  tema
k“hnust. Tal oli v„ga heledad juuksed ja loomu  poolest jumekas  n„gu, mille
naha oli  kehv seep, nrid z^iletid  ja  „sja l“ppenud talve klmad karedaks
muutnud.
     Aknatagusest  vaatepildist  “hkus isegi l„bi klaasi  klma. All t„naval
keerutasid  v„ikesed  tuulep””rised  tolmu  ja paberitkke,  ja kuigi  p„ike
paistis  ja taevas oli eresinine,  oli k“ik mberringi hall ja ilmetu, v„lja
arvatud plakatid,  mida oli  k“ikjale  les  kleebitud. Mustavuntsiline n„gu
vahtis  vastu iga nurga pealt,  ka vastasmaja  fassaadilt. SUUR VEND  VALVAB
SIND, tles kiri, ja tumedad silmad vaatasid sgavalt Winstonile  silma. All
k“nnitee  kohal laperdas  teine, nurgast rebenenud plakat  hooti tuule k„es,
vaheldumisi  varjates  ja  n„idates   ainsat  s“na  INGSOTS.  Taamal  laskus
helikopter  katuste vahele,  j„i korraks “hku  rippuma  nagu  porik„rbes  ja
liugles siis kaarjalt edasi.  See oli akendesse piiluv  politseipatrull. Aga
patrullil polnud suurt t„htsust. T„htis oli M“ttepolitsei.
     Teleekraanist tulev h„„l Winstoni selja taga jahvatas ikka veel malmist
ja   IX  kolmaastakuplaani  letamisest.  Teleekraan  t””tas   korraga   nii
vastuv“tja  kui saatjana.  See  pdis kinni iga vaiksest sosinast  tugevama
heli,  mida  Winston  tegi;   v„he   sellest,  kuni  ta  psis  metallplaadi
vaatev„ljas, oli  teda  niisama  h„sti ka n„ha. Muidugi oli t„iesti  v“imatu
”elda, kas sind parajasti valvatakse v“i  mitte. V“is ainult m“istatada, kui
tihti ja mis  ssteemi j„rgi M“ttepolitsei iga ksiku kanali  sisse llitab.
M“eldav oli seegi,  et  j„lgiti  kogu aeg k“iki.  Aga igal juhul  v“idi sinu
kanal  sisse llitada  mis  tahes  hetkel. Tuli  elada  -  ja  elatigi, t„nu
harjumusele, mis oli muutunud  instinktiks, -  teadmises, et igat heli, mida
sa  teed,  kuuldakse  ja  igat  liigutust,  v„lja arvatud  pimedas, pannakse
t„hele.
     Winston seisis  kogu aeg  seljaga teleekraani poole.  Nii  oli kindlam,
kuigi  ka  selg  v“is  reeta,  nagu ta v„ga  h„sti  teadis. Umbes kilomeetri
kaugusel k“rgus valge  ja  v„gevana tahmase  maastiku kohal T“eministeerium,
tema t””koht. See, m“tles ta ebam„„rase vastumeelsusega, see on siis London,
Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinn. Ta
pdis  leida m“nd lapsep“lvem„lestust,  mis  tleks,  kas  London on  alati
selline   olnud.   Kas   siin   on  alati   olnud   ridamisi   neid   r„„mas
heksateistkmnenda sajandi maju, palgid seinu toetamas, aknad  papiga kinni
l””dud ja katused lainelise plekiga kaetud, lagunevad aiamrid igasse klge
vajumas?  Ja  need  pommitamisj„ljed,  kus   “hus  keerles   krohvitolmu  ja
p“drakanep kasvas kivirusul; ja need kohad, kus pommid olid  lagedaks teinud
suurema  platsi  ja  kuhu  oli  kerkinud karjakaupa  armetuid  barakke  nagu
kanakuute?  Asjata  k“ik,  ta  ei m„letanud  midagi:  lapsep“lvest  ei olnud
s„ilinud midagi peale ksikute eredalt valgustatud  piltide, millel ei olnud
tagap“hja ja mis j„id enamasti arusaamatuks.
     T“eministeerium  -  uuskeeles  Uuskeel  oli  Okeaania
ametlik keel. Selle struktuuri ja etmoloogia kohta vt. Lisa. T“min -
erines rabavalt k“igest muust, mida  oli n„ha. See oli tohutu kiiskavvalgest
betoonist  pramiidne ehitis, mis kerkis astanguliselt 300 meetri k“rgusele.
Sealt,  kus  Winston  seisis,  seletas  silm  veel  parajasti  valgel seinal
elegantses kirjas ilutsevat Partei kolme loosungit:
     SO^DA ON RAHU

     TEADMATUS ON JO^UD
     R„„giti, et T“eministeeriumi hoones on  maa peal  kolm  tuhat  tuba  ja
vastav juurestik  maa all. Hajali m””da Londonit  oli veel  kolm  samasuguse
v„limuse  ja suurusega hoonet. Need troonisid mberkaudsete ehituste  kohal,
nii  et V“idu  Maja katuselt  v“is  n„ha  korraga  k“iki  nelja.  Need  olid
ministeeriumide   hooned,   mille   vahel  jagunes   kogu   valitsusaparaat.
T“eministeerium,  mis tegeles  informatsiooni,  meelelahutuse,  hariduse  ja
kunstiga.  Rahuministeerium,  mis tegeles  s“jaga. Armastusministeerium, mis
kaitses  seaduslikkust  ja  korda.   Ja  Klluseministeerium,  mis  vastutas
majanduselu eest. Uuskeeles nimetati neid: T“min, Ramin, Armin ja Klmin.
     Armastusministeerium oli hirmu„ratav asutus. Sel ei olnud  htki akent.
Winston ei  olnud kordagi  k„inud Armastusministeeriumis, isegi mitte  poole
kilomeetri  kaugusel  sellest. See oli koht, kuhu oli v“imatu  p„„seda muidu
kui ametiasjus, ja ka  siis tuli tungida  l„bi  traatt“ketest, raudustest ja
peidetud    kuulipildujapesadest   labrindi.    Isegi   selle    v„limisele
kaitsev””ndile  viivail t„navail  lonkisid  musta  mundriga  gorillan„olised
valvurid, kes olid relvastatud j„tkuliste nuiadega.
     Winston p””ras j„rsult mber. Ta oli  mananud  n„ole  vaikse  optimismi
ilme, nagu see oli soovitav n„oga teleekraani poole olles.  Ta  l„ks le toa
tillukesse k””ki. Lahkudes  sel kellaajal ministeeriumist, oli ta ohverdanud
l“unas””gi  kantiinis, ja ta  teadis, et k””gis  ei  ole  midagi  sa peale
mustjaspruuni leivatki, mida tuli hoida homme hommikuks. Ta v“ttis riiulilt
pudeli  v„rvitu  vedelikuga, mille  lihtsale valgele sildile oli  kirjutatud
ßVO^IDU¯ DZ^INN. Sel  oli vastik, “line l“hn nagu hiina riisiviinal. Winston
kallas  endale sealt peaaegu teetassit„ie,  v“ttis  sdame  rindu ja  neelas
selle alla nagu arstirohu.
     Jalamaid hakkas ta n„gu “hetama ja tal tuli vesi silma. See vedelik oli
nagu  l„mmastikhape,  v„he sellest,  seda  neelates oli  tunne, nagu oleksid
kumminuiaga kuklasse saanud. Hetke p„rast andis k“rvetus maos  aga j„rele ja
maailm  omandas r““msama  ilme. Ta v“ttis  k„krunud pakist, millel  oli kiri
ßVO^IDU¯  SIGARETID,  he   sigareti,   aga   hoidis  seda   ettevaatamatult
pstloodis, mille t“ttu tubakas pudenes k“ik maha. J„rgmisega oli tal rohkem
“nne.  Ta  l„ks  tagasi  elutuppa  ja  istus  v„ikese  laua  taha,  mis  oli
teleekraanist  vasakul. Ta v“ttis  lauasahtlist sulepea, tindipoti ja paksu,
kvartkaustas, punase selja ja marmoreeritud kaantega kaustiku.
     Mingil p“hjusel oli teleekraan elutoas ebatavalises kohas. Selle asemel
et paikneda -  nagu oli normaalne - otsaseinas, kust oleks n„inud kogu tuba,
oli ta  pikemas  seinas, vastu akent. Ekraani k“rval  oli v„ike  nis^s^, kus
Winston  praegu  istus,  -  see  oli  maja  ehitamise  ajal m“eldud  ilmselt
raamaturiiuli jaoks. Ja nis^is  istudes ning tahapoole n“jatudes j„i Winston
teleekraanile k„ttesaamatuks, mis puutud n„gemisse. Teda oli muidugi kuulda,
aga  niikaua,  kui ta  psis oma praeguses asendis, ei  olnud  teda n„ha. Ja
osalt just see toa ebatavaline geograafia oligi talle sisendanud m“tte, mida
ta asus nd teoks tegema.
     Aga  selle  m“tte oli  talle  sisendanud  ka  see kaustik, mille ta oli
sahtlist  v„lja  v“tnud.  See  oli  ise„ralikult  ilus kaustik.  Selle sile,
kreemjas, vanadusest pisut koltunud paber oli seda sorti, mida ei olnud enam
v„hemalt nelikmmend aastat toodetud. Kuid Winston oletas, et see kaustik on
veel palju vanem. Ta oli m„rganud seda he v„ikese r„„mas vanakraamikaupluse
aknal  kuskil  aguliurkas  (kus nimelt, seda  ta ei m„letanud)  ja teda  oli
jalamaid haaranud vastupandamatu soov selle  omanikuks saada. Partei liikmed
ei  tohtinud  tavalistes poodides k„ia (ßvabalt turult ostmas¯, nagu ”eldi),
aga  sellest  ei  peetud rangelt  kinni,  sest  paljusid  asju, nagu n„iteks
kingapaelu  ja z^iletiteri, ei olnudki muul  viisil v“imalik  saada.  Ta oli
heitnud  t„naval kiire  pilgu  ette ja  taha,  oli lipsanud poodi  ja ostnud
kaustiku  kahe  ja poole  dollari eest  „ra.  Sel hetkel  polnud  tal  selle
kaustikuga  veel  mingit  kindlat  kavatsust.  Ta  oli  selle  sdlaslikult
portfellis  koju   toonud.   Isegi  thjalt,  ilma  et  sinna  oleks  midagi
kirjutatud, oli see kompromiteeriv omand.
     M“te, mida ta asus nd teoks tegema, oli p„evikupidamine. See ei olnud
keelatud  (miski ei  olnud  keelatud,  sestpeale  kui  ei olnud  enam olemas
seadusi),  aga  ilmsikstuleku  puhul  v“is  olla kindel,  et  karistuseks on
surmanuhtlus v“i v„hemasti kakskmmend viis  aastat sunnit””laagrit. Winston
pani  sule sulepea otsa  ja  phkis selle “list puhtaks. Sulg  oli vanaaegne
riist,  mida  kasutati harva isegi  allkirja andmiseks,  ja ta oli  hankinud
selle salaja ning suure vaevaga, lihtsalt tundes, et see ilus kreemjas paber
on seda  v„„rt, et sinna kirjutataks  ehtsa sulega, selle asemel et kriipida
seda tindipliiatsiga. Tegelikult ei olnud ta harjunud k„ega kirjutama. Peale
v„ga  lhikeste  m„rkmete  dikteeriti   k“ik  mis  vaja  k“nekirjurile,  aga
praeguseks  otstarbeks see muidugi ei k“lvanud. Ta kastis sule tindipotti ja
j„i hetkeks k“hklema. V„rin k„is l„bi ta sdame. Paberile j„lje  j„tmine oli
otsustav tegu. V„ikeste kohmakate t„htedega kirjutas ta:
     4. aprill 1984
     Ta ajas  end  sirgu.  Teda  valdas t„ielik  abitustunne. K“igepealt  ei
teadnud  ta vanduda, kas praegu ikka on  1984.
aasta. T“en„oline  see oli,  sest ta oli pris  kindel,  et ta on kolmekmne
heksa aastana, ja ta arvas, et ta on sndinud  1944. v“i 1945.  aastal; aga
praegusel  ajal  oli  v“imatu   htegi  ajamomenti  fikseerida  suurema  kui
paariaastase t„psusega.
     Ja  „kki  tabas teda k“hklus:  kellele ta “ieti kirjutab seda p„evikut?
Tulevikule,  neile,  kes pole  veel sndinud.  Ta m“te  tiirles  m“ne  hetke
kahtlase daatumi mber  p„evikus  ja p“rkas  siis  mtsatades vastu uuskeele
s“na   kaksisoism.  Nd  alles  j“udis  tema
teadvusse, kui suure asja ta on ette v“tnud. Kuidas saab suhelda tulevikuga?
See on juba loomu poolest v“imatu. Tulevik kas sarnaneb olevikuga, mis puhul
see  ei  kuula  teda, v“i erineb  olevikust,  ja siis ei  ole  tema kitsikus
sellele m“istetav.
     Tkk aega ta istus ja vahtis tuimalt  paberile. Teleekraanist tuli nd
r„iget marsimuusikat. Imelikult  kombel paistis, et ta ei ole kaotanud mitte
ainult v„ljendusv“imet, vaid on koguni „ra unustanud k“ik selle, mida ta oli
kavatsenud  ”elda.  Ta  oli  n„dalate kaupa  end selleks  silmapilguks  ette
valmistanud, ja  talle polnud kordagi  p„he tulnud, et see n“uab veel midagi
muud peale julguse. Kirjutamine ise  saab  olema kerge. Tal  tarvitseb  vaid
paberile  kanda  see  ilml“pmatu  „rev monoloog,  mis oli  jooksnud  ta peas
aastate kaupa. Kuid praegusel  hetkel oli  see monoloogki  katkenud. Pealegi
oli ta veenilaiendi haavand hakanud talumatult sgelema.  Aga ta ei julgenud
seda  kratsida,  sest  kui ta  seda  tegi,  l“i sinna  alati  p“letik sisse.
Sekundid tiksusid. Ta ei tajunud muud kui enda ees  oleva lehe thjust, naha
sgelemist  pahkluu   kohal,  muusika  mrtsumist  ja  kerget  uima   joodud
dz^innist.
     J„rsku hakkas ta t„ielikus paanikas  higistama, tajudes vaid  „hmaselt,
mida  ta  paberile paneb. Tema  v„ike,  kuid  lapselik  k„ekiri hples lehel
les-alla, kaotades algul „ra suured t„hed ja l“puks punktid:
     4.  aprill 1984.  Eile “htul  kinos.  Puha  s“jafilmid.  šks  v„ga  hea
p“genike laevast,  mida  pommitati  kusagil Vahemerel. Publikule tegid suurt
l“bu kaadrid  tohutu  paksust tnnakast  mehest, kes pdis helikopteri eest
„ra ujuda, algul n„idati, kuidas ta pherdab vees nagu pringel, siis n„idati
teda l„bi helikopteri kuulipildujasihiku, siis oli ta auke t„is ja meri tema
mber roosa ja ta vajus nii „kki  p“hja, nagu oleks tal  aukudest vesi sisse
l„inud. publik m”irgas naerda, kui ta p“hja vajus. siis n„idati p„„stepaati,
mis oli lapsi t„is ja mille kohal  rippus  helikopter. paadininas  istus ks
keskealine naine vist juuditar  v„ike kolmeaastane poiss sles. poiss karjus
hirmu p„rast ja surus oma pead ema rindade vahele nagu tahaks ta end temasse
puurida ja naine hoidis tal mbert kinni ja pdis teda  rahustada kuigi oli
ka ise hirmust sinine, varjates teda nii h„sti kui suutis nagu loodaks ta et
tema  k„ed kaitsevad  last  kuulide  vastu.  siis  viskas  helikopter  sinna
20-kilose pommi kohutav  plahvatus  ja paat lendas  pilbasteks. ja siis  oli
seal  haruldane  kaader lapse  k„est mis  lendas les  les  otse les vastu
taevast  kaamera helikopteri  ninas  oli  seda n„htavasti  j„lginud ja  seda
saatis  v“imas  aplaus parteilaste istekohtadelt aga ks  naine  all prolede
saaliosas pistis „kki  l“ugama ja karjus  et seda  ei tohiks lastele n„idata
seda ei tohiks neil pole “igust lastele neil pole “igust kuni  politsei viis
ta viis ta minema ma  ei usu et temaga midagi tehakse keegi ei hooli sellest
mida proled tlevad tpiline prolede reaktsioon nad ei - -
     Winston katkestas kirjutamise,  osalt sellep„rast,  et  ta k„si  t“mbus
krampi. Ta ei teadnud,  mis oli teda pannud  seda soppa endast v„lja valama.
Aga imelik oli  see, et samal ajal oli temas selge  kuju v“tnud  ks  hoopis
teist laadi m„lestus, sedav“rd, et ta oli peaaegu valmis seda kirja  panema.
Ja  ta  taipas nd, et  just  selle  teise  juhtumi p„rast  ta  oli  j„rsku
otsustanud koju tulla ja hakata t„na p„evikut pidama.
     See oli juhtunud hommikul ministeeriumis, kui millegi nii h„guse  kohta
saab ldse nii ”elda.
     Oli umbes  ksteist ja  arhiiviosakonnas,  kus Winston  t””tas, tassiti
toole  boksidest v„lja,  keset  saali  suure  teleekraani  ette, valmistudes
kaheks vihkamise  minutiks.  Winston oli  just  hes  keskmises  reas  istet
v“tmas,  kui  „kki astus  saali kaks inimest, keda  ta n„gupidi tundis,  aga
kellega ta polnud r„„kinud. šks  neist oli tdruk, keda  ta koridoris sageli
kohtas.  Winston ei teadnud tema nime, aga ta  teadis,  et see tdruk t””tab
ilukirjandusosakonnas. Arvestades seda, et ta oli n„inud teda “liste k„te ja
mutriv“tmega,  v“is arvata,  et  ta on mingi  tehnik m“ne romaanikirjutamise
masina juures. Tdruk  oli  enesekindla  olekuga,  umbes  kahekmne  seitsme
aastane, paksude  tumedate juuste, tedret„hnilise n„o ja  kiirete  sportlike
liigutustega.  šmber  tema   tunkede  oli   mitmekordselt  keeratud   kitsas
helepunane  v””,  Noorte Antiseksuaalse Liidu  tunnus, kllalt  tihedalt, et
esile  t“sta  tema  puusade  vormikust.  Winstonile oli  ta olnud  esimesest
pilgust peale vastumeelne. Ja ta teadis ka p“hjust. See oli hokiv„ljakute ja
klmade supluste, histe matkade ja ldise ideepuhtuse “hkkond, mis tdrukut
saatis. Winstonile  olid  vastumeelsed peaaegu k“ik naised, eriti aga noored
ning  n„gusad. Just  naised, ja  eesk„tt  noored  naised,  olid Partei k“ige
fanaatilisemad   pooldajad,   loosungineelajad,   vabatahtlikud   nuhid   ja
ketserluse v„ljanuuskijad. See tdruk aga  j„ttis talle  ohtlikuma mulje kui
kski teine. škskord koridoris vastu tulles  oli tdruk  talle heitnud kiire
k“rvalpilgu, mis  oleks  teda nagu l„bi puurinud,  nii et ta  tundis hetkeks
j„ist hirmu.  Tal k„is  peast  l„bi isegi  kahtlus, et  see  tdruk  on  ehk
M“ttepolitsei  agent. See  ei olnud, t“si kll, kuigi t“en„oline. Aga siiski
ta tundis  ise„ralikku „ngistust, milles  hirm segunes  vaenulikkusega,  iga
kord kui nad kuskil kohtusid.
     Teine tulija oli mees  nimega O'Brien, sisepartei liige, kellel oli nii
k“rge ja t„htis ametikoht, et Winstonil oli sellest vaid „hmane ettekujutus.
Toolide  mber  sagivad  inimesed   vakatasid   paugupealt,  kui  nad  n„gid
sisepartei liikme musti tunkesid. O'Brien  oli suur turske mees j„meda kaela
ja tahumatu,  pentsiku,  brutaalse  n„oga.  Aga  hoolimata tema  heidutavast
v„limusest oli tema k„itumises teatavat sarmi. Tal  oli ise„ralik  komme oma
prille kohendada,  mis oli  imelikult  relvitustav, mingil  seletamatul moel
imelikult    kultiveeritud.    Seda    liigutust   oleks   v“inud   v“rrelda
kaheksateistkmnenda  sajandi  aadlimehe   ninatubakatoosi-pakkumisega,  kui
keegi veel niisugustes kategooriates  oleks m“elnud. Winston  oli  O'Brienit
n„inud tosina  aasta  jooksul oma  tosin korda. Ta tundis tema vastu sgavat
huvi,  ja  mitte  ainult  sellep„rast,  et  teda  k”itis  kontrast  O'Brieni
k„itumise ja tema poksijav„limuse vahel. Eesk„tt toitis  tema  huvi salajane
veendumus  -  v“i  ehk siiski mitte  veendumus,  vaid lootus, -  et O'Brieni
poliitiline  “igeusklikkus  pole t„iuslik.  Miski tema  n„os  sisendas  seda
vastupandamatult.  Aga muidugi, v“ib-olla see ei olnud siiski ketserlus, mis
oli kirjutatud tema n„kku, vaid lihtsalt intelligents. Igal juhul j„i temast
mulje  kui inimesest,  kellega v“iks r„„kida, kui  “nnestuks  kuidagi  petta
teleekraani  ja j„„da temaga  nelja  silma  alla. Winston ei olnud kll iial
teinud  v„himatki  katset  seda oletust kontrollida;  ja  muidugi polnud tal
selleks v“imalustki. Sel  hetkel vaatas O'Brien oma k„ekella, n„gi,  et kell
on  peaaegu ksteist null-null, ja  otsustas  ilmselt arhiiviosakonda j„„da,
kuni  kaks  vihkamise minutit  on m””das.  Ta  v“ttis  istet samas reas  kus
Winstongi,  paari tooli kaugusel. Nende  vahel istus  v„ike punasejuukseline
naine, kes t””tas  Winstoni  k“rval  boksis.  Tumedate juustega tdruk istus
otse tema selja taga.
     J„rgmisel  hetkel, nagu  oleks  t””le  hakanud mingi  tohutu  “litamata
masinav„rk, prahvatas otsaseinas olevast suurest teleekraanist saali kohutav
krigisev  k“neh„„l. See  k„is  hammastest  l„bi  ja  ajas kuklakarvad turri.
Vihkamine oli alanud.
     Nagu tavaliselt,  ilmus  ekraanile  Emmanuel  Goldsteini, rahvavaenlase
n„gu. Siit-sealt  vaatajate  hulgast kostis  sisinast. V„ike  punajuukseline
naine   piiksatas  hirmust   ja   vastikusest.  Goldstein  oli  renegaat  ja
ususalgaja, kes kunagi ammu (kui ammu, seda ei m„letanud t„pselt enam keegi)
oli  olnud ks Partei  juhtivaid  tegelasi, peaaegu  Suure Venna endaga hel
tasemel,  ja oli siis hakanud  arendama kontrrevolutsioonilist tegevust, oli
surma m“istetud,  aga oli  salap„rasel kombel  p“genema p„„senud ja kadunud.
Kahe vihkamise minuti programm muutus  p„evast p„eva, aga iial  ei  puudunud
sealt  Goldstein kui  peategelane.  Tema oli esimene  reetur, k“ige  varasem
Partei  puhtuse  reostaja.  K“ik  hilisemad Partei-vastased  kuriteod,  k“ik
reetmised,  sabotaaz^iaktid,  ketserlused ja  kallakud  l„htusid  otse  tema
“petusest. Kusagil oli ta siiamaani elus ja haudus oma salaplaane: v“ib-olla
kusagil  ookeani taga  oma v„lismaa  leivaisade kaitse all v“i isegi -  nagu
vahetevahel sosistati - m“nes peidukohas Okeaanias endas.
     Winstonil v“ttis sdame alt ““nsaks. Goldsteini n„gu kutsus temas alati
esile segase tunnetepuhangu. See oli k“hn juudin„gu  suure  k„harate valgete
juuste  oreooli ja v„ikese kitsehabemega, - tark n„gu, ja siiski mingil moel
olemuslikult vastumeelne  ja seniilselt rumal oma pika kitsa ninaga,  millel
prillid olid  alla  vajunud. See  sarnanes lamba n„oga ja  ka tema h„„l  oli
m„„giv nagu  lambal.  Goldstein  alustas oma alatist tigedat  Partei-vastast
rnnakut, mis oli  nii liialdatud ja ebaloomulik, et lapski oleks  v“imeline
olnud  seda  l„bi n„gema,  ja  siiski  kllalt  veenev, et  sisendada „revat
tunnet, nagu  v“iks m“nda teist inimest,  kes ei ole nii arukas, sellega „ra
petta. Ta  s“imas  Suurt  Venda,  m“istis hukka  Partei  diktatuuri,  n“udis
viivitamatult   rahu   s“lmimist  Euraasiaga,   astus   v„lja  s“navabaduse,
trkivabaduse,  koosolekute  vabaduse  ja  m“ttevabaduse kaitseks, ta karjus
hsteeriliselt, et  revolutsioon  on reedetud, ja seda  k“ike  silpiderohkes
kiirk“nes,  mis  oli  nagu  Partei  k“nemeeste tavalise  stiili paroodia  ja
sisaldas isegi uuskeele s“nu: tegelikult rohkem uuskeele s“nu,  kui tavaline
Partei  liige igap„evases elus kasutas. Ja et  kellelegi ei j„„ks  kahtlust,
mida tegelikult see Goldsteini silmakirjalik loba varjab, marssisid tema pea
taga teleekraanil l“putud Euraasia armee kolonnid: rida rea j„rel terveid ja
tugevaid, ilmetu  asiaadin„oga mehi, kes ekraani  pinnale j“udes kadusid, et
anda  ruumi teistele, t„pselt samasugustele.  S“durisaabaste tuim  rtmiline
trampimine moodustas tausta Goldsteini m„„givale h„„lele.
     Vihkamine  polnud kestnud veel kolmekmmend sekunditki,  kui  juba pool
saalis olijaist t“i kuuldavale tahtmatuid raevur””gatusi. V“imatu oli taluda
seda endaga rahulolevat lamban„gu ekraanil ja Euraasia armee kohutavat j“udu
selle taga; ja ldse kutsus Goldsteini n„gemine v“i isegi ainult m“te temale
automaatselt esile viha ja hirmu. Ta oli psivam vihaobjekt kui Euraasia v“i
Ida-Aasia,  sest kuni Okeaania  s“dis  hega  neist  suurriikidest,  oli  ta
ldiselt  teistega rahujalal. Aga  imelik oli see,  et kuigi Goldsteini k“ik
vihkasid ning  p“lgasid  ja kuigi tema teooriaid lkati mber, purustati  ja
naeruv„„ristati  p„evast  p„eva   ja  tuhat   korda   p„evas,  k“netoolides,
teleekraanil,  ajalehtedes ja raamatutes, ja  demonstreeriti  k“igile  nende
haletsusv„„rset olemust, ei paistnud tema m“ju sugugi kahanevat. Ikka leidus
uusi  lihtsameelseid,  kes ootasid,  et  ta  neid  “nge  v“taks. Ei m””dunud
ainsatki p„eva, kus M“ttepolitsei poleks paljastanud  spioone  ja sabot””re,
kes   tegutsesid   tema   juhendusel.   Ta  k„sutas   tohutut   varjuarmeed,
konspiraatorite  p“randaalust  v“rku,  kelle  eesm„rgiks  oli kukutada Riik.
Selle nimeks  arvati olevat Vennaskond.  Sosistati ka  kohutavast raamatust,
k“igi ketserlike vaadete kogumikust, mille autor oli Goldstein ja mis liikus
siin-seal salaja  k„est k„tte.  Sel raamatul polnud  pealkirja. Kui  sellest
ldse  juttu  tehti,  siis  ”eldi  lihtsalt:  see  raamat.  Aga niisugustest
asjadest teati vaid „hmaste kuulduste j„rgi. Nii Vennaskond kui see  raamat  olid  teemad,  mida  Partei  lihtliige  pdis
v„ltida, kui see v„hegi v“imalik oli.
     Teisel minutil paisus vihkamine raevuks. Inimesed kargasid kohalt psti
ja karjusid t„iest  k“rist, pdes l„mmatada ekraanilt tulevat hulluksajavat
m„„givat h„„lt.  V„ike punasejuukseline naine “hetas n„ost ja  maigutas suud
nagu kuivalej„„nud kala. Isegi O'Brieni rohmakas n„gu  “hetas. Ta istus v„ga
sirgelt  ja  ta  tugev  rindkere  t“usis  ja  vajus,  nagu  rndaksid   seda
merelained.  Tumedajuukseline  tdruk  Winstoni  selja  taga  hakkas karjuma
ßSiga! Siga! Siga!¯, haaras „kki raske  uuskeele s“naraamatu ja viskas selle
vastu ekraani. See  tabas  Goldsteini  nina  ja p“rkas  tagasi; h„„l  j„tkas
segamatult. šhel selgel hetkel m„rkas Winston, et ta karjub koos teistega ja
taob metsikult kontsa vastu toolipulka.  Kahe vihkamise minuti juures polnud
kohutav  mitte  see, et  inimene  oli  kohustatud  mingit osa m„ngima,  vaid
vastupidi see, et tal oli v“imatu hoiduda kaasa minemast. Kolmekmne sekundi
jooksul    kadus    igasugune    teesklemisvajadus.   V“igas    hirmu-    ja
k„ttemaksuekstaas,  soov  tappa,  piinata ja n„gusid sepahaamriga  l”mastada
n„is l„bivat inimsumma  nagu elektrivool, muutes inimese vastu tema tahtmist
grimassitavaks ja  r””kivaks  n“drameelseks. Kusjuures  viha,  mida inimesed
tundsid, oli abstraktne, eesm„rgita tunne, mida v“is helt objektilt teisele
suunata nagu leeklambi  leeki.  Nii  ei  olnud m“nel  hetkel  Winstoni  viha
suunatud ldse mitte Goldsteini vastu, vaid vastupidi,  Suure Venna,  Partei
ja M“ttepolitsei  vastu;  ja sellistel hetkedel kuulus tema sda ksildasele
m“nitatud ketserile ekraanil, t“e ja terve m“istuse ainsale kaitsjale valede
maailmas. Aga  juba j„rgmisel  hetkel oli  ta  hel meelel  inimestega  enda
mber, ja k“ik, mis Goldsteini kohta ”eldi,  paistis  talle t“si  olevat. Ja
neil hetkedel muutus tema salajane vihkamine Suure Venna vastu imetluseks ja
Suur Vend lenes tema  silmis: v“itmatu, kartmatu kaitsja,  kes  seisab nagu
kalju Aasia hordide  vastu, ja Goldstein, vaatamata  oma isoleeritusele, oma
abitusele ja kahtlusele, mis rippus koguni tema olemasolu kohal, n„is olevat
nagu  mingi  kuri  v“lur,   kes  on  v“imeline  lihtsalt  oma  h„„le   j“uga
tsivilisatsiooni h„vitama.
     Aga  aeg-ajalt  oli v“imalik oma viha  ka meelevaldselt sinna v“i t„nna
suunata. Žkki, nagu  meeletu  pingutusega, millega luupainaja  k„es vaevleja
t“stab  oma pea padjalt, “nnestus Winstonil oma  viha ekraanil olevalt n„olt
le   kanda  tumedajuukselisele   tdrukule   enda   taga.   Elavad   kaunid
kujutluspildid  v„lgatasid  l„bi  ta  pea.  Ta peksaks  tdruku  kumminuiaga
surnuks.  Seoks ta alasti posti klge ja laseks  ta  nooli  t„is  nagu  Pha
Sebastianuse.  V„gistaks  ta  „ra ja  l“ikaks  tal orgasmihetkel  k“ri l„bi.
Winston m“istis nd paremini kui  varem, miks ta  seda tdrukut vihkab.  Ta
vihkas teda sellep„rast, et tdruk oli  noor ja ilus ja sootu, et ta  tahtis
temaga voodisse  minna,  mis oli aga  v“imatu,  sest tdruku hurmavalt n“tke
piha mber, mis n„is lausa igatsevat embusi, oli see vastik  helepunane v””,
pealetkkiv kasinuse smbol.
     Vihkamine saavutas haripunkti. Goldsteini h„„l oli  muutunud  t“eliseks
m„„gimiseks  ja hetkeks  moondus  ta  n„gu  lamban„oks. Siis sulas  see n„gu
Euraasia  s“duri  kujuks,  mis  l„henes,  tohutu ja  hirmu„ratav,  automaadi
t„risedes, ja n„is iga hetk ekraanilt maha  astuvat,  nii et m“ned  esimeses
reas istujad surusid end hirmuga  vastu seljatuge. Aga samal  hetkel ohkasid
k“ik kergendatult:  vaenulik  kuju sulas  Suure Venna  mustajuukseliseks  ja
mustavuntsiliseks  n„oks,  mis oli t„is  j“udu ja leloomulikku rahu ja  nii
lai, et t„itis peaaegu kogu ekraani. Keegi ei kuulnud, mida Suur Vend tles.
Need olid lihtsalt m“ned  julgustuss“nad, niisugused  s“nad, mida lausutakse
lahinguk„ras  ja  millest  ei  saa  “ieti  arugi,  aga  mis  annavad  tagasi
kindlustunde lihtsalt  sellega,  et neid ”eldakse. Siis „hmastus Suure Venna
n„gu  ja  selle  asemel  ilmusid  ekraanile  Partei  kolm  loosungit  suurte
trkit„htedega:
     SO^DA ON RAHU

    VABADUS ON ORJUS

TEADMATUS ON JO^UD Aga Suure Venna n„gu n„is veel m“ne sekundi ekraanil psivat, nagu oleks surve, mida ta inimeste silmamunadele avaldas, olnud liialt tugev, et kohe kaduda. V„ike punajuukseline naine oli langenud le enda ees oleva tooli seljatoe. V„riseval pominal, mis k“las nagu ßMu p„„stja!¯, sirutas ta k„si ekraani poole. Siis kattis ta n„o k„tega. Oli ilmne, et ta palvetas. Samal ajal hakkas kogu rahvasumm tumedalt, aeglaselt ja rtmiliselt skandeerima: ßS-V!... S-V!... S-V!¯, ikka ja j„lle, v„ga aeglaselt, pikk paus kahe h„„liku vahel, - raske pomisev heli, kuidagi imelikult rgne, nagu saadaks seda paljaste jalgade tmpsumine ja tamtammide k“min. See kestis umbes pool minutit. See oli refr„„n, mida v“is levoolavate tunnete puhul sageli kuulda. Osalt oli see nagu hmn Suure Venna tarkusele ja levusele, veel enam aga oli see enesehpnoos, teadvuse tahtlik uinutamine rtmilise mra abil. Winstonil l„ks sdame alt klmaks. Kahe vihkamise minut jooksul ei suutnud ta hoiduda ldisest hullusest osa v“tmast, aga see ebainimlik loitsimine ßS-V!... S-V!¯ t„itis teda alati “udusega. Muidugi skandeeris ta koos teistega; teisiti oli v“imatu talitada. Oma tunnete varjamine, n„oilme valitsemine, teistega kaasategemine oli instinktiivne reaktsioon. Aga seal oli m“nesekundiline ajavahemik, kus pilk oli v“inud teda reeta. Ja just sel hetkel oli juhtunud midagi olulist, kui muidugi ldse oli juhtunud. Ta oli korraks tabanud O'Brieni pilgu. O'Brien oli psti t“usnud. Ta oli prillid eest v“tnud ja oli neid oma iseloomuliku liigutusega taas ninale panemas. Aga hetkeks olid nende pilgud kohtunud, ja niikaua kui see kestis, teadis Winston - jah, ta teadis - , et O'Brien m“tleb samuti nagu tema. Seda s“numit ei saanud v„„riti m“ista. Nagu oleksid nende ajud avanenud ja m“tted pilgu kaudu hest teise voolanud. ßMa olen sinuga,¯ n„is O'Brien talle tlevat. ßMa tean t„pselt, mida sa tunned. Ma tean sinu p“lgust, vihkamist ja j„lestust. Aga „ra karda, ma olen sinu leeris!¯ Siis see m“istmisv„lgatus kustus ja O'Brieni ilme oli niisama l„bitungimatu nagu k“igil teistelgi. See oli k“ik ja Winston polnud enam kindel, kas oligi midagi juhtunud. Niisugustel juhtumitel ei olnud j„rge. Need toitsid vaid tema usku v“i lootust, et on teisigi Partei vaenlasi peale tema. V“ib-olla vastasid kuuldused tohutust p“randaalusest vanden“ust ikkagi t“ele, v“ib-olla Vennaskond siiski eksisteeris! Kuigi oli v“imatu kindel olla, vaatamata l“pututele arreteerimistele, lestunnistustele ja hukkamistele, et see Vennaskond ei ole lihtsalt mt. Vahel ta uskus selle olemasolusse, vahel mitte. Mingeid t“endeid ei olnud, olid ksnes p“gusad t„helepanekud, mis v“isid t„hendada k“ike v“i mitte midagi: juhuslikud vestluskatked, tuhmid kritseldused peldikuseintel, - kskord isegi, kui kaks v““rast kohtusid, peaaegu m„rkamatu z^est, mida v“is t“lgendada paroolina. Aga see k“ik oli ks suur m“istatus, v“imalik, et ta oli seda lihtsalt ette kujutanud. Ta oli oma boksi tagasi l„inud, uuesti O'Brieni poole vaatamata. Tal ei olnud korrakski peast l„bi k„inud m“tet j„tkata nende hetkelist kontakti. See oleks olnud „„rmiselt ohtlik isegi siis, kui ta oleks teadnud, kuidas seda teha. Sekundi v“i kahe v„ltel olid nad vahetanud ebam„„rase pilgu, ja sellega oli lugu l“ppenud. Aga umbses ksinduses, milles ta oli sunnitud elama, oli seegi meeldej„„v sndmus. Winston „rkas m“tetest ja sirutas end. Ta r”hatas. Dz^inn ajas maost les. Ta pilk keskendus j„lle kaustiku lehekljele. Ta avastas, et kuni ta oli abitult m“tisklenud, oli ta j„tkanud automaatselt kirjutamist. Ja k„ekiri ei olnud enam kramplik ja kohmakas nagu enne. Sulg oli jooksnud m“nuga le sileda paberi, maalides suurte selgete trkit„htedega -

    MAHA SUUR VEND

    MAHA SUUR VEND

    MAHA SUUR VEND

    MAHA SUUR VEND

    MAHA SUUR VEND

rida rea j„rel, t„ites pool leheklge. Teda haaras paanikahoog. See oli absurdne, sest nende konkreetsete s“nade kirjapanemine ei olnud iseenesest ohtlikum kui lihtsalt see fakt, et ta oli hakanud p„evikut pidama; aga hetkeks ta tundis kiusatust rikutud lehed v„lja rebida ja kogu ettev“ttest loobuda. Kuid ta siiski ei teinud seda, sest ta teadis, et sellest ei oleks kasu. Ei ole mingit vahet, kas ta kirjutab MAHA SUUR VEND v“i j„tab selle kirjutamata. Ei ole mingit vahet, kas ta j„tkab p„eviku pidamist v“i j„tab selle pooleli. M“ttepolitsei tabab ta nagunii. Ta oli toime pannud - oli juba toime pannud, isegi kui ta sulg poleks iial paberit puudutanud, - raskeima kuriteo, mis sisaldas endas k“ik teised. Seda nimetati m“tteroimaks. Ja m“tteroim oli asi, mida ei saanud igavesti varjata. V“ib m“nda aega, koguni aastaid edukalt kavaldada, aga varem v“i hiljem sind tabatakse nagunii. See toimus alati ””sel - arreteerimised toimusid tingimata ””sel. Sind „ratatakse une pealt, j“hker k„si raputab sind “last, valgus pimestab sul silmi, voodi mber on kalgid n„od. Enamikul juhtudel ei toimunud mingit kohut, arreteerimise kohta ei ilmunud mingit teadet. Inimesed lihtsalt kadusid, ja alati ””sel. Su nimi kustutati nimekirjast, k“ik j„ljed sellest, mis sa olid iial teinud, phiti minema, su kunagine olemasolu salati maha ja seej„rel unustati. Sind k“rvaldati, h„vitati: likvideeriti, oli tavaline tlemine. Winstonit haaras hetkeks mingi hsteeriahoog. Ta kirjutas kiiresti ja kritseldades: nad lasevad mind maha ma ei hooli sellest nad tulistavad mind kuklasse ma ei hooli sellest maha suur vend nad tulistavad alati kuklasse ma ei hooli sellest maha suur vend - - Ta n“jatus vastu tooli seljatuge, pisut h„benedes ennast, ja pani sulepea k„est. Hetke p„rast ta v“patas metsikult. Uksele koputati. Juba! Ta istus vaiksel nagu hiir, lootes asjata, et koputaja, olgu ta kes tahes, lahkub p„rast seda ainust katset. Aga ei, koputus kordus. K“ige halvem oleks viivitada. Sda kloppis metsikult, aga ta n„gu oli pikast harjumusest arvatavasti ilmetu. Ta t“usis psti ja liikus vaevaliselt ukse poole.

    2

Kui Winston pani k„e ukselingile, m„rkas ta, et p„evik on j„„nud lahtiselt lauale. MAHA SUUR VEND oli kirjutatud le kogu lehe, nii suurte t„htedega, et neid n„gi lugeda isegi uksel seistes. Ta oli hakkama saanud kujuteldamatu lollusega. Aga ta taipas, et isegi paanikas ta ei olnud tahtnud kreemikat paberit m„„rida ja kaustikut kinni panna, enne kui tint on „ra kuivanud. Ta t“mbas hinge ja avas ukse. Ja otsekohe voogas temast le soe kergenduslaine. Ukse taga seisis v„rvitu, muserdatud ilme, salkus juuste ja kortsulise n„oga naine. ßSeltsimees,¯ alustas naine snge, kiunuva h„„lega, ßma kuulsin, et te tulite koju. Kas te saaksite korraks meile tulla ja meie kraanikaussi vaadata? See on umbes ja - -¯ See oli proua Parsons, naabri naine samalt korruselt. (Proua oli s“na, mida Partei just heaks ei kiitnud - k“iki oleks tulnud k“netada ßseltsimees¯ - , aga m“ne naise puhul kasutati seda tahtmatult.) Ta oli umbes kolmekmne aastane, aga n„gi palju vanem v„lja. J„i mulje, et ta n„o kortsudesse on tolmu kogunenud. Winston j„rgnes talle m””da koridori. Need asjaarmastajalikud parandust””d oli igap„evaseks „rritajaks. V“idu Maja oli ehitatud 1930-ndatel aastatel ja oli lagunemas. Laest ja seintelt pudenes pidevalt krohvi, torud l“hkesid iga k“vema klmaga, katus laskis l„bi, iga kord kui lund sadas, ja keskkte t””tas tavaliselt poole v“imsusega, kui seda majanduslikel kaalutlustel lausa v„lja polnud llitatud. Remont, v„lja arvatud see, millega inimene ise hakkama sai, k„is k“rgete komisjonide kaudu; ja sel moel v“ttis isegi aknaruudu parandamine kaks aastat aega... ßMa tulin ainult sellep„rast, et Tomi pole kodus,¯ tles proua Parsons ebalevalt. Parsonsite korter oli suurem kui Winstonil ja kuidagi teistmoodi raamas. See n„gi v„lja, nagu oleks mingi koletu suur metselukas siin „sja k“ik segi trampinud. P“randal vedelesid sporditarbed: hokikepid, poksikindad, katkine jalgpall, paar pahupidi p””ratud m„„rdunud spordipkse, ja laual oli kuhi musti toidun“usid ning kortsunud vihikuid. Seintel oli Noorsoohingu ja Luurajate helepunane lipp ja Suure Venna elusuurune plakat. Kogu majale hisest keedetud kapsa l“hnast tungis siin l„bi v„nge higilehk, mis kuulus - see oli esimesest hetkest selge, kuigi seda oli raske seletada, - isikule, keda parajasti kohal polnud. Teises toas pdis keegi kammi ja tualettpaberi abil kaasa m„ngida marsimuusikat, mida tuli ikka veel teleekraanist. ßNeed on lapsed,¯ tles proua Parsons, heites areldi pilgu ukse poole. ßNad pole t„na v„lja saanud. Ja muidugi - -¯ Proua Parsonsil oli harjumus lauseid pooleli j„tta. Kraanikauss oli peaaegu „„reni t„is sogast rohekat vett, mis haises hullemini kui kapsas. Winston laskus p“lvili ja uuris vesilukku. Ta vihkas k„tega t””tamist ja vihkas kummardamist, mis ajas teda alati k”hima. Proua Parsons vaatas abitult k“rvalt. ßMuidugi, kui Tom kodus oleks, ta teeks selle jalamaid korda,¯ tles ta. ßNiisugune asi meeldib talle. Tomil on t“esti osavad k„ed.¯ Parsons oli Winstoni kaasametnik T“eministeeriumist. Ta oli tse, kuid toimekas ja rabavalt rumal mees, t„is nrimeelset vaimustust, - ks neid t„iesti k“hklematuid ustavaid rgajaid, kellest Partei stabiilsus s“ltus rohkemgi kui M“ttepolitseist. Žsja, kolmekmne viieselt, oli ta peaaegu v„gisi Noorsoohingust v„lja arvatud, aga enne Noorsoohingusse astumist oli tal “nnestunud Luurajate ridades aasta le m„„ratud aja olla. Ministeeriumis oli ta mingil madalamal ametikohal, kus ei l„inud m“istust vaja, aga samal ajal oli ta juhtiv kuju Spordikomitees ja k“igis teistes komiteedes, mis organiseerisid hismatku, spontaanseid meeleavaldusi, s„„stukampaaniaid ja muid vabatahtlikke ritusi. Piipu imedes v“is ta vaikse uhkusega teatada, et ta on viimase nelja aasta jooksul igal “htul šhiskondlikust Keskusest l„bi astunud. Hingemattev higihais, tema pingelise elu tahtmatu t“endus, saatis teda igal pool, kus ta liikus, ja j„i temast maha ka p„rast tema lahkumist. ßKas teil mutriv“tit ei ole?¯ ksis Winston vesiluku mutri kallal kohmitsedes. ßMutriv“tit,¯ tles proua Parsons, muutudes jalamaid k“hklevaks. ßMa t“esti ei tea. V“ib-olla lapsed - -¯ Jalgu trampides ja kammipilli joristades tormasid lapsed elutuppa. Proua Parsons t“i mutriv“tme. Winston laskis torust vee v„lja ja k“rvaldas vastikustundega ummistuse p“hjustanud juuksetuusti. Ta pesi klma kraaniveega k„si, nii h„sti kui sai, ja l„ks tagasi tuppa. ßK„ed les!¯ r””gatas ks metsik h„„l. šheksa-aastane kena v„limusega sitke poiss oli laua varjust psti karanud ja sihtis Winstonit m„nguautomaatpstoliga, temast paar aastat noorem “de matkis venna liigutust puutkiga. M“lemal oli seljas Luurajate vorm: lhikesed sinised pksid, hall s„rk ja punane kaelar„tt. Winston t“stis k„ed pea kohale, aga tal oli v„ga ebameeldiv tunne, poisi k„itumine oli nii tige, et see polnud hoopiski mitte m„ngu. ßSa oled reetur!¯ r””kis poiss. ßSa oled m“tteroimar! Sa oled Euraasia spioon! Ma lasen sind maha, ma likvideerin sind, ma saadan sind soolakaevandusse!¯ Ja „kki pistsid nad tema mber karglema, karjudes ßreetur¯ ja ßm“tteroimar¯, ja v„ike tdruk j„ljendas venda igal sammul. See oli kuidagi k“hedust tekitav nagu tiigripoegade m„ng, kellest kasvavad peagi inims””jad. Poisi silmist paistis mingi kaalutlev julmus, sna ilmne soov Winstonit la v“i peksta ja teadmine, et ta on peagi kllalt suur, et seda teha. Hea veel, et tal ei ole t“elist pstolit, m“tles Winston. Proua Parsonsi silmad vilasid n„rviliselt Winstonilt lastele ja tagasi. Elutoa valguses m„rkas Winston llatusega, et kortsudes naise n„ol oligi tolm. ßNad on t„na nii l„rmakad,¯ tles ta. ßNad on pettunud, et nad ei saanud poomist vaatama minna, see'p see on. Minul pole aega neid viia, ja Tom ei ole veel t””lt tulnud.¯ ßMiks me ei l„he poomist vaatama?¯ m”irgas poiss t„iest k“rist. ßPoomist vaatama! Poomist vaatama!¯ l„llutas v„ike tdruk ringi keksides. Winstonile meenus, et m“nedes s“jaroimades sdistatud euraaslastest vangid pidi sel “htul Pargis les poodama. Seda juhtus kord kuus ja see oli populaarne vaatem„ng. Lapsed n“udsid alati, et neid vaatama viidaks. Winston j„ttis proua Parsonsiga hvasti ja liikus ukse poole. Aga ta oli astunud m””da koridori vaevalt kuus sammu, kui sai kohutavalt valusa hoobi kuklasse. Tundus, nagu oleks teda tulise oraga torgatud. Ta p””ras mber ja n„gi proua Parsonsit poega uksest sisse tirimas; poiss toppis parajasti ragulkat taskusse. ßGoldstein!¯ karjus poiss, kui uks ta j„rel sulgus. Aga k“ige enam rabas Winstonit siiski abitu hirm naise hallikal n„ol. Tagasi oma korteris, m””dus ta kiiresti teleekraanist ja istus uuesti laua taha, ikka veel kukalt h““rudes. Muusika teleekraanist oli l“ppenud. Selle asemel kirjeldas s“jav„elase j„rsk h„„l julma naudinguga Islandi ja F„„ri saarte vahele ankrusse heitnud uue ujuvkindluse relvastust. Selliste lastega, m“tles ta, on selle vaese naise elu kll hirmus. Veel aasta v“i kaks, ja nad hakkavad teda ””l kui p„eval j„lgima, otsides ketserluse m„rke. Lapsed olid t„nap„eval peaaegu eranditult kohutavad. Kusjuures halvim oli see, et niisugused organisatsioonid nagu Luurajad kasvatasid neid kavakindlalt juhtimatuteks metslasteks, kel samas ei tulnud m“ttessegi Partei distsipliini vastu m„ssu t“sta. Vastupidi, nad jumaldasid Parteid ja k“ike, mis oli sellega seotud. Laulud, rongk„igud, lipud, matkad, drill m„ngupssidega, hdlausete karjumine, Suure Venna kummardamine - laste jaoks oli see nagu imetore m„ng. Kogu nende julmus oli suunatud v„ljapoole: Riigi vaenlaste vastu, v„lismaalaste, reeturite, sabot””ride ja m“tteroimarite vastu. šsna tavaliseks oli muutunud le kolmekmneaastaste inimeste hirm oma laste ees. Ja oli ka p“hjust, sest peaaegu iga n„dal kirjutati ßTimesis¯ v„ikestest keelekandjatest (neid nimetati tavaliselt ßlaps-kangelane¯), kes, kuulnud m“nd kompromiteerivat m„rkust, olid vanemate peale M“ttepolitseis kaevanud. Ragulkasinkli valu oli j„rele andnud. Winston v“ttis k“heldes sule, teadmata, kas ta oskab p„evikusse veel midagi lisada. Ja „kki j„i ta j„lle O'Brienile m“tlema. Aastate eest... millal see oli? Umbes seitse aastat tagasi oli ta n„inud unes, et ta k“nnib kottpimedas toas. Ja keegi, kes istus seina „„res, tles talle, kui ta temast m””dus: ßMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust.¯ See oli ”eldud v„ga vaikselt, nagu muuseas, ja k“las nagu v„ide, mitte nagu k„sk. Ta oli peatumata edasi l„inud. Imelikul kombel ei olnud need s“nad talle tookord unes erilist m“ju avaldanud. Alles hiljem ja v„hehaaval olid need hakanud m“tet omandama. Ta ei m„letanud enam, kas ta oli O'Brienit esmakordselt kohanud enne v“i p„rast seda unen„gu; samuti mitte seda, millal ta oli esimest korda taibanud, et see oli O'Brieni h„„l. Igal juhul oli ta O'Brieni h„„le „ra tundnud. See oli O'Brien, kes oli temaga pimedusest k“nelnud. Winston polnud iial selgusele j“udnud - isegi p„rast seda hommikust pilkudevahetust oli tal v“imatu selgusele j“uda - , kas O'Brien on s“ber v“i vaenlane. Ja see ei paistnud ka oluline olevat. Neid hendas teineteisem“istmine, mis oli t„htsam kui poolehoid v“i relvavendlus. ßMe kohtume niisuguses kohas, kus ei ole pimedust,¯ oli O'Brien ”elnud. Winston ei m“istnud nende s“nade t„hendust, aga ta teadis, et mingil moel l„hevad need t„ide. H„„l teleekraanist tegi pausi. L„ppunud “hus k“las selge ja ilus trompetisignaal. H„„l j„tkas karedalt: ßT„helepanu! Palun t„helepanu! Just praegu saabus v„lkuudis Malabari rindelt. Meie v„ed on L“una-Indias hiilgava v“idu saavutanud. Mind on volitatud teatama, et see sndmus, millest me kohe teatame, v“ib s“ja l“pu k„egakatsutavasse l„hedusse tuua. See v„lkuudis on j„rgmine - -¯ Halvad uudised on tulemas, m“tles Winston. Ja t“epoolest. Euraasia armee h„vitamise verisele kirjeldusele tapetute ja vangiv“etute tohutu arvuga j„rgnes teade, et alates j„rgmisest n„dalast v„hendatakse s^okolaadinormi kolmekmnelt grammile kahekmnele. Winston r”hatas j„lle. Dz^inni m“ju hakkas kaduma, j„ttes j„rele ““nsa tunde. Teleekraanist hakkas mrtsuma - v“ib-olla v“idu auks v“i siis selleks, et peletada m„lestust kaotatud s^okolaadist, - ßSulle, Okeaania¯. Seda tuli kuulata seistes, aga praegusel kohal oli Winston n„htamatu. ßSulle, Okeaania¯ j„rel hakkas tulema kergemat muusikat. Winston l„ks akna alla, hoidudes seljaga ekraani poole. P„ev oli endiselt klm ja selge. Kusagil kaugel kajas tumedalt rakettmrsu plahvatus. Viimasel ajal langes Londonile iga n„dal paar-kolmkmmend mrsku. All t„naval laperdas hooti tuules katkine plakat ja s“na INGSOTS kord ilmus, kord kadus. Ingsots. Ingsotsi phad p“hialused. Uuskeel, kaksisoim, mineviku muutuvus. Tal oli tunne, nagu eksleks ta merep“hjas koletislikus vesikasvude tihnikus, kus ka ta ise on koletis. Ta oli ksi. Minevik oli surnud, tulevik oli etteaimamatu. Mis alust oli tal arvata, et ksainuski elav inimolend on tema leeris? Ja kuidas ta v“is teada, et Partei lemv“im ei kesta igavesti? Nagu vastusena hakkas talle T“eministeeriumi valgel fassaadil silma kolm loosungit: SO^DA ON RAHU

    VABADUS ON ORJUS

TEADMATUS ON JO^UD Ta v“ttis taskust kahekmne viie sendilise. Ka sinna olid v„ikeses selges kirjas vermitud needsamad loosungid, ja mndi teisel kljel oli Suure Venna n„gu. Isegi mndilt puurisid silmad sind. Mntidelt, markidelt, raamatukaantelt, lippudelt, plakatitelt, suitsupakkidelt - k“ikjalt. Pidevalt j„lgisid sind silmad ja mbritses sind h„„l. Magades v“i „rkvel olles, t””tades v“i ses, toas v“i t„naval, vannis v“i voodis - p„„su ei olnud kusagil. Peale m“ne kuupsentimeetri pealuu sees ei kuulunud miski sulle endale. P„ike oli madalamale laskunud ja T“eministeeriumi arvutud aknad, millel valgus enam ei peegeldunud, olid nagu snge kindluse laskeavad. Winstoni sda l“i selle tohutu pramiidi ees v„risema. See oli vallutamiseks liiga tugev. Ka tuhat rakettmrsku ei purustaks seda. Winston m“tles j„lle, kellele ta oma p„evikut kirjutab. Tulevikule, minevikule - mingile kujuteldavale ajale. Ja teda ei oodanud ees mitte surm, vaid h„ving. See p„evik muudetakse tuhaks ja teda ennast likvideeritakse. Vaid M“ttepolitsei loeb seda, mida ta on kirja pannud, enne kui see phitakse olematuks ja kustutatakse m„lust. Kuidas sa saad p””rduda tuleviku poole, kui kski j„lg sinust, isegi mitte ks anonmne s“na, mis on kirjutatud paberitkile, ei s„ili fsiliselt? Teleekraan l“i neliteist: Kmne minuti p„rast peab ta minema hakkama, et neliteist kolmekmneks t””le tagasi j“uda. Imelik kll, aga kellal””gid n„isid Winstonile kindlustunde tagasi andvat. Ta oli ksildane vaim, kes tleb v„lja t“e, mida keegi iial ei kuule. Aga niikaua kui ta seda tleb, ei katke j„rjepidevus mingil seletamatul kombel. Sa ei kanna inimkonna vaimset p„randit edasi mitte t„nu sellele, et sind kuuldakse, vaid t„nu sellele, et sa s„ilitad terve m“istuse. Ta l„ks tagasi laua juurde, kastis sule tindipotti ja kirjutas: Tulevikule v“i minevikule, ajale, kus m“te on vaba, kus inimesed erinevad ksteisest ja ei ela ksinda, - ajale, kus on olemas t“de ja kus olnut ei saa olematuks muuta: Tervitus htlustamise ajastult, ksinduse ajastult, Suure Venna ajastult, kaksisoima ajastult! Ta on juba ammu surnud, k„is tal p